KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 9. november 2015, Jõhvi 3-15-12

) § 67 punkti 3 rikkumises ning teda karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kahekümneks ööpäevaks.

1. I. Semjonov esitas
2. aprillil 2015 vaide Viru Vangla
3. märtsi
4. a käskkirja nr 63/354-D kehtetuks tunnistamiseks (tl 14).
5. Viru Vangla jättis
6. mai 2015 vaideotsusega nr 6-12/62-2 I. Semjonovi vaide rahuldamata (tl 15-16).
7. Tartu Halduskohtusse saabus
8. mail 2015 I. Semjonovi kaebus Viru Vangla
9. märtsi
10. a käskkirja nr 6-3/354-D tühistamiseks, Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks viia ta üle teise vanglasse (tl 2-4, tõlge tl 7-8)). Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses õigusvastase kartseris viibimise ja ebaõige
11. veebruari 2015 otsusega kaasnenud tagajärgedega.
12. Tartu Halduskohus tagastas
13. juuni
14. a määrusega I. Semjonovi kaebuse hüvitamisja kohustamisnõude osas (tl 27-28).
15. Tartu Halduskohus võttis
16. juuli
17. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 37-38).
18. Vastustaja palus
19. augusti
20. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl 4446).
21. Kohus määras
22. septembri
23. a määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses (tl 63). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
24. Kaebaja taotleb Viru Vangla
25. märtsi
26. a käskkirja nr 6-3/354-D tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 9.
27. Kaebaja teatas enne
28. veebruari
29. a kallaletungi kontaktisikule probleemidest teiste kinnipeetavatega. Kontaktisik pani kaebaja korduvalt kirja operatiivtöötaja vastuvõtule. Kaebaja helistas ise operatiivtöötajale, kuid ei saanud temaga kohtuda. Operatiivtöötaja Pastak teadis kaebaja probleemidest kinnipeetavatega, aga midagi ette ei võtnud. 9.
30. Kaebaja ei kasutanud kinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja oli sunnitud kaitsma oma elu ja tervist. Kaebajal on alust arvata, et kui ta ei oleks hakanud ennast kaitsma, oleks teda võidud ära tappa. Oma elu ja tervist hakkas kaebaja kaitsma alles pärast seda, kui oli saanud hulgaliselt peatraumasid, hematoome, marrastusi ja murtud nina, mis tõid endaga kaasa tõsised terviseprobleemid, nii füüsilised, psüühilised kui ka psühholoogilised. 9.
31. Pastak teadis, et Smirnov ja Mongo on sõbrad ja kaasosalised, aga pani kaebaja ja Smirnovi ühte kambrisse.
32. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 2 3-15-1241 10.
33. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati I. Semjonovit

§ 67

p-st 3 ja Viru Vangla kodukorra p-st 1.12.7 tulenevate nõuete rikkumise eest 20 ööpäevase kartserikaristusega, sest I. Semjonov ei teavitanud võimalikust ründamisest vanglaametnikke ja kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. 10.

