← Eesti

3-14-52654/100

3-14-52654 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

  1. oktoober 2015, Tallinn 3-14-52654 Politseija Piirivalveameti taotlus A. M. S.'i kinnipidamiskeskuses kinni pidamise loa kehtivusaja pikendamiseks. RESOLUTSIOON: Pikendada luba A. M. S.'i kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauem kui
  2. detsembrini
  3. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 265 lg 5, § 204). ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) pidas
  5. novembril 2014 kinni Eestisse ebaseaduslikult saabunud A. M. S.'i, kes väitis end alguses olevat Mali Vabariigi kodaniku, ent hiljem tunnistas, et on Guinea kodanik. Tartu Halduskohtu
  6. novembri 2014 määrusega antud loa alusel paigutati A. M. S.'i kinnipidamiskeskusesse. Tema kinni pidamiseks antud loa kehtivust on kahe kuu kaupa pikendatud kuni
  7. oktoobrini
  8. Seekordses taotluses selgitab PPA, et Guinea diplomaatilised esindused pole endiselt vastanud Eesti ametivõimude nootidele, mis puudutavad A. M. S.'i dokumenteerimist. Taotluse kohaselt puuduvad isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik teda Eestist välja saata, samas tegutseb Eesti Välisministeerium aktiivselt selle nimel, et saada Guinea ametivõimudelt kinnitus selle kohta, kas A. M. S. on Guinea kodanik ning kas ta on võimalik kodakondsusriiki välja saata.
  9. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et täna saadi Guinea Moskva saatkonnast info, millest tulenevalt korraldatakse käesoleval reedel videokohtumine, mille käigus Guinea saatkonna töötajad vestlevad A. M. S.'iga ning kontrollivad tema isikusamasust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  10. Pean Politsei- ja Piirivalveameti taotlust põhjendatuks. Arvestades seda, et A. M. S. saabus Eestisse ebaseaduslikult ning esitas alguses enda kodakondsuse kohta valeandmeid, samuti pidades silmas seda, et tõsikindlalt pole senini õnnestunud tema isikusamasust välja selgitada, tuleb teda jätkuvalt kinni pidada kinnipidamiskeskuses. Vabadusse pääsemise korral on usutav, et isik hakkab tulevasest väljasaatmisest kõrvale hoidma, põgenedes näiteks mõnesse teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kus tal oleks lihtsam ennast ametivõimude eest varjata. Möönan, et Guinea välisesinduste passiivsus Eesti ametivõimudega suhtlemisel ning A. M. S.'i dokumenteerimisel on kummaline. Samas nähtub, et Eesti ametivõimud teevad endast kõik, et mõjutada Guinea ametivõimusid omapoolseid samme astuma. Seetõttu ei saa praegu veel väita, et A. M. S.'i välja saatmine oleks muutunud perspektiivituks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 25 lg 2 kohaselt võib isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidada maksimaalselt kuni 18 kuud. Isik tuleb vabastada varem, kui kinni pidamise alused varem ära langevad. Käesoleval juhul on A. M. S. viibinud kinnipidamiskeskuses umbes 12 kuud. Oht, et ta võib vabadusse lubades põgeneda, ei ole kadunud. Tal ei ole Eestis mingeid sotsiaalseid sidemeid ning viibimisaluse puudumise tõttu ei ole tal võimlik endale elatist teenida. Samuti ei saa praegu veel öelda, et väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. Seda saaks väita juhul, kui 18-kuulise perioodi lõpuks pole suudetud teha selleks vajalikke ettevalmistusi. Antud juhul on isiku väljasaatmise korraldamine tingitud eeskätt tema väidetava kodakondsusriigi passiivsusest, mitte Eesti ametivõimude tegevusetusest. Samas nähtub PPA viimastest andmetest, et Moskvas asuv Guinea saatkond on hakanud astuma samme selleks, et kontrollida isiku isikusamasust ning seejärel on ilmselt võimalik ka isiku dokumenteerimine ja Eestist välja saatmine. Seetõttu on õigustatud isiku jätkuv kinni pidamine. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.