Vastavalt 07.08.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1456175 (2303,15,000851) 07.08.2015 kell 01:09 Narva mnt ja Pirita tee ristil Tallinnas suunaga Pirita tee 12 juhtis Mark Šlepkin mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
Juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud alates 02.08.2012. Sellega rikkus Mark Šlepkin
lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Mark Šlepkinile karistuseks
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga või määrata karistuseks rahatrahv. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (07.08.2015) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati Mark Šlepkin isikusamasus. - Tunnistaja Urmas Viigisalu ütluste kohaselt täites tööülesandeid 07.08.2015 kell 01:09 Tallinnas, peatas ta mootorsõiduki BMW 535D reg.nr XXX, mis liikus Narva mnt ja Pirita tee ristmikult suunaga Pirita tee 12 poole, kus ta sõiduki peatas. Juhil ei olnud esitada ühtegi dokumenti. Politsei andmebaasi järgi isik tuvastatud. Selgus, et isik juhtis mootorsõidukit kui juhtimisõigus (juhiload) on kehtetuks tunnistatud 02.08.2015 ja lisaks on isikut ka eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Mark Šlepkin sõiduki juhtimiselt 07.08.2015, sest ta juhtis sõidukit BMW 535D reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati Mark Šlepkin sõiduki juhtimiselt 11.06.2014, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Mark Šlepkinil kehtivaid juhilube ei ole, juhiluba on kehtetuks tunnistatud (juhiluba oli välja antud 26.08.2010 ja juhiloa kehtivuse lõpp oli 25.08.2012; järgmises punktis väljatoodud otsusega võeti Mark Šlepkinilt karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks, s.t kuni 24.03.2013). - 02.07.2012 otsusest väärteoasjas nr 2302,12,008560 nähtub, et Mark Šlepkinile määrati
lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot.
lg 5 p 3 järgi määrati Mark Šlepkinilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks. Otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 24.03.2013. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Mark Šlepkinil 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 9 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 11.06.2014
Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Mark Šlepkini süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Mark Šlepkini käitumine sisaldab
Mark Šlepkini käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Mark Šlepkinit varem 3 korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (
aastal kehtinud
). Samuti on teda varem 2 korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
aastal kehtinud
alusel) ja teda on karistatud teiste liiklusalaste süütegude eest (
aastal kehtinud
). Sellise käitumisega on Mark Šlepkin näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Mark Šlepkinit väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Rahatrahvid on tasumata. Kohus leiab, et arvestades Mark Šlepkini süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Mark Šlepkini puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et Mark Šlepkinit tuleb
lg 2 rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest 10 päeva, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest varem ei ole Šlepkinit arestiga karistatud. Kohus leiab, et üldkasuliku töö täimine mõjutab Šlepkinit käituma seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Mark Šlepkin
S § 69 lg 1 alusel asendada Mark Šlepkiniile käesoleva otsusega mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Mark Šlepkin üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.