1. Kinnipeetavale võib kohaldada distsiplinaarkaristusi ainult õigusaktide süülise rikkumise eest. I. Semjonov viibib Viru Vanglas alates
2. septembrist 2013 ning talle on korduvalt tutvustatud erinevaid vangistust reguleerivaid õigusakte ja nende muudatusi. Eelpooltoodust tulenevalt pidi I. Semjonov olema teadlik kinnipeetava kohustusest, s.h kohustusest teavitada viivitamatult vanglaametnikke konfliktist, mis sai alguse
3. veebruaril 2015 ning päädis
4. veebruari 2015 kaklusega. Samuti on I. Semjonov teadlik, et vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava suhtes on keelatud. 10.
5. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väited, et ta on enne
6. veebruaril 2015 toimunud konflikti Viru Vanglat teavitanud probleemidest teiste kinnipeetavatega. 10.
7. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale sobivat vanglat, vangla eluosakonda, kambrit või kambrikaaslast. Vangla paigutamisel lähtub vangla olulise kaalutlusena vangla julgeoleku ja isiku tervise kaitsmise põhimõttest, millest tulenevalt Viru Vangla ei paiguta ühte elukambrisse kinnipeetavaid, kelle puhul on teada, et nende ühes kambris hoidmine võib põhjustada isikute vahel konflikte, mis võivad viia isikute tervise kahjustamiseni. Seega on kinnipeetavate paigutamine vanglas üheks vangla julgeoleku tagamise vahendiks ning oluliseks sisendiks kinnipeetavate vanglasisesel paigutamise otsustamisel on ka teave, mille vangla julgeolekuosakond saab kinnipeetavate edastatavatest väidetest. Lähtudes kogutud informatsioonist on vanglal võimalik prognoosida julgeolekuoht vanglale ning ka ohtu konkreetsele kinnipeetavale kaaskinnipeetava poolt. 10.
8. Vastustajale ei ole laekunud kaebajalt ega teistelt kinnipeetavatelt teavet, millest saaks järeldada, et I. Semjonov on kaaskinnipeetavate poolt ohustatud. Samuti ei ole kaebaja enne
9. veebruari 2015 avaldanud Viru Vanglale, et tema julgeolek on ohus. Kaebaja paigutati
10. septembril 2014 S8 osakonda. Teabe- ja uurimisosakonna (TUO) info põhjal ei olnud I. Semjonovil selles osakonnas paiknevate kinnipeetavatega probleeme esinenud. R. Smirnov paigutati kaebajaga ühte kambrisse
11. jaanuaril 2015, kus nad viibisid koos kuni
12. veebruari 2015 füüsilise konflikti puhkemiseni. Kumbki kinnipeetavatest ei ole ajavahemikul
13. jaanuar kuni
14. veebruar 2015 avaldanud vanglateenistusele informatsiooni, mis oleks viidanud kambrikaaslaste konfliktsetele suhetele. 10.
15. Kaebaja on Viru Vanglas viibimise ajal korduvalt vestelnud TUO peaspetsialisti T. Pastakuga. Vestlused on toimunud
16. detsembril 2014,
17. veebruaril 2015,
18. veebruaril 2015,
19. märtsil 2015,
20. märtsil 2015,
21. märtsil 2015,
22. märtsil 2015 ja
23. mail
24. Kaebaja suuliste sooviavalduste põhjal toimusid
25. märtsi,
26. märtsi ja
27. märtsi vestlused. Ka nendel kohtumistel ei ole I. Semjonov avaldanud asjaolusid, mis viitaksid, et tema julgeolek oleks ohus. 10.
28. TUO peaspetsialisti
29. juuni
30. a õiendis märgitu kohaselt
31. detsembril 2014 toimunud vestlusel nõudis kaebaja samal päeval temaga ühte kambrisse paigutatud kinnipeetava Ivan Ksenofontovi ümberpaigutamist subkultuurilistel põhjustel. Vältimaks edasisi probleeme, paigutati I. Ksenofontov samal päeval teise kambrisse. Viru Vangla rõhutab, et kaebaja arvamus, mille kohaselt talle ei sobi temale määratud kambrikaaslane, peegeldab isiku tahet valida endale meelepäraseid kambrikaaslasi lähtuvalt subkultuurilistest tõekspidamistest, mitte reaalsest julgeolekuohust tema suhtes. I. Ksenofontov paigutati ümber I. Semjonovist tulenevast ohust. Vestlustel ei ole kaebaja avaldanud vanglale informatsiooni, millest saaks järeldada, et avaldaja julgeolek ka tegelikult vanglas ohus on. 3 3-15-1241 10.
33. mai 2015 kohtumisel TUO ametnikega avaldas I. Semjonov vestluse ajal negatiivset meelestatust TUO ametnikesse ning süüdistas kõikides probleemides vanglaametnik T. Pastakut. Lisaks nõudis I. Semjonov enda paigutamist K5 osakonda üksinda kambrisse ning vangla kööki tööle määramist, öeldes, et vastasel juhul (s.t kui tema soove ei täideta) võivad tekkida nii temal kui ka teistel kinnipeetavatel probleemid. Muuhulgas märkis I. Semjonov, et juhul kui ta peaks kohtuma R. Mongo või R. Smirnoviga, läheb ta neile kohe kallale. Samuti ütles kaebaja, et kui keegi peaks pöörduma tema poole temale vastuvõetamatul viisil, ründab ta esimesena. Seega näitab eeltoodu, et kaebaja on jätkuvalt agressiivselt meelestatud kaaskinnipeetavate suhtes. 10.
34. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited, et ta ei kasutanud kaaskinnipeetava R. Smirnovi suhtes füüsilist vägivalda ja et ta oli vaid sunnitud oma elu ja tervist kaitsma, ei vasta tegelikkusele. R. Smirnovil olid vigastused, mis vajasid erakorralist meditsiinilist abi. Arvestades R. Smirnovil olnud vigastuste hulka ja raskust, on vastustaja seisukohal, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda ja R. Smirnovil fikseeritud vigastused ei saanud tekkida I. Semjonovi poolt enesekaitse teostamise tõttu. 10.10.Vaideotsuse kättetoimetamine ei mahtunud 30 päevase tähtaja hulka, ent vaideotsus on koostatud tähtaegselt. Viidatud asjaolu ei mõjutanud kuidagi kaebaja õigusi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35. I. Semjonov on esitanud kaebuse Viru Vangla
36. märtsi
37. a käskkirja nr 6-3/354-D tühistamiseks.
38. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
39. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kinnipeetavad I. Semjonov ja R. Smirnov kaklesid
40. veebruaril 2015 ning kumbki osapool süüd omaks ei võtnud (tl 48, 54, 58). 14.

