KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 23.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-8856 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Ivanissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI IVANISSOV, i.k. 39107152235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.11.2014 ja lõpp 09.04.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.11.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Sergei Ivanissov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Ivanissovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Ivanissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Sergei Ivanissov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.11.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust Harju Maakohtu 23.07.2013 otsusega kriminaalasjas 1-13-6417 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 10 kuud ja 23 päeva vangistust ning Sergei Ivanissovile mõistetud liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta 4 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 17.11.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Ivanissov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul saab tal vabaduses olema töökoht tuttava firmas, mis tegeleb disainiga, palgaks saab olema 890 eurot kuus, pluss tellimuste pealt %. Garantiikirja saamine kohtu jaoks jäi lihtsalt hiljaks. Arvestab sellega, et miinimumpalk jääb talle, ülejäänu läheb võlgade katteks. Elama hakkab ema juures. Narkootikumid ei ole probleemiks. Kinnitab, et on oma süüst aru saanud ja tahab hakata elama normaalset elu. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 76%. Lisaks viitab prokurör Sergei Ivanissovi puhul vangistuses distsiplinaarkaristuste olemasolule ning eelmise kriminaalhoolduse läbimise ebaõnnestumisele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemalt on karistatud varguste, vara hävitamise, omavolilise sissetungi ja vara omavolilise kasutamise eest, samuti süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest ning eelviimane kuritegu on seotud narkootikumide omamise ja vahendamisega. Põhjuseks majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki täitnud ei ole, kuna isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest 2 ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks isik elama ema juurde 1-toalisse korterisse aadressil xxxx. Korteris elavad veel peale kinnipeetava ema ka kinnipeetava vend ja alaealine õde. Seega on korter ülerahvastatud. Vabanemisjärgselt ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, mis kohtu hinnangul võib suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, kuna isikul on üksnes põhiharidus, puudub eriala ja enne vangistust oli ta tegevusetu, seega puudub isikul tööharjumus ning –kogemus. Olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Samuti puudub kinnipeetaval kehtiv isikut tõendav dokument, mis raskendab pöördumist Töötukassasse tööturuteenuste saamiseks. Positiivseks loeb kohus aga asjaolu, et alates 26.06.2014 töötab kinnipeetav vanglas majandustöödel ning on läbinud tõstukijuhi koolituse ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanedes ootavad teda lähedased ema, õe ja venna näol, kelle kõigiga on suhted head. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes positiivset toetust pakkuv tutvusring ning sõpruskond. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise probleemi ei tunnista, sõltuvusravi kohaldamisega nõus ei ole. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Ohustatud on kogu ühiskond. Oht seisneb materiaalse kahju tekkimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustuse kohaselt kordab kinnipeetav sageli oma vigu, sest ei suuda leida alternatiive, keskendub pigem kiiretele ja lühiajalistele eesmärkidele, eirates pikaajalisi probleeme. Realistlikud eesmärgid puuduvad. Isiku korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus näitab tema hoolimatut hoiakut ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Isikul on küll soov muutuda, kuid hetkel peab vajalikke muutusi liiga raskeks ning ta ei näe rehabilitatsiooniprogrammides osalemisel mõtet. Isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid katseaja rakendamine tulemusi ei andnud. Kohus on seisukohal, et Sergei Ivanissovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole võimalik kriminaalhoolduse ajal isiku ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks märgib kohus, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma 3 kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui Sergei Ivanissov pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Sergei Ivanissov kannab liitkaristust mh rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest. Kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises, saaks Sergei Ivanissovi ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4