Obsah (6)

§ 75§ 371§ 372§ 168§ 173§ 150

2-15-16503 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-16503 Määruse tegemise aeg ja koht 16 november 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Olev Mihkelson Airika Pilv Kohtuasi Aseri Kommunaal OÜ

) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Kohus selgitab, et „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; artikli 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu (art 4). Palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise esitanud lepingupoole keeles (art 5). Artikli 21 p. 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna võlgnikel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning nad elavad Venemaa Föderatsioonis, peab olema asja menetlemiseks Eesti kohtus kostjate, O. N. ja V. N.´i kirjalikud nõusolekud.“ Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramisel võtta aluseks rahvusvahelises, so Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi lepingus sätestatu, mis on prioriteetseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelistes õigussuhetes. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2.).

Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostjate elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

2 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 372

lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 3