§ 63

lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

1. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
4. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud

§ 67p-s 3 ja Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.7 sätestatud nõuete rikkumise eest.

17.

§ 67

p 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist.

§ 67

p-s 3 sätestatud kohustuse täitmisel on kinnipeetaval õigus arvestada enda elule ja tervisele kaasneda võivate 4 3-15-1241 tagajärgedega ja hoiduda oma isikliku julgeoleku seadmisest ebaproportsionaalsesse ohtu (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsus haldusasjas nr 3-06-359, p 9). Viru Vangla kodukorra p 1.12.7 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes. Kodukorra seletuskirja p 1.12.7 kohaselt juhib vangla kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks võtta omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu vägivallatsemine vanglas ega ka vabas ühiskonnas aktseptitavate käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav kasutab vägivalda, väljendab ta lugupidamatust ühiskonna vastu. 18.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.
3. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Asja materjalide kohaselt on kaebaja tutvunud vangistuse jooksul vangistust reguleerivate õigusaktidega (tl 60p-61). Seega pidi kaebaja olema teadlik, et kinnipeetaval on keelatud kasutada füüsilist vägivalda teiste kinnipeetavate suhtes ning vangla julgeoleku tagamiseks oli kinnipeetav kohustatud viivitamatult teatama vanglateenistuse ametnikele kõikidest asjaoludest, mis võisid ohustada vangla julgeolekut.
4. Distsiplinaarmenetluses tunnistas kinnipeetav I. Semjonov, et intsident algas
5. veebruaril 2015 sellega, et R. Smirnov ähvaras teda, et
6. veebruaril 2015 teda rünnatakse. Kaebaja nägi, kuidas
7. veebruari 2015 õhtul võttis kinnipeetav R. Mongo lauajala, hakkas karjuma ning ähvardama. Samal ajal kutsus R. Smirnov kaebaja kambrisse, kus kohe tegi mitu lööki vastu pead, mille tagajärjel kaebaja maha kukkus. Sellega tekitas R. Smirnov talle tervisekahjustusi. Viimaselt korral lõi R. Smirnov kaebajat kella 20.00 ajal, kuid kaebaja osutas talle vastupanu (tl 51, 60). Seega nähtub kaebaja selgitusest, et ta teadis juba päev enne kaklust, et tema suhtes võidakse kasutada füüsilist vägivalda. Kaebajal oli piisavalt aega, et edastada vastav informatsioon vanglateenistuse ametnikele.
8. Kohtumenetluses ei ole kaebaja väitnud, et ta jättis teavitamiskohustuse täitmata enda julgeoleku tagamiseks. Ka distsiplinaarmenetluses ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud, kuigi ta kuulati ära ka selles menetluses ja talle anti võimalus esitada juhtunu kohta omapoolsed selgitused. Kaebajale tutvustati
9. märtsil 2015 distsiplinaarmenetluse protokolli, millest nähtus ka süüteo kirjeldus ja ettepanek karistuse liigi ning määra kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollile kaebaja mingeid omapoolseid vastuväiteid või selgitusi ei esitanud ja ta keeldus selle allkirjastamisest (tl 61p).
10. Analoogses asjas
11. detsembril 2009 tehtud otsuses (haldusasi nr 3-08-2310) on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et juhul, kui kinnipeetav ei ole distsiplinaarmenetluses esile toonud asjaolusid võimaliku ohu kohta oma elule ja tervisele, mis oleks kaasnenud

