2-15-14737/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14737 Tsiviilasi H. E. hagi A. E. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H. E., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja A. E., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg
2. november 2015 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada H. E. (isikukood *) ja A. E. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 02.10.
7. a esitas hageja H. E. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse A. E. vastu abielu lahutamise nõudes. 06.10.
8. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 06.11.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *. Poolte abielust sündinud lapsed on täiskasvanud. Poolte abielu ei kujunenud õnnelikuks. Teineteise mittemõistmine ja vastastikune rahulolematus on viinud selleni, et hageja soovib poolte abielu lahutada. Hageja on proovinud kostjaga saavutada kokkulepet abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid kostja ei ole lahutusega nõustunud. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja on alkoholi liigtarbija. Alkoholijoobes olles muutub ta vägivaldseks. Vägivaldne ei ole kostja ainult hageja, vaid ka laste suhtes. Pooled elavad küll ühes majas, kuid abielulised suhted on poolte vahel lõppenud vähemalt aasta tagasi. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja oli seisukohal, et poolte abielu lahutuse põhjuseks on eelkõige majanduslikud probleemid, mitte aga tema alkoholilembus. Kostja hinnangul tal alkoholiprobleemi ei ole. Kostja võttis õigeks hageja väited, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud vähemalt aasta tagasi, kuigi nad elavad ühes majas. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr *. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud vähemalt aasta tagasi. Mõlemad pooled olid kohtus nõus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela enam pikema aja kestel koos, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik