Obsah (8)

§ 223§ 50§ 17§ 169§ 242§ 48§ 51§ 33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. novembril 2015. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-15-4558 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Väärteoasi M

§ 223lg.

1 alusel 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga , s.o. 400 eurose rahatrahviga tasumisega riigituludesse. Sama otsusega pandi kohustus Asser Ellermäele tasuda pooled menetluskulud- liiklusekspertiisi tasust 228, 50 €(tl. 104-109) ja isiku ekspertiisitasust 42 € (tl. 88-92). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 18.05.2015 otsusega väärteoasjas 2302,14,005837 karistati ka liiklusõnnetusese osalenud teist sõidukijuhti Kalle Pärk`i

§ 223lg.

1 ja § 242 lg. 1 alusel ,vastavalt 90 trahviühiku ,s.o. 360 € ja 10 trahviühiku ,s.o. 40 € rahatatrahviga riigituludesse. Kalle Pärk`lt mõisteti välja samuti pool menetluskuludest , s.o. 228 , 50 € ja 42 €. Asser Ellemäe ja ka Kalle Pärk esitasid 08.06.2015 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 18.05.2015 väärteoasja 2302,14,005837 otsustele nende karistamisele. Harju Maakohus saatis Asser Ellermäe kaebuse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Asser Ellermäe selgitab kaebuses, et politsei poolt on meelevaldne temale tehtud süüetteheide selles, et tema rikkus

§ 50lg.

3 p. 2ja § 51 lg. 4 ning ei vähendanud sõidukiirust, kui möödasõidul ilmus takistus, mida ta ei osanud enne möödasõidu alustamist õigesti hinnata. Liiklusavarii tekkis kaubikujuhi Kalle Pärk`i tegevusest. Pealegi on menetluses kaubikujuhi Kalle Pärk ütlused olnud vastuolulised (21.04.2014 ja 23.04.2015). Kaebuse esitaja Asser Ellermäe ei nõustu eksperdi arvamusega , et kokkupõrke ajal oli tema poolt juhitava mootorratta sõidukiirus vähemalt 45 km/h. Asser Ellermäe väitel on tema sõidukiirus kokkupõrke hetkel suurenenud, sest tema käsi haakus kaubiku vasaku peegel taha ja gaasikäepide pöördus gaasi lisamise suunas. Asser Ellermäe väitel tema ees sõitev kaubik, mida juhtis Kalle Pärk, kaldus vasakpööret tehes vaskusse sõiduritta , ristmikku n.ö. lõigates. Kui kaubik ei oleks manöövri tegemiseks ülemääraselt vasakule kaldunud ,oleks kaebuse esitajal olnud võimalik kokkupõrget vältida, seisma jääda või vähendada kiirust. Sellisel juhul oleks mootorratas põrganud vastu kaubiku vasakut külge ,mitte vasakpoolse esistange vasakut nurka. Kalle Pärk poolt Harju Maakohtule esitatud kaebuses (tl.142) on Kalle Pärk väitnud, et Asser Ellermäe juhitud mootorratta ootamatu manööver takistas temal vaskpöörde sooritamist. Tema sõidukijuhina oli eelnevalt sisse lülitanud vasaku suunatule pöördeks vasakule ning veendunud, et vasakul tema sõidukist taga sõitev mootorratas oli taga paremal pool ning vasaku pöörde sooritamine oli ohutu . Kalle Pärk kinnitusel põhjustas liiklusavarii mootorratta juhina Asser Ellermäe , teostades ootamatu manöövri – katse teostada möödasõit , kui ees olev sõiduk Opel teostas juba vasakpööret. Kalle Pärk on ka kaebuses selgitanud, et pärast avariid küsitles mootorratta juhti Asser Ellermäed, et saada informatsiooni tema kahjustuste kohta. Asser Ellermäe oli ütelnud, et kiirabi ei ole vaja , ta tunneb end normaalselt. Kohtuväline menetleja Politsei –ja Piiirvalveameti Põhja Prefektuur, keda esindas kohtumenetluses Jaak Paju, ei nõustunud Asser Ellermäe kaebusega, pidas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 18.05.2015 otsust väärteoasja 2302,14,005837 põhjendatuks; taotles jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Jaak Paju oli seisukohal , et toimunud liiklusõnnetuses on rikkunud liiklusnõudeid nii Asser Ellermäe kui ka Kalle Pärk. Asser Ellermäe , isikuna , kes sooritas möödasõitu , ei käitunud seaduses nõutud viisil ega katkestanud möödasõitu, kui tekkis takistus, mistõttu tekitas liiklusõnnetuse. Asser Ellermäe ei oleks tohtinud alustada vasakult möödasõitu sõidukist, mis oli andnud suunatulega märku 2 vasakpöördeks ning sõitis aeglaselt. Asser Ellermäed karistades on arvestatud tema varasemate liiklusrikkumistega. Kohtu seisukoht Asser Ellermäe väärtegude tõendatuse osas Kohus, arutanud kaebust kohtuistungil, uurinud kirjalikke ja isikulisi tõendeid , hinnanud tõendid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja lisana liiklusõnnetuse skeemid ( tl. 32- 35), lisana fototabelid avariikohast ja avariis osalenud sõidukitest kinnitavad, et 21.04.2014 kell 09:05 Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus Heki tee 10 juures toimus liiklusavarii. Kalle Pärk juhitavast kaubikust Opel Vivaro reg. nr. XXX vasakult mööda sõitev Asser Ellermäe mootorrattal Triumph, reg. nr. XXX, põrkas vastu kaubiku vasakut esimest poritiiba ja esistange vasakut serva, samuti vastu kaubiku vasakut tahavaatepeeglit. Avarii tagajärjel mootorrattur Asser Ellermäe kaotas sõiduki üle kontrolli ja mootorratas sõitis diagonaalselt läbi heki ning peatus maja seina ääres. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, koostatud avariipolitseiniku Jelena Judina poolt (tl. 32) ja vaatlusprotokolli lisad- liiklusõnnetuse skeem( tl.33- 34, tl. 35) ja fototabelid sündmuskohast ( tl.28,

2. 31), fototabelid avariis osalenud sõidukitest Opel Vivaro reg. nr. XXXja mootorrattast Triumf reg. nr. XXX annavad menetlusdokumentidena informatsiooni sõiduki Opel Vivaro paiknemisest pärast avariid, samuti sõidukite vigastustest, aga ka sõidukite kokkupõrke koha kohta. Sõiduki vaatlusprotokollid( tl. 55- 58)annavad kirjelduse avariis osalenud sõidukite vigastusest. Indikaatorvahendi kasutamise protokollid ( tl. 59- 60) tõendavad, et mõlemad avariis osalenud sõidukijuhid -Asser Ellermäe ja Kalle Pärk olid sündmuskohal kained. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis ( tl.- 67) kinnitab Asser Ellermäele liiklusavariis saadud vigastusi. Samuti on Asser Ellermäe vigastused tõendatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga( tl. 88-90). Sündmuskoha vaatlusprotokoll ( tl. 32) tõendab ,et sündmuskohal Harjumaal Haabneemes, Heki tee 10 juures oli lubatud sõidukiiruseks mootorsõidukitele 50 km/h. Kohus loeb seda menetlusdokumenti määravaks liiklusnõuete hindamisel. Sama lubatud sõidukiirust kinnitab ka tl. 30 olev TAIP 772(juhtum 3110140047756) liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Ei ole vaidlust selles, et Kalle Pärk oli Opel Vivaro juht, kes sooritas vasakpööret. Kas tal vasak suunatuli õigeaegselt sisse lülitatud või mitte, selles avariiosalised sõidukijuhid Kalle Pärk ja Asser Ellermäe on eri meelt- nad on andnud diametraalselt erinevaid ütlusi. Rohkem pealtnägjjaid, keda oleks menetluses üle kuulatud, ei ole kohtule esitatud. Ei ole ka turvakaamera lindistust ,mis kõrvaldaks kahtlused. Opel Vivaro juht Kalle Pärk on andud 21.
3. 2014 ja ka 23.
4. 2015 Põhja Prefektuuris läbi viidud väärteomenetluses ütlusi. Need ütlused on erinevad tema kui sõidukijuhi käitumise osas enne sõidukite kokkupõrget.
5. 04.2014 protokollis ( tl. 63-64) on Kalle Pärk selgitanud teises lauses, et enne vasakpöörde teostamist nägi taga olevat mootorratast, kes teostas ootamatult möödasõitu; toimus sõidukite kokkupõrge vasakpoolse esiküljega. Ta arvab, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli mootorrattur. Järgmises ütluste protokollis , s.o. aasta hiljem 23.04.2015( 8 tl.11ja pöördel ) on Kalle Pärk tunnistanud ,et enne kui vasakpööret teostas nägi, et tema taga vasakpoolne sõidurada oli vaba ja mootorrattur oli taga parempoolsel sõidurajal. Kohtu hinnangul on need ütlused olulises vastuolus 21.04.2014 antud ütlustega. Seega saab asuda seisukohale, et Kalle Pärk poolt Põhja Prefektuuris antud ütlused on vastukäivad ning ei ole usaldusväärsed. 3 Kalle Pärk ka kohtus andnud ütlustes, mis on antud pea poolteist aastat hiljem avariisündmusest ( tl. 137- 138 pöördel) kinnitab, et sündmuskohal enne vaskpöörde sooritamist veendus, et temast vasakul pool taga ei ole sõidukeid ning asus vasakpöördele. Veel enne seda– enne teekünnise ületamist- oli ta näinuid, et tema taga paremal pool sõidab mootorratas. Vaskpööret tehes veendus ta, et vasakpööre on ohutu, et tema taga vasakul ei ole sõidukeid. Veel enne pööret vasakule oli vaadanud vasakule tahavaatepeeglisse, veendus pöörde ohutuses (tl. 137 pöördel -138). Samas Kalle Pärk kinnitas, et nägi mootorratast autost vasakul alles siis, kui see oli tema juhitavale kaubikule vasakult külge sõitnud. Siis ta muidugi kohe pidurdas. Veendudes et mootorrattur meditsiiniabi ei vaja ja seda abi ka kohapeal ei küsinud, tema kiirabi välja ei kutsunud. Need Kalle Pärk` poolt kohtus antud ütlused on vastuolus tema poolt avariisündmuse päeval 21.04.2014 antud ütlustega ning ei ole seepärast kohtule usaldusväärsed. Esmased kogutud ütlused on usaldusväärsed – isik annab situatsiooni kirjelduse ning oma interpretatsiooni ta tavaliselt ei lisa, sest sündmus on niivõrd „värske“. Kohtus antud ütlustes Kalle Pärk kinnitas, et „vasakusse tahavaatepeeglisse vaatas ta ka kui pööret tegi.“ Küsimusele ,kas ta vaatas tahavaatepeeglisse enne vasakpööret ja ka pöörde ajal, vastas Kalle Pärk, et teeb seda automaatselt. See ütlus ei ole täpne vaid pigem oletuslik. Kalle Pärk kinnitas kohtus antud ütlustes, et mootorratas tuleb temast mööda, ta oli juba poolel…, ei saanud enam midagi teha. Kohus on seisukohal , et Kalle Pärk on avariist möödunud pooleteise aasta jooksul liiklussituatsiooni analüüsinud ning ta ei soovinud oma ütlustega end süüstada. Usaldusväärsed tõendid avariisündmuse kohta peaksid olema ammendavalt kogutud ikkagi varem kui poolteist aastat pärast avariisündmust. Kalle Pärk ütlusi hinnates tuleb arvestada seda , et ka teda on karistatud käsitletava liiklusavarii süüdlasena. Kohus on seisukohal ,et ka teise liiklusõnnetuses osaleja Kalle Pärk süü

§ 17lg.

5 p. 3 /

§ 223lg.

1 ja

§ 169lg.

6 /

§ 242lg.

1 nõuete rikkumises on tõendatud Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 18.05.2015 otsusega väärteoasjas 2302,14,005837. Lisaks suunamärguande andmisele pidi Kalle Pärk ka veenduma manöövri ajal selle ohutuses. Seda aga Kalle Pärk piisava hoolsusega ei teinud. Kalle Pärk ei oleks ka tohtinud tema juhitavat sõidukit pärast avariid kohalt liigutada. Harju Maakohtu 9.09.2015 määrusega on Kalle Pärk osas väärteomenetlus lõpetatud VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Eeltoodu seab kahtluse alla Kalle Pärk poolt kohtus antud ütlused ning kohus neid ütlusi usaldusväärse tõendina arvesse võtta ei saa. Teise avariiosalise Asser Ellermäe poolt Põhja Prefektuuris antud ütlused 25.06.2014 ja ka kohtuistungil antud ütlused on ühetaolised. Asser Ellermäe ütlustel kohtus ja ka 25.06.2014 antud ütlustes Põhja Prefektuurile on ta kinnitanud, et eessõitva kaubiku Opel Vivaro juht, kelleks oli Kalle Pärk, ei andnud suunatulega märku vasakpöördeks ning kaubikust vasakult möödudes keeras kaubik temale ette. Temale oli kaubiku manööver ootamatu; tema kaubiku suunatuld ei näinud. Asser Ellermäe ütlustel kohtus oli tema sõidukiiruseks enne avariid 30 km/h (tl 129). Asser Ellermäe ütlustel asus tema mootorrattal kaubikust vasakult möödasõidule enne ristmikku, olles veendunud, et kaubikul ei ole sisse lülitatud vasakut suunatuld. Mootorratast juhtinud Asser Ellermäe ütlustel enne ristmikku oli ka teekünnis. Asser Ellermäe ütlustel liikus kaubik Opel Vivaro aeglaselt ( tl. 128 pöördel-129). Asser Ellermäe ütlustel “kaubik kiirendas väga aeglaselt. Seal oli ruumi ja ma nägin, et lähen tast( temast) mööda“( tl. 129 ). Asser Ellermäe ütlustel ta ei näinud, et kaubikul oleks vasak suunatuli sisse lülitatud. Kaubik kaldus ristmikul temale peale- kaldus vasakule. Tema ei jõudnud reageerida. „ Kaubik hakkas juba 20 m enne ristmikku pöörama“ ( tl. 129). Asser Ellermäe ütlustel haakus tema käsi 4 kaubiku vasaku peegli taha ning mootorrattal gaas läks peale ning mootorratta kiirus tõusis. Kokkupõrge kaubikuga muutis tema mootorratta sõidutrajektoori ning ta sõitis diagonaalselt vastu maja seina ning sai vigastusi, oli põrutatud ; ka mootorratas sai vigastada. Tema hinnangul toimus avarii kaubiku juhi Kalle Pärk süü tõttu. Kohtule on Asser Ellermäe ütlused usaldusväärsed tõendid, kooskõlas ka liiklusõnnetuse skeemidega. Asjas olev ekspertiisimäärus ( tl. 84) kinnitab liiklusavarii asjaolude ebaselgust ning vajadust selgitada välja tegelikud asjaolud liiklustehnilise ekspertiisi abiga. Liiklustehnilise ekspertiisi akt 2.2-2/6024-6/20.03.2015( tl. 104- 108) annab tehnilise analüüsi sündmuskohal toimunud sõidukite kokkupõrkest. Ekspert L.T. on ekspertiisiakti uurimuslikus osas (alates tl 105) selgitanud, et kaubiku ja mootorratta kokkupõrke hetkel ei olnud mootorratta liikumiskiirus mitte väiksem kui 45 km/h. Kaubiku kiirus kokkupõrke hetkel võis olla suurusjärgus 15 km/h. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa liiklusõnnetuse vältimise võimalust arvutuslikult hinnata, kuivõrd ei ole määratav kaubiku Opel Vivaro liikumistrajektoor enne kokkupõrget. Ekspert L.T. selgitas kohtuistungil ( tl. 130 ), et eksperdiarvamuses on arvestatud sõidukite kokkupõrkeasendeid, sõidukite avariijärgseid vigastusi, samuti suunda kuhu liikus mootorratas kokkupõrke tagajärjel. Asjaolu , et kaubiku Opel Vivaro asendit oli pärast avariid muudetud, ei ole eksperdi arvates määrav. Ekspert L.T. ei pidanud kohtuistungil Asser Ellermäe väidet selles, et pärast kaubikuga kokkupõrget tema poolt juhitava mootorratta kiirus suurenes, põhjendatuks( tl. tl.130). Ekspertiisiaktist saab teha järelduse, et Asser Ellermäe poolt juhitava mootorratta kiiruseks kokkupõrkel oli mitte vähem kui 45 km/h. Ka see sõidukiirus jäi lubatu piiridesse vastavuses sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Liiklusõnnetuse skeemilt, mis on vaatlusprotokolli lisa( tl.34) kui ka ekspertiisiakti nr. 14ELL0074 skeemilt ( tl. 108 ) on näha, et avariis osalenud kaubik Opel Vivaro on vasakpöördeks kaldunud juba eelnevalt vastassuunavööndisse; ei ole manöövrit- vasakpööret- teostanud nõutaval viisil.

§ 48lg.

1 annab juhile õiguse sõita pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale, mitte aga vastassuunavööndisse. LS § 48 lg. 2 kohustab juhti sõitma nii, et ta sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks vastassuunavööndisse. Liiklusõnnetuse skeemilt, mis on vaatlusprotokolli lisa( tl.34) kui ka ekspertiisiakti nr. 14ELL0074 skeemilt on näha , et Opel Vivaro juht Kalle Pärk on neid nõudeid sündmuskohal vaskpööret tehes eiranud- ta on vasakpöördeks kaldunud vastassuunavööndisse ning pöördel sattuks ristuva tee vastassuunavööndisse. Kaubiku Opel Vivaro, reg nr. XXX ja Asser Ellermäe juhitud mootorratta Triumf reg. nr. XXX kokkupõrge toimus juba enne ristmikku- kaubik tõrjus mootorratta üle kõnnitee ääre enne ristmikku. Kuivõrd eelnimetatud menetlusdokumendid on ainsad ja erapooletud dokumentaalsed tõendid, mis koostatud sõidukite paiknemise kohta, siis kohus ka neid tõendeid arvestab käsitletava liiklusõnnetuse analüüsil usaldusväärsete tõenditena. Seega nähtub, et Kalle Pärk kaubiku juhina teostas vaskpööret ebaõigesti, vastuolus

§ 48lg.

1 ja lg. 2 nõuetega. Analüüsides liiklussituatsiooni, ei ole käesoleval juhul välistatud see, et Kalle Pärk vaadates vaskusse tahavaatepeeglisse mootorratast näinud, sest mootorratas oli juba tema kõrval. Seda põhjusel ,et Kalle Pärk poolt juhitud sõiduk Opel Vivaro oli juba kaldunud pärisuunavööndist välja vastassuunavööndisse ning tema tahavaatepeegli vaatealast jäi mootorratas välja. Selle tõestuseks on ka Kalle Pärk ütlused kohtus, milles ta on selgitanud, et nägi endast vasakul mootorratast ootamatult. Järelikult oli mootorratas jõudnud sel momendil Kalle Pärk`i poolt juhitava sõiduki Opel Vivaro kõrvale. Kalle Pärk , olles vastassuunavööndis ning mitte märganud mootorratast, 5 teostades sisuliselt lubamatult pika raadiusega vaskpööret, sõitis mootorratturile Asser Ellermäele hooletusest ette , veendumata manöövri ohutuses. Ei ole usutav ka Kalle Pärk poolt vasaku suunatule sisselülitus, sest Kalle Pärk ütlustes on menetluse kestel olnud vastuolusid. Tagant sõitev Asser Ellermäe on kinnitanud , et tema ei näinud Opel Vivaro poolt antud suunamärguannet- seda ei olnud sisse lülitatud. Suunamärguanne peab olema eelnev ,mitte samaaegselt manöövriga antud. Kohus on seisukohal, lähtudes Asser Ellermäe ütlustest, et Opel Vivarol ei olnud vasakpöördeks suunatuli sisse lülitatud. Asser Ellermäele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 18. mai 2015. a otsusega väärteoasjas nr 2302,14,005837 ette heidetud , et tema sõidukijuhina pidi sündmuskohal

§ 50lg.

