Obsah (6)

§ 199§ 202§ 64§ 184§ 65§ 68

1-15-8928 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8928 (15230101510) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel vangistusega 3 aastat,

§ 202

lg 2 p 1 alusel vangistusega 3 kuud,

§ 64lg 1 alusel vangistusega 3 aastat.

- Harju Maakohtu 29.03.2011.a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 alusel vangistusega 6 aastat,

§ 65lg 1 alusel vangistusega 6 aastat karistuse kandmise algusega 08.10.2009.a.

Harju Maakohtu 15.12.2014.a. määrusega vabastati Valeri Vinnik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 1 aastase katseajaga. Kandmata jäänud karistuse osa on 9 kuud ja 17 päeva. Kohtueelsel menetlusel advokaat Leelo Viil Kaitsja Valeri Vinniku süüdistus

§ 199

lg 2 p 5, 8 ja 9 ning

§ 202lg 2 p 2 järgi Kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

Valeri Vinnik süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 5, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 2. Valeri Vinnik süüdi tunnistada

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 1 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust Harju Maakohtu 29.03.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuu ja 17 (seitseteist) päeva võrra ning

§ 64

lg 1 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 17 (seitseteist) päeva. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning mõistetud liitkaristuse, s.o tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuu ja 17 (seitseteist) päeva ärakandmist arvestada alates Valeri Vinniku kahtlustatavana kinnipidamist, s.o alates 03.06.

2. Valeri Vinniku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.
3. Valeri Vinnikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Valeri Vinnik, 1-15-8928, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Valeri Vinnikule tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Menetluskulu: Ekspertiisi nr 15E-AN0686 tegemisel tekkinud kulu hüvitamine summas 168 eurot lahendatakse kriminaalasjast eraldatud kriminaalasja nr 15230105379 raames Aleksei Živodjorovi süüküsimuse lahendamisel tehtava lahendiga ja Valeri Vinniku suhtes alustatud väärteomenetluses tehtava lahendiga.
5. Menetluskulu: ekspertiisi nr 15E-GE0801 tegemisel tekkinud kulu hüvitamine summas 456 eurot lahendatakse kriminaalasjast eraldatud kriminaalasja nr 15230105379 raames Aleksei Živodjorovi süüküsimuse lahendamisel tehtava lahendiga.
6. Menetluskulu: ekspertiisi nr 15E-GE1132 tegemisel tekkinud kulu summas 627 eurot jätta riigi kanda, kuivõrd ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus ei aidanud tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele.
7. Kannatanu XXX esitatud tsiviilhagi 583 (viissada kaheksakümmend kolm) euro ja 60 (kuuskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning Valeri Vinnikult VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista XXX kasuks 583,60 eurot, mis tuleb hüvitada XXX Nordea panga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „XXX, 1-15-8928, tsiviilhagi hüvitamine”.
8. Harju Maakohtu 17.09.2015 määrusega nr 1-15-7508 tsiviilhagi tagamiseks arestitud sularaha 140 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, kanda tsiviilhagi katteks XXX Nordea panga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „XXX, 1-15-8928, tsiviilhagi hüvitamine Valeri Vinniku arestitud vara arvelt“. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahaliste vahendite kandmisel 2 tsiviilhagi katteks kannatanu arveldusarvele jääb hüvitamisele kuuluvaks tsiviilhagiks 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kanda XXXNordea panga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „Valeri Vinnik, 1-15-8928, tsiviilhagi hüvitamine”.
9. Asitõend: tühi kollase korgiga plastmasspudel, 2 minigripp kilekotti, mis on pakendatud paberkotti ja asuvad PP asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
10. Asitõend: CD-plaat turvakaamera salvestusega Tallinn, XXX , mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
11. Asitõend: sõiduauto VW Caddy reg/nr XXX , mis on antud vastutavale hoiule XXX , jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale XXX .
12. Asitõend: kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud tööriistakast koos tööriistadega jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX .
13. Asitõend: kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud jalgratas Primadonna 1.0, Classic jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale Kristel Kaljuvee. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
14. peatüki
15. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Valeri Vinnikut süüdistatakse selles, et tema, olles 09.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ning

