2-14-33528 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-14-33528 Määruse tegemise aeg ja koht 20 november 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Olev Mihkelson Airika Pilv Kohtuasi Condor Inkasso OÜ h

§ 423alusel.

Hageja esindaja on 20.10.2015 kohtunõude kätte saanud 06.11.2015, kuid ei ole kohtu nõuet täitnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx, omanik. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris on kostja elukohaks xxx. PPA vastuse kohaselt on kostja kontaktaadressiks xxx. Kostja tegelik elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Kohus järeldab, et tegemist on Venemaa kodakondust omava isikuga. Kohus möönab, et võttis hagi menetlusse ekslikult tuginedes

§ 88

, mille kohaselt hagi korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest, võib esitada ka korteriomandi esemeks oleva kinnisasja asukoha järgi. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (

§ 70lg 1 ja 2).

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohus tuvastas, et kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-30347 25.03.2015 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb

§ 75lg-st 1.

Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus

§ 371lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust.“ Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. 2

§ 426lg 1).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (

§ 173lg 1).

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kui hagiavaldus on jäetud läbi vaatamata, on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 3 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 3