Obsah (4)

§ 101§ 40§ 41§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9596 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis V

§ 101

p-de 1, 5, 7, § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41, § 144 lg 1, § 186, § 207 lg-te 1, 2 ja § 2072 lg 1 järgi.

§ 40

lg 1 alusel karistati teda kuritegude kogumi eest 28-aastase vabadusekaotusega.

§ 41

kohaselt liideti mõistetud karistusega osaliselt Tallinna Linnakohtu 10.09.1997 otsusega mõistetud kandmata karistus. A. Suvorovile mõisteti lõplikuks karistuseks 28 aastat 2 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.12.1999. 1.2. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2001 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Suvorovi suhtes

§ 101

p 7 järgi süüdimõistmises ja talle

§ 40lg 1 ja § 41 alusel mõistetud karistuse osas.

A. Suvorov mõisteti õigeks

§ 101

p 7 järgi.

§ 40lg 1 järgi karistati A.

Suvorovit 20-aastase vabadusekaotusega.

§ 41

alusel liideti mõistetud karistusega osaliselt Tallinna Linnakohtu 10.09.1997 otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti A. Suvorovile 20 aastat 2 kuud vabadusekaotust. 1.3. Harju Maakohtu 21.07.2003 määrusega vähendati A. Suvorovile Harju Maakohtu 07.06.2001 otsusega mõistetud karistust

§ 144lg 1 järgi ja mõisteti A.

Suvorovile

§ 144lg 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Suvorovile liitkaristuseks 19 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti A. Suvorovile mitme kohtuotsuse järgi liitkaristuseks 20 aastat vangistust. 1.

