3-12-1990/8

3-12-1990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-1990 Haldusasi R.O´i kaebus Tartu Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 eurot Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja R.O vastustaja Tartu Vangla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta R.O´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. R.O (edaspidi kaebaja) esitas 18.09.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Tartu Vangla (edaspidi vastustaja) poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seoses asjaoluga, et 19.11.2010 kasutati tema suhtes gaasi.
4. Kaebusest nähtuvalt kasutati 19.11.2010 Tartu Vanglas kaebaja rahustamiseks gaasi, kuna ta oli agressiivne ning lõhkus vastustaja vara (kambri sisustust). 1 3-12-1990
5. 06.06.2012 esitas kaebaja vastustajale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Kaebaja leidis, et 19.11.2010 oli gaasi kasutamine võimuliialdus ning täiesti lubamatu tegevus.
6. 10.09.2012 vastusega nr. 1-13/109-4 jättis vastustaja kaebaja taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja kinnitab, et 19.11.2010 oli ta agressiivne ning lõhkus kambri sisustust. Seoses sellega lasid vanglaametnikud kambrisse gaasi ning kaebaja viibis gaasi täis kambris 10-15 minutit. Kaebaja leiab, et viibides gaasi täis kambris, tekitati ohtu tema tervisele. Ta viitab Euroopa Inimõiguste kohtu (Edasid EIK) otsusele „Ali Günes vs Türgi“, millest tuleneb, et kinnipeetavate suhtes gaasi kasutamine on keelatud. Kaebaja arvates oli teda 19.11.2010 vastustaja poolt piinatud ning leiab, et aset leidnud piinamine on alus vastustajalt mittevaralise kahju välja mõistmiseks vastavalt Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-le
8. Talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot peab kaebaja piisavaks tema hingeliste ja füüsiliste traumade leevendamiseks.
9. Vastustaja ei tunnista kaebust ning vaidleb selle vastu. Vastustaja teatas, et jääb 10.09.2012 otsuse nr. 1-13/109-4 põhjenduste juurde. Lisaks 10.09.2012 otsuses nr. 1-13/1094 tehtud põhjendustele märkis vastustaja, et 19.11.2010 õhtul asus kaebaja lõhkuma kambri sisustust. Nimetatud teo eest on kaebajat karistatud Tartu Maakohtu 17.02.2012 jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-11-14272 Karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel. Kriminaalasja käigus kogutud tõenditest tulenevalt 19.11.2010 kella 18.55 paiku hakkas vanglavalvur Rain Karu kuulma löökhelisid E2 osakonnast. Hiljem selgus, et kaebaja lõhkus kambris mööblit ning loopis selle tükkidega vastu kambri ust. Sündmuskohale kutsuti teised vanglavalvurid. Vanglaametnike kambrisse sisenemise korral ähvardas kaebaja kasutada vägivalda. Hinnates olukorra raskust, otsustasid vanglaametnikud kaebaja rahustamiseks lasta kambrisse gaasi. Kaebaja rahunes alles siis, kui valvurid lasid kambrisse neljanda ballooni gaasi. Pärast seda valvurid sisenesid kambrisse ning panid kaebaja käed raudu. 6.1 Vastustaja leiab, et kasutades kaebaja suhtes gaasi, ei käitunud ta õigusvastaselt. Vastustaja väidab, et kaebaja viited Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele ei ole antud korral õiged, kuna gaasi kasutati selleks, et võtta kaebaja kontrolli alla. Vastustaja arvab, et valitsenud olukorras ei olnud gaasi kasutamisele muud alternatiivi, kuna kaebaja jätkas kambri sisustuse lõhkumist ning vanglaametnike kambrisse sisenemine võinuks olla ohtlik nende tervisele. 6.2 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja väidab, et teda oli 19.11.2010 Tartu Vanglas füüsiliselt piinatud ning seoses sellega nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot.
11. Kohus on seisukohal, et ehki kaebaja väidab, et gaasi kasutamisel tekitati ohtu tema tervisele puudub, poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja tervis oleks kannatada saanud.
12. Haldusorgani poolt isikule tekitatud kahju hüvitamise korda reguleerib Riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja 2 3-12-1990 õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamine on sätestatud RVastS § 9 lg-s 1, millest tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 9.1 Sellest tulenevalt hüvitamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani süüline õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille tulemusena on saabunud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärg ning tagajärje ja tegevuse vahel on põhjuslik seos. 9.2 Seega tuleb kohtul esialgu anda hinnang vastustaja toimingule ning kindlaks teha, kas nimetatud toimingut sooritades käitus vastustaja õiguspäraselt või õigusvastaselt. Haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 107 lgde 1 ja 2 kohaselt peab toimingu sooritamine olema kooskõlas õigusaktidega. Samuti toimingut sooritades järgitakse kaalutusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. 9.3 Haldusasja materjalidest tulenevalt kasutas vastustaja 19.11.2010 kaebaja suhtes gaasi, kuna ta oli agressiivne, lõhkus kambri sisustust ning kambrisse sisenemise korral ähvardas vanglaametnikke vägivallaga. 19.11.2010 seisuga kehtinud Vangistusseaduse (edaspidi VangS v.r.) § 701 lg 1 kohaselt kuulub vangla relvastusse ka gaasirelv. Relvaseaduse § 13 lgst 1 tulenevalt gaasirelva liigiks on gaasipihusti. Eeltoodust tulenevalt kasutas vastustaja 19.11.2010 kaebaja suhtes teenistusrelvi (gaasirelvi).
13. Vangla teenistusrelvade kasutamise korra sätestab VangS v.r. §
14. VangS v.r. § 71 lg 1 kohaselt erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglateenistuse ametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud.
15. Seoses 19.11.2010 toiminud intsidendiga Tartu Vanglas mõisteti 17.02.2012 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-14272 kaebaja süüdi Karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel (võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega). Tartu Maakohus tuvastas, et 19.11.2010 kella 18.55 paiku Tartu Vanglas eelvangistushoone teises osakonnas kambris nr. 1081 ähvardas kaebaja füüsilise vägivalla toimepanemisega ametikohustusi täitvaid Tartu Vangla ametnikke Sander Kilk`i, Rain Karu, Tanel Trolla`t, Oliver Surva`t ja Maik Müür`i ja seda juhul, kui kannatanud üritavad siseneda kambrisse, kus kaebaja viibis. Kriminaalasja materjalide kohaselt pildus kaebaja lõhutud mööbli metallist ja puidust tükkidega vastu kambri ust ja tema käitumine oli agressiivne, seega oli reaalne oht, et juhul, kui ametikohustusi täitvad vanglaametnikud sisenevad kambrisse, viib kaebaja oma ähvardused täide ja ründab vanglaametnikke kambris olevate metallist ja puidust mööbli tükkidega, millega tekitab kannatanutele vähemalt füüsilist valu.
16. Kohus nõustub vastustaja väitega, et valitsenud olukorras ei olnud gaasi kasutamisele alternatiivi. Juhul, kui kinnipeetava käes on ese, millega ta võib tekitada vanglaametnikele kehalisi vigastusi ning olukord areneb kiiresti (vangla vara lõhkumine jätkub), siis antud korral gaasirelva kasutamine on põhjendatud.
