← Eesti

3-15-349/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-349 Haldusasi

§ 121lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AH esitas Maksu- ja Tolliametile (MTA) 17.12.2014 taotluse, milles palus 15.12.2014 tasutud 316,80 eurot kanda sotsiaalmaksu avansiliste maksete katteks.
  2. MTA 15.01.2015 vastusega nr 8-3/008774-1 selgitati AH-le, et maksuhalduril ei ole alust lugeda 15.12.2014 kantud summat sotsiaalmaksu avansiliste maksete katteks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva MKS § 105 lg 6 p-des 14-16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. MTA lisas, et AH-l on tasumata kahjunõue, mis on maksuhalduri poolt 12.10.2006 avaldusega saadetud täitmiseks kohtutäiturile. Seisuga 15.01.2015 on kohtuotsusega määratud summa riigieelarvesse laekumata. Kohtuotsusega antud täitmise tähtaeg on möödunud, mistõttu ei ole võimalik seda tasumisest välistada. 3-15-349
  3. Tallinna Halduskohtusse saabus 10.02.2015 AH kaebus MTA 15.01.2015 vastusele nr 83/008774-
  4. Tallinna Halduskohtu 10.03.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et kaebuses ei ole märgitud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg-s 2 sätestatud kohast nõuet, mistõttu tuleb kaebajal selles osas kaebust täiendada. Seejuures soovitas kohus esitada kohustamisnõude kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ja asjas uue otsustuse tegemiseks. Ühtlasi tuli kaebajal täiendavalt põhistada, miks ta leiab, et MTA keeldumine antud juhul oli õigusvastane ja kuidas see kaebaja õigusi rikub. Samuti tuli kaebajal esitada asjassepuutuvate dokumentide koopiad, millest nähtub kaebaja suhtes algatatud täitemenetlus. Lisaks tuleb kaebajal täpsustada, kas ta on pärast MTA keelduvat vastust pöördunud täiendavalt MTA poole keeldumise vaidlustamiseks või esitanud muid täpsustavaid taotlusi 15.12.2014 tasutud summaga (316,80 eurot) seonduvalt.

  1. AH esitas 25.03.2015 kaebuse täienduse, milles taotleb MTA kohustamist kanda kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tehtavad sotsiaalmaksu avansilised maksed (sotsiaalmaksuseadus (SoMS) § 9 lg 3 p 1) riigieelarve riiklikku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse vastavalt SoMS § 10 lg-le
  2. Tallinna Halduskohtu 18.06.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Halduskohtu määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kuigi AH on tähtaegselt vastanud kaebuse käiguta jätmise määrusele ja esitanud põhimõtteliselt

§ 37kohase kohustamisnõude, ei ole kaebusest puuduseid kõrvaldatud.

Kaebaja väited on jätkuvalt põhistamata, kuid tegemist ei ole selliste oluliste puudustega, mis põhimõtteliselt takistaksid asja läbivaatamist. 2) Kaebuse täienduses esitatud kohustamisnõude (kohustada MTA-d lugema 15.12.2014 kantud summa sotsiaalmaksu avansiliste maksete katteks) esitamiseks puudub kaebajal õigus. Vaidlustatud on haldusorgani diskretsiooniotsust, mille tegemisse kohus ei saa sekkuda. Samuti on kohustamisnõue materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

MKS § 105 lg 6 on selge ja selle ebaõige kohaldamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kaebuse asjaolude ja kohtule esitatud materjalide alusel on kaebuse puudused jäetud kõrvaldamata, esitatud kohustamisnõude menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kohustamisnõue on perspektiivitu, kuna kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

Sisuliselt esinevad ka muud tagastamise alused. Ka kaebuse muutmine (tühistamis-, tuvastamis-, samuti hüvitamisnõude esitamine) ei annaks kaebusele eduväljavaateid, s.t ei muudaks kaebuse eesmärgi saavutamist tulemuslikuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES

  1. AH palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2015 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtusse. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et MTA-le ei saaks definitiivse sisuga ettekirjutust teha. Ettekirjutus MTA-le oleks kaebaja jaoks ainuvõimalik lahend teostamaks ka edaspidi avansilisi sotsiaalmaksete ülekandeid ning jätkamaks FIE-na pikemas perspektiivis.
  2. MTA vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, tuginedes

§ 121lg 2 p-le 2. Reeglina ei saa maksukohustuslane määratleda, millise kohustuse katteks tema poolt 2

