Obsah (10)

§ 317§ 187§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 336§ 218§ 468

2-15-109756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2015.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10975

§ 317

lg 1 ja 3 alusel kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. 2-15-109756 Menetluskulude jaotus
2. Jätta hageja Karl Robert Arulaane menetluskulud kostja Arko Tartlaini kanda. 2.Välja mõista kostjalt Arko Tartlainilt hageja Karl Robert Arulaane kasuks hageja menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud 200 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
3. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Harju Maakohtule 11.07.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot..

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 2-15-109756 millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 100 eurot

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama vandeadvokaat Rainer Kuulme ning hageja lepingulise esindaja kuludeks on hagiavalduse kohaselt 420 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja avaldusele vastuväidet ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud vaid hagiavaldus kuuel leheküljel. Hagiavaldusele on lisatud tõendina vaid ülekande kinnitus, mille hageja esindaja sai eelduslikult hagejalt. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Käesolevas menetluses hagiavalduse ja avalduse lisade kohtusse esitamine lepingulise esindaja esimene tegevus kohtumenetluses ning ka ainus tegevus. Kohus leiab, et 6 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning hagimaterjalide koondamine kohtusse esitamiseks ei vasta ilmselgelt nõutud õigusabi kuludele summas 420 eurot. Lisaks ei ole lepinguline esindaja esitanud kohtusse hagiavaldust nõuetekohasel viisil.

§ 336

lg 5 alusel

§ 218

lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 2 sätestatud lepinguline esindaja, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning muu juriidiline isik esitab dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis.

§ 336

lg 6 sätestab, et kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab portaali vahendusel esitatavate dokumentide loetelu määrusega. Hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse esitanud kohtusse e-posti teel. Käesolevas asjas on kohtumenetlusse hagiavaldus esitatud 11.07.2015.a, 10.08.2015.a kohtumäärusega anti asja lahendamine üle Pärnu Maakohtule ning Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.09.2015.a, seega on hagiavaldus menetluses olnud otsus tegemise hetkeni 37 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, nõude suurust, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda õigusabikulud 200 euro ulatuses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile summas 200 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2-15-109756 /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik