3-15-1692/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1692 Otsuse kuupäev

1. november 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Net Oil kaebus Maksu- ja Tolliameti
2. juuni 2015 korralduse nr 12.2-3/033281-1 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Net Oil Kaebaja esindaja – Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon
3. Jätta OÜ Net Oil kaebus rahuldamata
4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti 2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
7. detsember
8. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
10. juuni 2015 korraldusega nr 12.2-3/033281-1 kohustati OÜ Net Oil esindusõiguslikku isikut ilmuma
11. juunil 2015 kell 10.00 MTA ametiruumidesse selgituste andmiseks. Samaks tähtajaks kohustati OÜ-d Net Oil esitama andmeid perioodi
12. veebruar 2015 kuni
13. juuni 2015 kohta.
14. juunil 2015 määras MTA korralduse täitmise uueks tähtajaks
15. juuli 2015 kell 9.
18. juulil 2015 esitas OÜ Net Oil kaebuse Tartu Halduskohtule nõudega tühistada MTA
19. juuni 2015 korraldus nr 12.2-3/033281-
20. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras korralduse täitmise peatamist.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. juuli 2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, võttis kaebuse menetlusse ning andis MTA-le tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
23. OÜ Net Oil esitas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
24. augustil 2015 rahuldas. Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras MTA
25. juuni 2015 korralduse täitmise.
26. MTA esitas
27. juulil 2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti see rahuldamata jätta.
28. Tartu Halduskohus määras
29. septembril 2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks
30. septembrini 2015 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks
31. septembrini
32. Ühtlasi teatas kohus, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks
33. oktoobril
34. Kaebuse põhjendused
35. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses ära märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-17-15 märkinud, et teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus. OÜ Net Oil on seisukohal, et vaidlustatud korralduse puhul ei ole põhjendatud kahtluse olemasolu nõue täidetud. Korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlusele esitatud vastuses toodud põhjendus ei ole piisav, sest olemasolevale juhatuse liikmele lisandus teine
36. juunil
37. Korraldusega nõutakse andmete esitamist ajavahemikul 2015 veebruar kuni 2015 juuni.
38. Korralduses ei ole ka põhjendatud, miks nõutakse teavet juunikuu ehk jooksva maksustamisperioodi kohta. Vaidlust ei ole selles, et ettevõtlusega tegelemise kontroll on maksuhalduri poolt läbiviidav eriliigiline kontrollimenetlus. Riigikohus on selgitanud asjas nr 3-31-46-14, et sellise teabe nõudmine, kui maksudeklaratsiooni esitamise ega maksu tasumise kohustus ei ole veel tekkinud, peab kontrollimenetluse raamas olema veenvalt põhjendatud ning saab toimuda vaid erandina. Korraldusest ei nähtu põhjused, miks nõuab makshaldur teavet enne maksukohustuse tekkimist. Erilise asjaoluna ei saa käsitleda osaühingu teise juhatuse liikme valimist osaühingu juhatusse, kuna need on tavapärased toimingud osaühingu juhtimises. Seega ei ole maksuhaldur esitatud selgitusi, mis kinnitavad maksuhalduri poolt haldusakti andmise ajal tegelikult aluseks võetud kaalutlusi kontrollimenetluse alustamiseks ja teabe nõudmiseks.
39. Vaidlustatud korralduses kohustas MTA esitama pangakontode väljavõtted perioodi
40. veebruar 2015 kuni
41. juuni 2015 kohta. Kaebaja leiab, et korralduses ei ole põhjendatud, miks tuleb esitada pangaväljavõtted alates veebruarist
42. Maksuhaldur ei saa selle menetluse käigus kontrollida ettevõtlust, mis toimus veebruaris, märtsis ja aprillis 2015, sest selliste maksustamisperioodide kontroll oleks käsitatav deklareerimise ja maksuarvestuse õigsuse kontrollina. Maksustamisperioodi 2015 mai dokumentide osas kaebaja möönab, et need võimaldavad maksuhaldurile anda teavet äriühingu poolt toimiva ettevõtluse kohta, kuid maksuhaldur ei ole dokumentide nõudmisel esitanud korralduses põhjendatud kahtlust, miks üleüldse maksuhaldur otsustas kaebaja poolt ettevõtlusega tegelemist kontrollida. Samuti on põhjendamata maksuhalduri poolt korraldusega pandud kohustus ilmuda seletuste andmiseks maksuhalduri ruumidesse. Nõue ilmuda seletuste andmiseks maksuhalduri ruumidesse võib olla kaebaja suhtes ülemäära ja põhjendamatult koormav ning seega ka vastuolus MKS § 10 lõikega
44. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile maksustamisperioodide jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai 2015 kohta käibedeklaratsiooni ja selle lisad. Kõikidest deklaratsioonidest nähtub, et kaebajal on olnud maksustavad tehingud ja ta on arvestanud tasumisele kuuluvat käibemaksu. Käibedeklaratsiooni lisast (KMD INF A osa) nähtuvad äriühingud, kellele müüdud teenustest ja kaupadest on tekkinud 20% määraga maksustatav käive. Käibedeklaratsiooni lisast (KMD INF B osa) nähtuvad äriühingud, kellelt on teenuseid ja kaupu soetatud. Samade käivete osas on andmed oma käibedeklaratsioonides ja lisades esitanud kaebaja tehingupartnerid. Seega on maksuhalduril piisavalt andmeid toimuva ettevõtluse kohta. 2 Vastustaja vastuväited
45. MTA on seisukohal, et MKS-s sätestatust tulenevalt on maksuhalduril õigus kontrollida eranditult kõikide maksukohustuslaste õiguspärast käitumist ning maksukohustuslane ehk kontrollitav isik ei saa ega ka tohiks teha maksuhaldurile ettekirjutusi selles osas, mida, millises ulatuses ning mis hetkel kontrollida. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul ei kontrolli maksuhaldur kaebuse esitaja maksude deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsust. Nagu vaidlusaluses korralduses märgitud, on maksuhaldur otsustanud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks viia läbi kaebuse esitaja poolt korralduses märgitud perioodil käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli seisukohalt ei oma kaebuse esitaja viidatud jooksva maksukohustuse tekkimise moment määravat tähtsust. Ettevõtlusega saab äriühing tegeleda või mitte tegeleda ka enne vastava kuu deklareerimisja tasumiskohustuse tekkimist. Seega ei ole erinevalt maksukohustusega seonduvast kontrollimenetlusest põhjendatud ettevõtlusega tegelemise kontrolli sidumine deklareerimis- ja tasumiskohustuse tekkimisega.
46. Vastustaja märgib, et äriühingu pangakontode väljavõtted omavad iseenesestmõistetavat seost äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrollimisega. Kaebaja ei selgita, mil moel maksuhalduri ruumides seletuste andmine teda ülemäära ja põhjendamatult koormaks. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja on ise
47. juunil 2015 taotlenud lisaks korralduse täitmise tähtaja pikendamisele ka võimalust anda seletusi maksuhalduri ruumides Tallinnas korralduses märgitud Tartu asemel, viitamata seejuures mitte kuidagi selle toimingu koormavusele. Ka jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas on olukorras, kus kaebaja tegeleb reaalselt ettevõtlusega, selle tõendamine koormav. Ainuüksi äriühingu poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonide ja nende lisade esitamine ei anna ega saagi anda maksuhaldurile piisavalt andmeid olemaks veendunud äriühingu poolt ettevõtlusega tegelemises. Kohtu seisukoht
48. OÜ Net Oil hinnangul on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna sellest ei nähtu, et maksuhalduril oleks alus põhjendatud kahtluseks, et kaebaja ettevõtlusega ei tegele. Lisaks on kaebajale pandud kohustus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ülemääraselt koormav ega seondu osaliselt väidetava kontrolli ulatusega. Kohus kaebajaga ei nõustu.
49. Käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 ls-te 1 ja 2 järgi on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Seega ei ole ettevõtlusega tegelemise kontrollimise alustamiseks nõutav, et maksuhalduril oleks tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing KMS § 2 lg 2 mõttes ettevõtlusega ei tegele. Maksuhaldur võib kontrollida äriühingu ettevõtlusega tegelemist ka näiteks juhuvaliku alusel. Üksnes maksukohustuslaselt ettevõtlusega tegelemise kohta lisatõendite nõudmise eelduseks on asjaolu, et ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud.