(4)3-15-349 maksuhaldurile kantud summa tuleb arvestada, vaid peab lähtuma MKS § 105 lg-st
  1. Pole tõendatud, et praegusel juhul esineks üldreeglist kõrvalekalduvaid erandeid. Kui MKS § 105 lg-le 6 tuginedes arvestatakse kogu laekunud rahasumma mõne muu kohustuse katteks kui sotsiaalmaksu avansilised maksed, siis ei teki maksuhalduril ka SoMS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna toimunud ei ole laekumist sotsiaalmaksu avansiliste maksete katteks. Halduskohus on selgitanud, et puuduvad alused halduskohtu poolt haldusorganile definitiivse ettekirjutuse tegemiseks. Määruskaebuses ei ole toodud ühtegi asjakohast argumenti, millele tuginedes tuleks asuda seisukohale, et haldusorganile definitiivse ettekirjutuse tegemise alus on olemas ning halduskohtu seisukoht on vale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Asjakohatud on halduskohtu põhjendused kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisest seoses sellega, et kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, kuidas haldusorgani toiming kaebaja õigusi rikub. Õiguse kohaldamine ja haldusorgani tegevusega riivatud õigusele juriidilise kvalifikatsiooni andmine on kohtu ülesanne, mistõttu ei või kohus nõuda kaebajalt konkreetse õigusliku põhjenduse esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2014 määrus nr 3-3-1-21-14, p 19). Ekslik on halduskohtu viide pädevuse puudumisele seoses kohustamisnõudega.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse kaebusega avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks. Need minetused ei too kaasa halduskohtu määruse tühistamist. 10.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.

  1. Kaebaja eesmärk on, et MTA kannaks kaebaja poolt 15.12.2014 tasutud summa 316,80 eurot sotsiaalmaksu avansiliste maksete katteks. Kaebuse eesmärgiks saab olla ka edaspidi kaebaja poolt sotsiaalmaksu katteks tehtud maksete arvestamine MTA poolt pensionikindlustuse ja sotsiaalkindlustuse vahenditesse, seega MTA nõustumine maksu kaebaja näidatud liigiga. Nende eesmärkide saavutamiseks on kaebaja esitanud kaebuse täienduses kohtule kohustamisnõude kohustada MTA-d kandma kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansilised maksed (SoMS § 9 lg 3 p 1) riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse vastavalt SoMS § 10 lg-le
  2. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kohustamisnõude eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus (keeldumine taotletud toimingu sooritamisest või tegevusetus). MTA keeldus 15.01.2015 vastusega nr 8-3/008774-1 lugemast 15.12.2014 tasutud summat sotsiaalmaksu avansiliste maksete katteks (tl 2), viidates maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-le
  3. MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva MKS § 105 lg 6 punktides 14-16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) seletuskirja kohaselt on MKS §-s 105 reguleeritud n-ö ettemaksukonto arvestuses olevate kohustuste tasumise järjestus, s.t summad, mis ettemaksukonto arvestusse tasutakse, kantakse kohustuste katteks seaduses sätestatud (järje)korras, mitte isiku vabal valikul; kohustuste tasumisel jälgib maksukohustuslaste registri (MKR) infosüsteem esmalt nõude tasumise tähtpäeva, mis on maksunõuetel üldjuhul seadusest tulenev tähtpäev ja haldusakti alusel tekkinud nõuetel haldusaktis antud tähtpäev. Sellest tulenevalt on MTA õigesti selgitanud, et maksukohustuslane ei saa valida, millise kohustuse 3

(4)3-15-349 katteks tema poolt maksuhaldurile kantud summa tuleb arvestada. Kuigi halduskohus on eksinud väites, et tegemist on diskretsiooniotsusega, on kaebus tagastatud õiguspäraselt. Halduskohus on õigesti lugenud MKS § 105 lg-ga 6 hõlmatuks ka rahalised kohustused, mis ei ole maksukohustused. See, et MKS § 105 lg-s 6 on sätestatud ka muud rahalised kohustused, nähtub sama lõike punktist
  1. MTA 15.01.2015 vastuse nr 8-3/008774-1 kohaselt on kaebajal tasumata kahjunõue (aluseks Harju Maakohtu 22.08.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr x-xx-xxxx), mis on maksuhalduri 12.10.2006 avaldusega saadetud täitmiseks kohtutäiturile; seisuga 15.01.2015 on kohtuotsusega määratud summa riigieelarvesse laekumata (tl 2). AH-lt mõisteti Harju Maakohtu 22.08.2006 otsusega nr x-x-xxxx välja tsiviilhagi mh Eesti Vabariigi kasuks MTA Põhja maksukeskuse kaudu 611 270 krooni. Seega on kaebajal tekkinud kohtuotsuse alusel rahalised kohustused enne sotsiaalmaksu avansiliste maksete tegemist, mistõttu tuli laekunud sumad arvestada varem tekkinud kohustuste katteks, mitte sotsiaalmaksu laekumisena.
  2. Kuigi kaebuses on märgitud, et kaebaja avaldus
  3. aasta
  4. kvartali sotsiaalmaksu ettemakse õigele kontole kandmise kohta rahuldati (tl 1 pöördel), ei anna see alust lugeda kaebust perspektiivikaks. Ei nähtu, et praegusel juhul esineks MKS § 105 lg-st 6 erinev rahaliste kohustuste tasumise järjekord.
  5. Pooleliolev täitemenetlus ei välista ettemaksukonto vahenditest tasumata nõude täitmist. Sundtäitmise alustamine, sh kohtutäituri poolt sundtäitmiseks vajalike toimingute tegemine, ei too kaasa kohustuse maksukohustuslase enda poolt täitmise võimatust ega lükka edasi kohustuse täitmise aega.
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb AH määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.06.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.