← Eesti

2-15-692/24

Obsah (7)§ 656§ 646§ 230§ 436§ 442§ 392§ 351

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-692 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Tsiviilasi KV (V) hagi VV (V) vastu elatise saa

§ 656lg 1 p 5).

Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

Kohus ei ole asja lahendades selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, sh on jäänud tuvastamata hageja tegelike vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus ja kummagi vanema osa hageja ülalpidamise kohustuse kandmisel ning arvestamata asjaolu, et millises osas hageja vajadusi võib olla kaetud riigi toetustega. Maakohus ei ole kindlaks teinud, millised on lapse esmavajadused ning kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras (hagis oli elatise nõue 238 eurot kuus ja võlgnevus 936 eurot) peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (PKS § 101 lg 1). Esmalt oli kohtul kohustus selgitada välja hageja põhjendatud vajadused. Hageja esitas kodus viibimise ajaarvestuse, mille kohaselt ta oli 2014 aastal 305 päeva ja 2015 aastal 283 päeva kodus (t.lk 13). Kohus ei ole seda tõendit hinnanud, vaid on otsuses kirjutanud, et hageja ei vaidlusta, et Hiie koolis käivate laste toitlustamine ja elamine koolis on tasuta ning seega ei ole hagejal hagis nõutud toidu ja eluasemekulu. Maakohtu otsus on vastuoluline: ühelt poolt märgib kohus, et ta hindab kõiki tõendeid, kuid tegelikult otsus seda ei kajasta- isegi olemasolevaid tõendeid on hinnatud valikuliselt. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole tõendanud kulutusi spordivahenditele ja transpordile. Samas lasus kohtul kohustus teha hagejale ettepanek esitada asjakohased tõendid (

§ 230lg 2 teine lause).

Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka sellega, et ei edastanud kostjale hagiavaldust koos hagi materjalidega. Kohus edastas kostjale hagiavaldusest vaid osa, jättes esitamata kulutuste arvestuse koos hagimaterjalidega. Kostja on eelnevalt enne omapoolse vastuse esitamist 20.07.2015 e-kirjas palunud esitada hagi materjalid (tl 128). Maakohus jättis kostja kirja tähelepanuta. 31.07.2015 vastuses on kostja selgitanud, et kuna ta ei ole kohtult hagi lisasid saanud, milles võib olla on põhjalikult lahti kirjutatud hageja vajaduste arvutus, ei ole tal võimalik veenduda kulude põhjendatuses (tl 133). Seega ei taganud maakohus kostjale võimalust esitada oma seisukoht asjas ja vastata hagiavalduse väidetele. Asja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud kohus välja hageja seisukohta seoses kostja vastusega: kas hageja viibib kostja ülalpidamisel koolivaheaegadel aastas 1-1,5 kuud Leedus, kas kostja ostab kokkuleppel hageja emaga hagejale riideid ja asju ning maksab lapse reisikulud ning kas vanematel on kokkulepe arvestada kostja tehtud kulutusi lapse ülalpidamiskulude hulka. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (

§ 436lg 1).

Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad

§ 442

lõikes 8, mille lausete 1 - 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda 4 tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu vaidlustatud otsus neile nõuetele ei vasta, sest otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta: maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad. Maakohtu väide, et ta on arvestanud vanemate rahalisi võimalusi, ei ole õige. Hageja ema tervisetõend oli kestev kuni 3.02.2015 ja hageja pidi minema uuesti puude raskusastme ja lisakulu tuvastamiseks ekspertiisi 5.-20.01.2015. Uued tõendid puuduvad. Kostja on tähtajatult osaliselt töövõimetu alates 30.03.2004 35% (lk 147). Lisaks puuduvad tõendid lapsevanemate varalise seisu kohta ja kohus ei ole teinud ettepanekut tõendite esitamiseks. Maakohtu toimikus ja e-toimikus puuduvad tõendid, et kostjale oleks teatavaks tehtud ja edastatud 21.08.2015 koostatud teadet otsuse avalikult teatavaks tegemise, avalduste ja taotluste esitamise aja kohta kuni 4.09.2015.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Niisuguseks rikkumiseks peab kolleegium maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisel, eelmenetluse ülesannete ebapiisavat täitmist (

§ 392

lg 1) ja kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmist (

§ 351lg 1).

Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok- Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.