3-15-1667/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1667 Haldusasi R.U. kaebus Tallinna Vangla 03.06.2015 käskkirja nr 52/756 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – R.U.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül. Kirjalik menetlus. Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon

1. Jätta R.U. kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 06.11.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Asjaolud
3. Tallinna Vangla 03.06.2015 käskkirjaga nr 5-2/756 tunnistati kinnipeetav R.U. süüdi Tallinna Vangla direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) p 1.11.
4. rikkumises ning karistati teda kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. 1
5. R.U. esitas 16.06.2015 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/15/18669-1, milles taotles Tallinna Vangla 03.06.2015 käskkirja nr 5-2/756 tühistamist.
6. Tallinna Vangla jättis vaide 26.06.2015 otsusega nr 5-15/15/18669-2 rahuldamata.
7. R.U. esitas 01.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 03.06.2015 käskkirja nr 5-2/756 tühistamise nõudes. Kaebuse sisu
8. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri on õigusvastane ning kaebaja taotleb selle tühistamist. 5.
9. Tallinna Vangla on eiranud distsiplinaarmenetluse käigus ning vaidlustatava käskkirja andmisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2, §-s 6, § 38 lg-s 2 sätestatut, mis on vastuolus põhiseaduse §-dega 10 ja
10. 5.
11. Distsiplinaarmenetlus oli kallutatud ega olnud objektiivne. Olukorras, kus ametniku ja kinnipeetava ütlused on vastukäivad, puudus kaebajal efektiivne kaitsevõimalus. Tallinna Vangla oli kohustatud kohaldama HMS §-s 6 ja 38 lg-s 2 sätestatut ning võtma tunnistajatelt selgitused toimunu kohta. Täiendavaid ütlusi on võetud ainult ametnikult. Vastustaja vastulause
12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Käskkirjaga määratud karistus on kaalutletud. Asjas ei esinenud sellised erandlikke põhjuseid, mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. 6.
13. Kaebaja rikkus Kodukorra p-st 1.11.1 tulenevat kohustust järgida vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kinnipeetavatega suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kaebajat on teavitatud 14.05.2015 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused. Kaebajale on 02.06.2015 tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta esitas vastuväited. 6.
14. Distsiplinaarmenetluse raames on inspektor-kontaktisik Kaarel Kraus asjaolude väljaselgitamiseks 29.05.2015 võtnud täiendavad ütlused valvur Rita Gansonilt, milles R. Ganson kinnitas veelkord toimunu asjaolusid ja seda, et tegemist oli kindlasti kinnipeetav R.U.ga. 6.
15. Vastustaja on seisukohal, et kogutud on piisavalt tõendeid, neid on objektiivselt hinnatud, arvestatud on kaebaja ütlustega ning puudub põhjus kahelda valvur R. Gansoni ettekandes nr
16. Seega on tõendatud ja fikseeritud distsipliinirikkumine ning kaebajat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. 6.
17. Vastustaja on seisukohal, et tunnistajate ülekuulamine ei olnud vajalik. Distsiplinaarmenetluse raames on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad intsidendi 2 toimumist. Distsipliinirikkumised on tõendatud vanemvalvuri ütlustega, mistõttu puudus vanglal vajadus kuulata üle kaebaja kambrikaaslased. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et menetlus oleks läbi viidud kallutatult ja ebaobjektiivselt. 6.
18. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vanglaametnikul on ilmne motiiv kajastada sündmusi tegelikkusest erinevalt. Vastustajal puudub põhjus kahelda vanglaametniku ütlustes. Valvur R. Gansonil puudus vajadus esitada vale-ettekanne, see tooks kaasa distsiplinaarmenetluse algatamise ning puudub mõistlik põhjus, miks peaks ametnik selliselt käituma. Kinnipeetaval on aga ilmselgelt motiiv eitada distsipliinirikkumist, et pääseda karistusest. Alusetu ja paljasõnaline on kaebaja väide, et kontaktisik jättis tõendid läbi vaatamata ja tunnistajad üle kuulamata, kuna tal on kaebaja suhtes isiklik viha. 6.