50. Riigikohus on
51. mai 2015 otsuses asjas nr 3-3-1-15-17 selgitanud (p 20), et käibemaksuseadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust põhjalikult selgitada esmase riskianalüüsi ja ettevõtlusega mittetegelemise kahtluse tekkimise asjaolusid. Teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus. Nimetatud asjas luges Riigikohus põhjendatud kahtluse tekkimise piisavaks aluseks maksuhalduri esmase riskianalüüsi, ilma, et maksuhaldur oleks täpsemalt põhjendanud, milliste andmete alusel 3 esmane riskianalüüs toimus või milles põhjendatud kahtlus analüüsi kohaselt väljendus. Maksuhalduri avarat otsustusruumi maksukohustuslaselt täiendava teabe nõudmisel põhjendati riigi kohustusega kindlustada käibemaksukohustuslaste registri kannete õigsus ning takistada sellega registreerimisnumbri kuritarvitamist ja maksupettusi. Kohus järeldab eelnevast, et MKS § 22 lg 31 alusel maksukorralduse seaduses sätestatud korras teabe nõudmiseks ja vastavalt maksukohustuslase teabe ja dokumentide esitamise kohustuse tekkimiseks ei ole nõutav põhjendatud kahtluse avamine. Piisav on, et maksuhaldur kinnitab sellise kahtluse tekkimist. Samas ei saa nõustuda vastustajaga nagu ei oleks põhjendatud kahtluse olemasolu maksukohustuslaselt teabe nõudmiseks üldse vajalik. Küll tuleb pidada põhjendatuks, et põhjendatud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid dokumentide esitamise ja teabe andmise korralduse õiguspärasuse kohtulikul kontrollil täpsemalt ei analüüsita. Maksuhalduri esmasel riskianalüüsil kasutatavate andmete ja nendest järelduste tegemise mehhanismide avaldamine võib kahjustada ettevõtlusega tegelemise kontrollimise kaudu käibemaksukohustuslaste registri registreeringute kuritarvitamise ärahoidmise eesmärgi saavutamist. Kohus nõustub siinjuures maksuhalduriga selles, et ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks dokumentide esitamise ja teabe andmist ei saa eelduslikult pidada äriühingule koormavaks juhul, kui äriühing ettevõtlusega tegeleb. Ka käesoleval juhul, kuigi kaebaja väidab, et dokumentide ja teabe andmine teda ülemääraselt koormab, ei ole ta siiski esile toonud milles kohustuse ebaproportsionaalselt koormav iseloom tema jaoks avaldub.
52. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur märkinud, et on otsustanud kontrollida OÜ Net Oil käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega tegelemist Eestis. Vastuseks kaebaja esindaja järelepärimisele on vastustaja aga selgitanud (tl 8), et kontrolli ajendiks on muudatused kaebaja juhatuse liikmete koosseisus. Kohus leiab, et viimane on piisav põhjendatud kahtluse olemasolu selgitamiseks ettevõtlusega tegelemise kontrollimise menetluses. Äriühing tegutseb juhatuse liikmeks olevate füüsiliste isikute kaudu. Juhatuse liikmed juhivad äriühingu ettevõtlusena käsitatavat tegevust ning peavad tagama maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste täitmise. Seega võib juhatuse liikmete lisandumine või vahetumine olla selliseks asjaoluks, mis tekitab kahtluse äriühingu majandustegevuse olemasolus näiteks juhul, kui juhatuse liikmeks nimetatud isik on varasema käitumisega näidanud, et ei austa õiguskorda. Kuna äriühingu juhatuse liikmete vahetuse põhjuseks võib muu hulgas olla soov raskendada äriühingu varasema majandustegevuse või sellega seotud maksukohustuse selgitamist, siis võib maksuhalduri tähelepanu olla suunatud ka juhatuse liikme vahetusele eelnevale perioodile. Maksuhalduril on õigus otsustada, millise ajavahemiku kohta ta dokumente ja teavet nõuab. Olukorras, kus Riigikohus ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetluse isiku jaoks koormava tagajärje, s.o käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise, õiguspärasuse kontrollimisel leidnud, et korralduses üldsõnaliselt esmane analüüsi nimetamine täidab põhjendatud kahtluse nõude ja koostoimes maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisega on piisav isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse motiveerimiseks, pole ka käesolevas asjas alust nõuda maksuhaldurilt rangema põhjendamisstandardi täitmist.
53. Eelviidatud asjas (p 23) on Riigikohus sedastanud, et üksnes käibemaksudeklaratsioonide esitamine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist. Seetõttu on paratamatu, et ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetluses peab maksuhaldur koguma täiendavaid tõendeid, kusjuures tõendid tuleb kaasaaitamiskohustusest tulenevalt esitada eelkõige maksukohustuslasel endal. Maksuhalduril on avar kaalutlusruum otsustamaks, milliste tõendite esitamist ta maksukohustuslaselt nõuab (MKS § 59 lg 1 ls 2). Kohus nõustub kaebajaga, et ühe asjakohase kaalutlusena peab maksuhaldur silmas pidama ka seda, kuivõrd koormav on tõendi 4 esitamine maksukohustuslase jaoks. Vastavalt võib dokumendi esitamisest või teabe andmisest keeldumise aluseks olla asjaolu, et see on maksukohustuslase jaoks ülemääraselt koormav.