3 p. 2 kohaselt sõidukiiruse valikul arvestama kiirusepiirangut (

§ 50lg.

3 ), liiklusolusid ning vajadusel seisma jääma kui tingimused seda nõuavad. Samuti pidi Asser Ellermäe

§ 51lg.

4 alusel möödasõidu katkestama, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida ta möödasõitu alustades ei osanud ette näha. Käesoleval juhul tuleks analüüsida ka seda, kas Asser Ellermäe mootorratturina sündmuskohal, kus lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h ning olles veendunud, et tema ees sõitev kaubik Opel Vivaro oma sõidusuunda ei muuda(suunatuld ei olnud sisse lülitatud ), pidi olema suuteline temale vasakult külge kalduva Opel Vivaroga toimuvat kokkupõrget vältima. Liiklustehniline ekspertiis ei suutnud sellele küsimusel vastata. Kohus on seisukohal, et Asser Ellermäel sõidukijuhina oli õigus eeldada, et tema ees sõitva kaubiku juht ei tee ootamatuid manöövreid ega sõida enne vasakpööret vastassuunavööndisse tema poolt juhitavale mootorrattale külge. Tekkinud liiklussituatsioonis Kalle Pärk poolt juhitud Opel Vivaro sõitis sisuliselt Asser Ellermäe poolt juhitaval mootorrattale ette. Sellise olukorras Asser Ellermäe ei saanud enam pidurdada ega seisma jääda, et avariid vältida. Samuti ei saa sellises olukorras kui sõiduk Opel Vivaro oli temale sisuliselt külge sõitnud, rääkida sellest, et Asser Ellermäel oli võimalus möödasõit katkestada, sest konflikt tekkis kaubiku Opel Vivaro ootamatust manöövrist. Ei saa ka rääkida Asser Ellermäe poolt sündmuskohal kiiruse ületamisest, sest lubatud oli 50 km/h sõidukiirus. Kohus on seisukohal ,et käsitletav liiklusavarii põhjustaja oli Kalle Pärk. See on tõendatud ka Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse 18.05.2015 otsusega väärteoasjas 2302,14,005837, millega on tuvastatud Kalle Pärk süü

§ 17lg.

5 p. 3 /

§ 223lg.

1 ja

§ 169lg.

6 /

§ 242lg.

1 nõuete rikkumises. Avarii tagajärjel sai Asser Ellermäe tõsiseid kehavigastusi, samuti sõiduk vajab tõsist remonti. Kohus on seisukohal, et Asser Ellermäel puudub KarS § 39 lg. 1 mõistes süü temale Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse 18. mai 2015. a otsusega väärteoasjas nr 2302,14,005837 etteheidetud

§ 33lg.2 p.

8, § 50 lg.3 p. 2,§ 51 lg.3 p. 2,§ 51 lg.4 § 223 lg. 1 rikkumistes ning sellega kaasnenud kahju tekitamisel AS XXX ja P.L.. Toimunud liiklussituatsioonis ei saanud Asser Ellermäe eeldada tema ees sõitva kaubiku Opel Vivaro poolt ootamatut , ilma märguandeta pööret vasakule, kaldumist vastassuunavööndisse , temale küljelt peale sõitmist. Avarii tekitaja oli Kalle Pärk. Tema poolt tehtud lubamatu manööver viis liiklusõnnetuseni. Asser Ellermäele ei saa ette heita käsitletavas liiklussituatsioonis hoolsuskohustuse rikkumist. Tema käitumises käsitletavas liiklussituatsioonis puuduvad temale etteheidetavad väärteo tunnused – väärteo objektiivsed ja subjektiivne tunnused ei ole täidetud. 6 Lähtudes eeltoodust rahuldada Asser Ellermäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse 18. mai 2015. a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,005837 ning kaevatav otsus tühistada. Lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel käesolevas väärteoasjas menetlus. Menetluskulud jätta KrMS § 181 lg. 1 alusel riigi kanda,. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ss 7