19. Distsiplinaarmenetluse protokoll kinnitab, et menetluses olid kogutud tõendid, kaebaja oli saanud anda ütlusi ja sellega oli arvestatud. Arvestamine ei tähenda, et kaebajaga tuleb nõustuda. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustunud määratud karistusega, ei tähenda, et määratud karistus ei olnud õiguspärane. Tallinna Vangla on piisava selguse ja täpsusega fikseerinud asjaolud, mis on vajalikud sündmuse asjaolude esitamiseks ja mis on tõendatud asjakohaste tõenditega. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
20. Kohus ei nõustu kaebajaga, et haldusmenetluses kogutud tõendid ei tõenda distsipliinirikkumise toime panemist kaebaja poolt. Tallinna Vangla I üksuse valvur R. Gansoni 03.05.2015 ettekande nr 1140 (tl 29) kohaselt ei jätkunud 03.05.2015 I üksuses kella 06.25 paiku hommikuse toidujagamise ajal viimasesse kambrisse nr 144 kõigile kinnipeetavatele saia. Valvur soovis teada puuduvate saiade arvu, et sööklast juurde tuua. Kinnipeetav Uduste surus valvuri küsimuse peale toiduluugist saiadega kilekoti välja, kasutades ebatsensuurseid sõnu. Lisaks on inspektor-kontaktisik K. Kraus asjaolude selgitamiseks võtnud täiendavad ütlused valvur R. Gansonilt (tl 31), milles valvur kinnitas veelkord, et ta ei eksinud selles, et ebatsensuurseid väljendeid kasutas kaebaja. Nendele tõenditele vastandub kaebaja väide, et tema eelkirjeldatud ebatsensuurset väljendust ei kasutanud, vaid hoopis magas sel ajal. Kohus nõustub vanglaga, et puudub mõistlik põhjus, miks peaks R. Gansoni ettekannet lugema ebausaldusväärseks. R. Gansonil puudub igasugune motiiv kajastada sündmusi tegelikkusest erinevalt, riskides nii distsiplinaarmenetluse algatamisega enda suhtes ning võimaliku töö kaotusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Kaebajal aga esineb ilmselge põhjus distsipliinirikkumise eitamiseks, eesmärgiga vältida karistust. 13.05.2015 distsiplinaarmenetluse alustamise teate üleandmisel keeldus kaebaja selgituste andmisest (tl 30). 18.05.2015 on kaebaja andnud seletusi inspektor-kontaktisik K. Krausile (tl 10). Seletustest nähtuvalt selgitas kaebaja, et tema ei viibinud 03.05.2015 hommikul kambri luugi juures ega kasutanud ebatsensuurseid väljendeid, kuna ta magas. Samas on seletuste protokollimise lehele lisatud (ebatsensuursed) illustratsioonid, mis näitavad kaebaja üleolevat ja ülbet suhtumist olukorda ning veenavad kohut selles, et kaebaja seletus ei ole olnud aus ega siiras. Kaebaja ütluste ebausaldusväärsusele annab kaalu seegi, et ta on katseaja jooksul pannud toime uusi distsipliinirikkumisi, mistõttu on käesolevas asjas vaidlustatud karistus pööratud täitmisele. 3 Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja pani 03.05.2015 toime Kodukorra p-st 1.11.1 tuleneva kohustuse rikkumise, mis seisnes selles, et kaebaja ei olnud vanglateenistuja suhtes lugupidav ning kasutas temaga suheldes ebatsensuurseid väljendeid.
21. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla eksinud ka ei sündmuse uurimisel ega kaebaja ärakuulamisel. 13.05.2015 distsiplinaarmenetluse alustamise teates on isikule selgitatud, milles uuritav distsipliinirikkumine seisneb ning selgitatud talle tema õigusi. Mh on isikule selgitatud tema õigust esitada asja kohta oma arvamus, vastuväited ja selgitused. 18.05.2015 on kaebaja andnud vanglale juhtunu kohta omapoolse selgituse. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast (tl 11-12) ja vaideotsusest (tl 14) nähtuvalt on vangla karistuse määramisel kaalunud kaebaja vastuväiteid rikkumise kohta ning leidnud, et need ei ole põhjendatud. Kaebaja väide on, et vangla oleks pidanud distsiplinaarmenetluse käigus üle kuulama tunnistajad, toidujagajad. Kohus sellega ei nõustu. Distsiplinaarmenetlus ei ole olnud ei ühepoolne ega kallutatud. Ametnik, kelle suhtes vaidlusalune intsident toimus, on kirjutanud ettekande ning andnud täiendavaid ütlusi inspektor-kontaktisik K. Krausile. Seega oli vangla kogunud rikkumise tõendamiseks piisavalt tõendeid, viinud läbi korrektse distsiplinaarmenetluse ning sh kuulanud ära kaebaja seisukoha. Kohtu hinnangul ei oleks toidujagajatelt seletuste võtmine andnud asjas juurde objektiivset informatsiooni, kuna suure tõenäosusega oleks saadavad ütlused tulnud tähelepanuta jätta kui ebausaldusväärsed. Kohtupraktikas ei ole kaaskinnipeetavate ütlusi sõna-sõna vastu olukordades ja muude tõendite puudumisel peetud distsipliinirikkumist ümberlükkavaks tõendiks, kuna motiivid, miks kaaskinnipeetav võib rikkuja kaitseks valetada, on kohtu jaoks kontrollimatud, kuid vanglateenistuja seletus seevastu on usaldusväärne.
22. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla 03.06.2015 käskkiri nr 52/756 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Määratud karistus on proportsionaalne ja vastab toimepandud rikkumise raskusastmele. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Et vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 4