17. Kriminaalasja raames kogutud tõenditest tuleneb, et hinnates olukorra raskust, võtsid sündmuskohal viibivad vanglaametnikud vastu otsuse lasta kambrisse gaasi. 3 3-12-1990 13.1 Kohus on seisukohal, et antud juhul valis vastustaja õigesti rangema meetme kaebaja rahustamiseks. Välistatud ei ole, et pärast kambrisisustuse lõhkumist ja suure mittevaralise kahju tekitamist rahunes kaebaja ise ning vastustaja oleks võinud ta kontrolli alla võtta teenistusrelva kasutamata. Samuti ei saa kindlalt väita, et vanglaametnike kambrisse sisenemisel oleks kaebaja osutanud neile vastupanu, kusjuures ta ise ütles seda selgesõnaliselt. Arvestades eelpoolnimetatut on tähtis, et oht vanglaametnike tervisele ei oleks ära langenud, kui nad oleksid ära oodanud kambri sisustuse täiesti lõhkumise ning pärast seda oleks sisenenud kambrisse gaasi kasutamata. Seega on ilmselge, et olukorra kontrolli alla võtmisel ei jäänud vastustajal midagi muud üle kui lasta kambrisse gaasi. Juhul, kui vanglaametnikud oleksid otsustanud minna kambrisse gaasi kasutamata, kus ähvardusi karjuval kaebajal oli käes metallist toolijalg, siis oleks võinud odata negatiivseid tagajärgi. Kambris viibinud ja metallist esemega relvastatud kinnipeetava poolt rünnaku või vastupanu mahasurumise korral ei anna vanglaametnikele nende arv mingeid eelisi, pigem vastupidi. Kamber on suhteliselt kitsas, ning seistes seljaga seina ääres ja vehkides toolijalaga oleks kinnipeetav võinud tabada nii vasakult-, keskelt kui ka paremalt poolt tema poole liikuvaid vanglaametnikke. Sellest tulenevalt oleks võinud löök metallesemega isegi kiivriga kaitstud pea või kaela piirkonda vanglaametnike elule või tervisele ohtlik olla. Seega on kohus seisukohal, et 19.11.2010 toimus teenistusrelva (gaasi) kasutamine kooskõlas VangS v.r. § 71 lg-ga
19. Kohtule teadaolevatel andmetel leidis aset analoogne olukord kaebaja ja vastustaja vahel 18.06.
20. Tol korral lasid vanglaametnikud kaebaja rahustamiseks kambrisse 2 gaasiballooni gaasiga. 19.11.2010 oli kambrisse tühjaks lastud 4 gaasiballooni gaasiga. 14.1 Kohus leiab, et 4 gaasiballooni kambrisse laskmine võib olla õigusvastane vaid olukorras, kus kaebaja käitumine ei oleks olnud enam agressiivne, kuid vaatamata sellele gaasi laskmine kambrisse oleks jätkunud. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest tulenevalt väidavad sündmuskohal viibinud vanglaametnikud Rain Karu, Sander Kilk, Tanel Trolla, Oliver Surva ja Maik Müür seda, et pärast 2 gaasiballooni kambrisse laskmist oli kuulda kaebaja poolt ähvardusi selle kohta, et gaas talle ei mõju ning kambrisse sisenemise korral ikkagi ta on võimeline vastupanu osutama. Seepärast lasi vanglaametnik R. Karu veel 2 gaasiballooni kambrisse. R. Karu kinnitusel oli kambrisse lastud kokku 4 gaasiballooni. Seega pärast 2 gaasiballooni kasutamist ei olnud äralangenud oht, et vanglaametnike kambrisse sisenemisel ründab kaebaja neid metallesemega.
21. Kohus märgib, et kaebaja poolt tehtud viide Euroopa Inimõiguste kohtu otsusele „Ali Günes vs Türgi“ ei ole antud korral asjakohane. Kuigi kaebaja viibis vanglas vastustaja tingimusliku kontrolli all, kuid faktiliselt vastustajal ei õnnestunud teostada kontrolli kaebaja agressiivse käitumise üle. Vastustaja hakkas kontrollima kaebaja käitumist alles pärast teenistusrelva (gaasi) kasutamist.
22. Kohus on seisukohal, et lastes 19.11.2010 kambrisse 4 gaasiballooni, ei ole vastustaja ületanud kaalutluspiire ega rikkunud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega on vastustaja poolt 19.11.2010 sooritatud toiming õiguspärane ning käesoleval juhul puudub hüvitamisnõude rahuldamise alus.
23. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 4 3-12-1990
24. Menetluskulud 18.1 Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 18.2 Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. 01.11.2012 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Kohtule teadaolevatel andmetel 19.11.2012 seisuga ei ole kaebaja majanduslik olukord paranenud. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2015 lahendis toodud muudatustega, 5