4-15-9878/8

4-15-9878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015,Tallinn Väärteoasja number 4-15-9878 (2302,15,003906; 2316,15,011900) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg-s 1 ettenähtud väärtegu NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Eduard Marhio, ik 38811090267, elukoht: XXX, asukoht: Vangla, XXX. Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Eduard Marhio süüdi tunnistada LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. Eduard Marhio süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Mõistetud arest väärtegude kogumis 16 (kuusteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Eduard Marhiole Harju Maakohtu 18.06.2015 otsusega nr 1-15-4366 mõistetud ja Harju Maakohtu 24.09.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmisest või tema vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest.
5. Eduard Marhiolt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN1109 tegemise kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Eduard Marhio, 4-15-9878, ekspertiisi kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Eduard Marhiole posti teel tema kinnipidamiskohta.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Ekspertiisiasutusest tagastatud minigrip kilekotid (akt nr 15E-AN1109) hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 1
8. Ekspertiisiobjektid: amfetamiini sisaldav pulber (akt 15E-AN1109), mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, NPALS § 153 lg 2 alusel kui NPALS § 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida ja KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 30.11.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.10.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1264062 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.07.2014 kell 20.59 peeti Tallinnas Väike-Patarei 17 juures kinni sõiduk Honda Accord registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Eduard Marhio, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani toime LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo. 17.09.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1438025 nähtuvalt peeti 17.09.2015 kell 00.12 Kopli 69 maja juures kinni Eduard Marhio, kelle juurest leiti kolm minigrip kilekotikest kollaka pulbriga, mis ekspertiisiakti nr 15E-AN1109 kohaselt oli kokku massiga 1,86 grammi ning sisaldas endas amfetamiini 0,61 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik omas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ja pani sellega toime NPALS § 3 lg 1 keelu rikkumise ja on NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune see liiklusalane rikkumine oli nii nagu kirjas on, tunnistab väärteo toimepanemist. Tunnistab väärteo toimepanemist ka teises väärteoasjas. Kannab karistust KarS § 184 lg 1 ja § 121 järgi, vangistus 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva, alates 17.09.
10. Kesklinna politeijaoskonna esindaja taotlles NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 15 päeva ja välja mõista menetluskulu 84 eurot. Liiklusjärelevalvekeskuse liiklemenetlustalituse esindaja taotles LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 10 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale liiklusalase väärteo (nr 2302,15,003906, protokoll AB1264062) toimepanemise kohta, sh Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt puuduvad liiklusregistril seisuga 17.03.2015 andmed menetlusalusel isikul kehtiva juhiloa olemasolu kohta, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati E.Marhio juhitud sõiduk 18.07.2014 kell 20.59 Väike-Patarei 17 maja juures. Kinnipidamise järgselt juhi andmete kontrollimisel tuvastati, et menetlusalusel isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt E.Marhiol kehtivat juhiluba ei ole. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või 2 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Antud juhul puudus E.Marhiol vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega pani menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise. Kohtu hinnangul on selliselt käitudes E.Marhio toime pannud LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt. Ühisesse menetlusse ühendatud väärteoasja (nr 2316,15,011900, protokoll AB1438025) materjalidest nähtuvalt peeti Eduard Marhio 17.09.2015 kell 00.12 kinni Kopli 69 maja juures Tallinnas ning tema juurest leiti kolm mingigrip kilekotikest kollaka pulbriga. Väärteomenetluse raames läbi viidud ekspertiisiaktist nr 15E-AN1109 nähtub, et ekspertiisiks esitati kolmes minigrip kilekotis kollakas pulber massiga 1,86 grammi, milline pulber sisaldas amfetamiini ning pulbri amfetamiini sisaldus oli 45%, mistõttu sisaldas pulber 0,61 grammi amfetamiini. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2008 määruse nr 73 lisale 1 kuulub amfetamiin eelnimetatud lisa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS 31 lg 1 alusel koostatud nimekirjadele on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt nimekirjades loetletud ainete käitlemine keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona, kuivõrd väärteomenetlusest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine seaduses sätestatud käitlemise lubatavusele. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. NPALS § 151 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus ja ta osaleb sellele vaatamata aktiivselt liikluses sõiduki juhina, siis on tema osalemine liikluses sõiduki juhina juba iseenesest ohtlik, kuivõrd tal puudub sõiduki juhina liiklemiseks seaduslik õigus, kuid sellele vaatamata suunab ta liikluses kõrgema ohu allikat mootorsõiduki näol. Seejuures süüdistatakse menetlusalust isikut ühe sellelaadse väärteo toimepanemises, millest tulenevalt võib menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmisena. Kohus leiab, et kui isikule ei ole juhtimisõigust omistatud, ei saa asuda seisukohale, et isik tunneb ja järgib liiklusnõudeid, mistõttu on ta liikluses juhina osaledes nii enesele kui ka teistele liiklejatele, samuti kasutusse võetud võõrale varale ohtlik. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik kujutab endast liikluses suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas on väärtegu toime pandud enam kui aasta tagasi ning menetluse pikk kestus ei ole tingitud menetlusaluse isiku käitumisest. Seega on kohtu arvates selle väärteo suhtes menetlushuvi oluliselt langenud ning kohus leiab, et see asjaolu peab ka mõjutama karistust kergendamise suunas, mistõttu tuleb karistus mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistevasse karistusse leiab kohus, et kuigi menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe sellelaadse väärteo toimepanemises, on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, keda on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga, samuti on teda karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut karistati samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga 14.09.2015 ja menetlusesemeks oleva väärteo pani menetlusalune isik toime juba 17.09.2015, siis saab sellisest asjaolust järeldada, et menetlusalust isikut kergem karistus ei mõjuta. Sellest tulenevalt lähtub kohus omaksvõetud karistuspraktikast, mille kohaselt ka keskmise süü esinemise korral võib karistuse mõista üle ettenähtud sanktsiooni määra kui sellega on vaja kinnistada isikus keelunormi 3 kehtivust. Seetõttu leiab kohus, et vaatamata alla keskmisele süüle peab kohus vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed ja piisavad rahalised vahendid või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud arestiga ning pärast viimase samalaadse väärteo eest karistamist pani menetlusalune isik toime uue väärteo, siis neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Lisaks eelmärgitud asjaolule välistab kohtu arvates rahatrahvi kohaldamise ka asjaolu, et menetlusalune isik viibib kinnipidamisasutuses temale rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistuse täitmisele pööramise tõttu. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest mõlema väärteo eest ning kuivõrd tegemist on erinevaliigiliste väärtegudega, tuleb kummagi väärteo eest mõista eraldi karistus. Kuna menetlusalune isik kannab hetkel karistust, viibides kinnipidamisasutuses, siis leiab kohus, et mõistetud aresti ärakandmist tuleb arvestada alates menetlusalusele isikule mõistetud vangistuse ärakandmisest või tema vabanemisest vangistuse kandmiselt. Kuna NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo menetlemisega kaasnes menetluskulu, mis seisneb riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi tegemisega tekkinud kulus, siis leiab kohus, et süüteokoosseisu tuvastamiseks oli menetluskulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub täies ulatuses menetlusaluselt isikult väljamõistmisele. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4