1. Karistusaja algus 10.12.1999 ja karistusaja lõpp 09.12.
2. 1 Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 23.10.2015 määrusega jäeti A. Suvorov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
4. Käesolevaks ajaks on A. Suvorov talle karistuseks mõistetud 20 aasta pikkusest vangistusest ära kandnud peaaegu 16 aastat, kanda on veel veidi üle 4 aasta. A. Suvorovi käitumine vangistuses on olnud pikka aega korrektne, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vangla hinnangul olemas. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Ta osales tööhõives pesumajas, koristajana ning abitöölisena OÜ-s Heroodes ja AS-is EVT, seejärel majandustöödel ning hiljem suveniiride valmistajana. A. Suvorov püüdis korduvalt omandada keevitaja kutset, kuid katkestas õpingud puuduliku riigikeele oskuse tõttu. Kinnipeetav on läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel. Käesoleval aastal läbis A. Suvorov ka sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. 2.
5. Kuigi A. Suvorov on nõuetekohaselt täitnud individuaalset täitmiskava ning tema käitumine vanglas on olnud pikemat aega rikkumisteta, ei ole maakohtu hinnangul tema vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. A. Suvorov kannab karistust tahtliku tapmise, röövi, tulirelva omamise ja dokumendi võltsimise eest. Tegemist on väga raske I astme kuriteoga, mille tagajärjel kaotasid elu kaks inimest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu eesmärgil, eriliselt julmal viisil, grupis, läbimõeldult ja sihikindlalt vägivalda kasutades. Ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toime pandud kuritegudega. Oma probleemide tekkimisel näeb A. Suvorov teiste süüd. Teiste süüdistamisega liigub fookus oma vastutuse tajumiselt tegude õigustamisele, mis näitab, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. Ka maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu seisukohti, milles süüdistas ühiskonda ja teisi isikuid situatsioonis, mis olevat viinud ta kuritegude toimepanemiseni ning hindas talle mõistetud karistuse liiga raskeks. 2.
6. Lisaks eelnevale ei ole A. Suvorovi vabastamine tingimisi enne tähtaega võimalik ka vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressil XXX . Elukohta ei ole olnud võimalik kontrollida, garantiikirja andja A.R. ei ole kättesaadav ning kinnistusraamatu kande kohaselt ei kuulu korter A.R. ile. Maakohtu istungil A. Suvorovi poolt antud ütluste kohaselt on A.R. loobunud oma nõusolekust elukohta pakkuda. Elukoha on lubanud kinnipeetavale vabanemise korral otsida OÜ XXX kinnisvaramaakler J.K. . Täpset aadressi öelda ei saa, sest ei ole teada, milline üüritavatest korteritest sel hetkel vaba on. Eelnevast nähtub, et päris kindlat elukohta A. Suvorovil vabanemise korral ei ole. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks on kindla elukoha olemasolu, sest vabastamise korral tuleb kohtul kindlaks määrata isiku alaline elukoht. Olukorras, kus garanteeritud elukoht puudub, ei ole võimalik teostada süüdimõistetu üle kontrolli ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. 2.
7. Maakohus nõustus prokuröriga, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, maakohtu arvates ei esine. Raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi 4 aastat enne karistusaja lõppu ei vastaks ka ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega oleks kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Määruskaebus
8. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Suvorov, kes palub maakohtu määruse tühistada ja anda talle võimalus näidata, et ta on muutnud. 2 3.
9. Määruskaebuses märgitakse, et maakohtu istungil käituti temaga halvasti ning segati temale pidevalt vahele, mis lõi väga negatiivse üldpildi. A. Suvorov on käinud ETV istungitel juba
10. aastast. Ta ei saa aru, mis alusel kujunevad vangla välja toodud protsendid ning millal toetatakse isiku vabanemist, millal mitte. Süüdimõistetu on teinud oma käitumises muutusi, on loobunud kuritegelikust käitumisest, töötanud ja õppinud vanglas, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning ta on ära istunud 16 aastat vangistust. Iseloomustus on tema suhtes positiivne ja ta ei saa aru, miks ei toetata tema ennetähtaegset vabanemist. 3.
11. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt toimepandud kuritegu on raske, kuid prokuröri kirjalik seisukoht on ebaprofessionaalne ning kellelgi ei ole õigust tema üle kohut mõista kaks korda. A. Suvorov kirjeldab määruskaebuses oma varasemat elu ja kuidas ta taotles dokumente. 3.
12. Lisaks tuuakse määruskaebuses välja, et süüdimõistetu ei püüa asjaolusid selgitades ennast õigustada, vaid ta konstateerib fakte. Kui tema poolt ärakandmata karistus on liiga suur, soovib süüdimõistetu teada, milline osa on proportsionaalne ning kui ennetähtaegselt vangistusest vabanemise arutamine on formaalne, siis milleks seda üldse vaja on? Ta on nõus karistuse lõpuni kandma, kuid kuna ennetähtaegse vabanemise arutamine on formaalne, siis ta palub ennast mitte selleks kohtusse vedada. Veel märgib süüdimõistetu, et elukohta ei kontrolli kohus, vaid kriminaalhooldaja ning talle on garanteeritud nii elu- kui ka töökoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Suvorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Suvorovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Suvorovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Suvorov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
15. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Suvorov on vangistuses viibitud pika aja jooksul suutnud käituda õiguskuulekalt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on üritanud omandada riigikeelt, on osalenud sotsiaalprogrammis Õige Hetk, on osalenud tööhõives, talle on garanteeritud töökoht ning süüdimõistetu on seadnud endale eesmärke tulevikuks. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Suvorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
16. Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski A. Suvorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaalutud on A. Suvorovi puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu leiab, et talle on garanteeritud elukoht OÜ XXX kinnisvaramaakleri poolt ning kriminaalhooldaja aitab tal otsida elukoha ja vormistada üürilepingu. Üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on, et isikul on olemas garanteeritud elukoht. Käesoleval juhul on antud nõusolek otsida elukoht, seega tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel võib isik sattuda tänavale, mis muudaks tema toimetuleku raskeks ning oleks riskiks uute kuritegude toimepanemisele. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta ei õigusta enda poolt toimepandud tegu, siis tutvunud määruskaebuse ja vangla iseloomustusega leiab ringkonnakohus, et nimetatud dokumentidest 3 avaldub ikkagi soov ilmestada toimepandud tegu teiste isikute mõjuga ning õigustada toimepandut varasemalt läbielatuga. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on tema suhtes käitunud kohtuistungil ebakorrektselt. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks süüdimõistetusse halvasti suhtunud.
17. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et A. Suvorov on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Süüdimõistetut on karistatud kriminaalkorras 3-l korral, tegemist on tema esimese reaalse vangistusega, see-eest seoses raskete esimese astme kuritegudega. Süüdimõistetu leiab, et arvestades toimepandud teo asjaolusid, mõistetakse teda justkui korduvalt süüdi ühe ja sama teo eest. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühe osana ka kuriteo asjaolusid, mis on iseloomustav materjal ning kedagi ei mõisteta uuesti süüdi, mistõttu on süüdimõistetu viited prokuröri ebaprofessionaalsele käitumisele asjakohatud. Kõigile järeldustele on jõutud, analüüsides A. Suvorovi suhtes KarS § 76 lg-s 4 esinevaid asjaolusid. On küll positiivne, et A. Suvorovil on vabanemisfondis 1350 eurot, kuid kinnipeetaval on rahalisi nõudeid 8032,51 eurot, mistõttu vaatamata garanteeritud töökohale, võib esineda risk, et süüdimõistetu võib jätkata kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil tulenevalt majandusliku toimetuleku oskuste puudulikkusest. A. Suvorov väidab, et ta on vangistuse jooksul omandanud erinevaid erialasid, kuid kinnipeetava iseloomustusest ei selgu, et süüdimõistetu oleks ka vangistuses nimetatud erialad omandanud. Küll on ta üritanud omandada keevitaja eriala, katkestades selle puuduliku keeleoskuse tõttu.
18. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt KarS § 76, § 761 või § 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. Seega on vangla kohustatud esitama taotluse kohtule arutamaks tähtaja saabumisel süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetul endal, kui ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on võimalus jätta maakohtu määrus edasikaebamata.
19. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole formaalne menetlus. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kui seda mõistetud karistuse aega ei esine, siis puudub üldse alus tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotluse menetlemiseks. Formaalne alus ei tähenda antud kontekstis sisulise tähtsuseta tegevust.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Suvorovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama 4 selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A. Suvorovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet, sest ei saa jätta tähelepanuta, et kuriteo tehioludest tulenevalt pani süüdistatav toime äärmiselt raske eluvastase mitme isiku surmaga lõppenud kuriteo.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
22. oktoobri 2015 määrus muutmata, A. Suvorov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5