§ 67

p-s 3 sätestatud kohustuse täitmisega, ei saa

§ 67

p 3 rikkumise eest kinnipeetavale koostatud karistuse määramise käskkirja pidada õigusvastaseks põhjendusel, et see ei sisalda kaalutlusi ja põhjendusi ohu osas kinnipeetava julgeolekule. Samal seisukohal oli ka Tartu Ringkonnakohus

1. märtsi
2. a otsuses asjas nr 3-10-1040, p-s
3. Ka käesolevas asjas puudub alus asuda selles küsimuses teistsugusele seisukohale. 5 3-15-1241
4. Kaebaja on seisukohal, et ta teavitas vanglat sellest, et tal on konflikt teiste kinnipeetavatega. Vangla leiab, et need väited ei vasta tõele. Vangla märgib, et kaebaja on Viru Vanglas viibimise ajal korduvalt vestelnud TUO peaspetsialisti T. Pastakuga. Vestlused on toimunud
5. detsembril 2014,
6. veebruaril 2015,
7. veebruaril 2015,
8. märtsil 2015,
9. märtsil 2015,
10. märtsil 2015,
11. märtsil 2015 ja
12. mail
13. Kaebaja suuliste sooviavalduste põhjal toimusid
14. märtsi,
15. märtsi ja
16. märtsi vestlused. Ka nendel kohtumistel ei ole I. Semjonov avaldanud asjaolusid, mis viitaksid, et tema julgeolek oleks ohus. Kohus ei näe mingit põhjust, miks vanglaametnikud peaksid selles osas andma selgitusi, mis ei vasta tõele. Kaebajale on Viru Vangla vastus kaebusele edastatud
17. septembril
18. Koos vastusega edastas kohus kaebajale
19. septembri
20. a määruse, milles selgitas, et menetlusosalistel on õigus kohtule esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt
21. oktoobril 2015, täiendavatele menetlusdokumentidele võis vastuväiteid esitada hiljemalt
22. oktoobril
23. Kaebaja ei ole vastuväiteid vangla vastusele esitanud.
24. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud

§ 63lg-s 1.

Määratav karistus peab olema proportsionaalne.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 64lg 4 2.

lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada. 25. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Teise kinnipeetava ründamine on raske vangla sisekorra rikkumine, kuna see ei ohusta mitte ainult rünnatavat, vaid ka vangla üldist turvalisust ja julgeolekut. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vangla selgitas, et arvestades rikkumise raskust, ei ole teised distsiplinaarkaristused vastavad ning seega pole põhjust neid täiendavalt kaaluda. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju. 26.

§ 63

lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale kahekümne ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. 27. Kohus leiab, et Viru Vangla 16. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-3/354-D ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva

§ 63lg 1 p-i 4, § 64 lg 4 alusel ja sellega kooskõlas.

Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitteeesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane. 6 3-15-1241 28. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 16. märtsi 2015. a käskkiri nr 63/354-D on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks. 29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7