54. Käesoleval juhul on kaebajalt nõutud ilmumist maksuhalduri ametiruumidesse ja
55. aasta mai ja juuni raamatupidamise algdokumentide, kassadokumentide, lepingute, pearaamatu jms ning pangakonto väljavõtete esitamist ajavahemiku
56. veebruar kuni
57. juuni 2015 kohta. Kaebaja väitel on talle vaidlustatud korraldusega pandud kohustus ebamõistlikult koormav. Samas ei ole kaebaja selgitanud, mis takistab nõutud dokumentide esitamist ja teabe andmist või millisel põhjusel on korralduses nõutu täitmine kaebaja jaoks eriliselt töömahukas, takistab ettevõtlust või koormab kaebajat muul viisil. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud korralduses nõutud dokumentide esitamist ja teabe andmist ei ole põhjust lugeda kaebaja jaoks juba eelduslikult ülemääraselt koormavaks. Tavapäraselt oodatava hoolsusega tegutsev ettevõtja on suuteline nõutu esitama ja kohustuse ülemääraselt koormava iseloomu üle oleks põhjust arutleda näiteks juhul, kui nõutud dokumentide arv või maht on ebatavaliselt suur. Kuna kaebaja ei sellekohaseid väiteid täpsustanud ega tõendanud, siis on kohus seisukohal, et kaebajale pandud kohustus ei ole ülemääraselt koormav. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja suhtes võis samaaegselt toimuda muu maksumenetlus. Kaebaja ei ole ka selle asjaolu kohta selgitanud, kuidas muu menetlus raskendas ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks dokumentide ja andmete esitamist. Kohus märgib siinjuures, et kaebaja on taotlenud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist (tl 9) ja vastustaja on selle taotluse rahuldanud (tl 8), lubades kaebaja seaduslikul esindajal tulla suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse Tallinnas, algses korralduses märgitud Tartu asemel. Kaebaja taotlusest tähtaja pikendamiseks ei ilmne, et kaebaja oleks pidanud korraldusega talle pandud kohustust iseenesest koormavaks või, et selle täitmiseks oleks võimatu või raskendatud. Kaebaja ise on nimetanud tähtaja (
58. juuli 2015), mille jooksul pidas kohustuse täitmist võimalikuks. Seega leidis ka kaebaja, et kohustuse täitmine on võimalik ega koorma teda ülemäära.
59. Kaebaja hinnangul puudus maksuhalduril õigus nõuda dokumentide ja andmete esitamist
60. aasta juuni kohta, sest nimetatud maksustamisperiood ei olnud veel lõppenud ega maksudeklaratsioonide esitamise tähtaeg saabunud. Väite põhjendamiseks on kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-3-1-46-
61. Kohtu hinnangul ei ole viide asjakohane. Riigikohus on nimetatud asjas tõepoolest selgitanud, et jooksva maksustamisperioodi kohta dokumentide ja teabe nõudmine on lubatud üksnes erandina, kuid seda seoses maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlusega. Käesoleval juhul on vaidluse all kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks dokumentide esitamise ja teabe andmise kohustus. Kuna ettevõtlus on kestev tegevus ja erinevalt maksude deklareerimise ja tasumise kohustusest ei ole selgelt perioodideks jagatud, siis ei tulene kehtivast õigusest keeldu nõuda teavet ettevõtlusega tegelemise kohta kontrollimise hetkel. Samuti ei ole alust pidada õigusvastaseks kaebaja pangakonto väljavõtte esitamise nõudmist. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja tegevusvaldkonnas kehtestatud sularahata arvelduste nõude tõttu (vedelkütuse seadus § 4 lg 4) annavad kanded kaebaja pangakontol olulist infot kaebaja ettevõtluse või selle puudumise kohta. Väljavõtet nõuti vähem kui viiekuulise ajavahemiku kohta, mida ei saa ilmselt pidada asjakohatuks, kuna selle perioodi tehingud puudutavad otseselt kaebaja aktuaalset ettevõtlust.
62. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti
63. juuni 2015 korraldus nr 12.23/033281-1 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata. 5
64. Vastavalt halduskohtmenetluse seadustiku (HKMS) § 253 lg 3 alusel tühistab kohus Tartu Ringkonnakohtu
65. augusti 2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
66. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 6