Obsah (6)

§ 187§ 444§ 174§ 175§ 162§ 178

2-15-102408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015.a, Tallinn Tsivi

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on poolte vahel 08.10.2014.a sõlmitud kliendilepingu nr xxx alusel osutatud õigusabiteenuste eest tulenev võlgnevus. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot (käibemaksuta).

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte lg 11 lisab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Nimelt on hageja nõudmas õigusabikulude 600 euro 2 2-15-102408 hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud seoses tsiviilasjas hagiavalduse koostamisega. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavaldus ning selles sisalduvad asjaolud sedavõrd keerukad, et hageja kulusid õigusabile saaks põhjendatuks lugeda. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2015.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Hagiavalduses on hageja kostjalt nõudmas 90 euro suurust põhivõlga, mille taustal on 600 euro suurune kulutus õigusabile ebamõistlikus proportsioonis saadava hüve väärtusega. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud õigusvaidluse erilist keerukust ega suurt mahtu. Võttes arvesse hagiavalduse põhjalikkust ning selle aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 200 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162

lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja kulud õigusabile 200 euro (käibemaksuta) ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3