§ 202

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, uuesti ajavahemikul 19.05.2015 kella 19.50-st kuni 20.05.2015.a. kella 04.10-ni tungis Tallinnas, aadressile XXX pargitud sõiduautosse Toyota Hilux reg/nr XXX, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXX kuuluvad esemed- süvavee õng maksumusega 100 eurot, kalamehe ujuv soe täiskombinesoon maksumusega 100 eurot, musta-kollasega tööriistakohver maksumusega 10 eurot, milles oli akutrell Makita koos kahe aku ja laadijaga maksumusega 100 eurot, ketaslõikur Makita maksumusega 100 eurot ning erinevaid tööriistu (haamer, padrunivõtmete komplekt, sõrgkang, meisel, üksikud padrunivõtmed, väike nuga) kogumaksumusega 200 eurot, 6 purki õlut Aleksander maksumusega 3,60 eurot. Samuti üritas Valeri Vinnik avada Toyota Hiluxi kõrvale pargitud ning XXX kuuluva mootorratta reg/nr XXX pagasikohvrit, tekitades sellega kahju summas 30 eurot. Kokku tekitas Valeri Vinnik kannatanule XXX vargusega kahju summas 643,60 eurot. Samuti Valeri Vinnik samal ajavahemikul Tallinnas, aadressil XXX tungis aknaklaasi lõhkumise teel sõiduautosse Subaru Outback reg/nr XXX, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule Hendrik 3 Heinastele kuuluvad kaks võtmekimpu taastamisväärtusega 469,76 eurot, koduvärava puldi ja kaks pakki kommi maksumusega 3 eurot. Samuti tema 03.06.2015 kella 03.45 ajal Harjumaal, XXX asuvasse elumajja, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXX kuuluva sülearvuti MacBook Air maksumusega 1300 eurot, rahakoti maksumusega 15 eurot, milles olid dokumendid ning erinevad kinkekaardid. Seejärel väljus ta majast ning märkas, et kannatanu suundub tema poole, mistõttu Valeri Vinnik viskas sülearvuti kannatanu poole ning põgenes sündmuskohalt, jättes varastatud rahakoti endale. Samuti tema 03.06.2015 kella 03.00 ajal Harjumaal, XXX tungis kinnisele terrassile aadressil XXX , kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXX kuuluva naiste jalgratta maksumusega 150 eurot. Samuti tema ajavahemikul 02.06.2015 kella 23.00-st kuni 03.06.2015.a. kella 08.30-ni Harjumaal, XXX tungis kannatanu XXX kuuluvasse sõiduautosse Toyota Corolla Verso reg/nr XXX, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas sularaha 370 eurot, navigaatori TomTom maksumusega 100 eurot, garaažipuldi maksumusega eurot, spordijalatsid maksumusega 70 eurot, spordikoti Nike maksumusega 30 eurot, kõrvaklappidega mängija Sony maksumusega 50 eurot. Seega Valeri Vinnik, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Valeri Vinnikut selles, et tema, olles 09.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ning

§ 202

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte enne 01.05.2015 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab pro 8.4, olles teadlik, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, ning hoidis tahvelarvutit enda elukohas aadressil TallinnXXX, kust see 10.07.2015 toimunud läbiotsimise käigus leiti. Tahvelarvuti oli varastatud ajavahemikul 01.05.2015-02.05.2015 Tallinnas, XXX juurde pargitud sõiduautost Chevrolet Captiva. Seega Valeri Vinnik, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega pani toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 28.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Katrin Kabeli, süüdistatav Valeri Vinniku ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe:

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Valeri Vinniku süüditunnistamist ning karistamist 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuulise vangistusega.

§ 202

lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Valeri Vinniku süüditunnistamist ning karistamist 6 (kuue) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 29.03.2011.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 kuu ja 17 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 17 päeva vangistust. 4 Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.06.2015.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et Valeri Vinniku kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 pdest 4 ja 9 ja § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 199

lg 2 p-dest 5, 8 ja 9; § 202 lg 2 p-st 2; § 64 lg-st 1; § 65 lg-st 2; § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Valeri Vinnik kuulub temale

§ 199

lg 2 p-dest 5, 8 ja 9 ning § 202 lg 2 p-st 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, kahe DNA ekspertiisi ja ühe aineekspertiisi tegemise kulu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja menetlemisel avastatud V.Vinniku kasutuses olnud sõidukit erinevaid aineid, millede koostise ja koguse kindlakstegemiseks määrati ekspertiis. Ekspertiisi tulemusena tuvastati ainete koostis ja kogused, mille järel eraldati kriminaalasjast materjalid teise isiku suhtes eraldi menetlusse ja V.Vinniku suhtes alustati väärteomenetlust. Lisaks sellele määrati eelmärgitud ainete pakendite uurimiseks ja pakenditelt avastatud bioloogilise materjali uurimiseks DNA ekspertiis, mille alusel tuvastati teise isiku puutumus kuriteoga, kelle osas eraldati kriminaalasja materjalid eraldi menetlusse. Seega eelmärgitud kahe ekspertiisi tulemused viisid menetluse alustamisele teise isiku suhtes ega ole puutumuses V.Vinnikuga. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohus ei saa eelmärgitud menetluskulude osas seisukohta võtta, kuivõrd seda tehakse teises kriminaalmenetluses ja osaliselt V.Vinnuku suhtes alustatud väärteomenetluses. Lisaks sellele määrati sündmuskoha lähedusest leitud jalgrattalt avastatud bioloogilise materjali tuvastamiseks DNA ekspertiis, mis tulemust ei andnud. Jalgratas ja selle vargus on küll seostatav V.Vinnikuga, kuid teiste kogutud tõendite alusel. Kuigi DNA ekspertiisi määramise tingis tõendamisvajadus, ei aidanud uuringu tulemus tõendina kaasa süüdistatava V.Vinniku kriminaalasja lahendamisele, mistõttu asub kohus seisukohale, et see menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Seega on hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks Valeri Vinnikule ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Valeri Vinnikut on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine 5 aluseks menetluskulude vähendamiseks. Pealegi on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise näol ja seda, et süüdistatav kannab karistust kinnipidamisasutuses, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6