1-15-1817/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-1817 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu VJATŠESLAV ROMANOV, isikukood 38607264244, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 24.09.2014 ja lõpp 21.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Romanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Vjatšeslav Romanovilt menetluskuluna riigituludesse 189,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700025520 selgitusse märkida: „1-15-1817, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 189,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Vjatšeslav Romanovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vjatšeslav Romanovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Vjatšeslav Romanov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 08.04.2015 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus 2 aastat vangistust. Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja alates 03.09.2014 kuni 04.09.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistis ärakandmisele 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 24.09.
4. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral ning vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vjatšeslav Romanov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vangla iseloomustus on vale osas, et ta ei ole millestki huvitatud, sest tegelikult ei ole talle vanglas võimaldatud ei tööd ega õppimist ega sotsiaalprogramme ja isegi kunstiringis osalemist mitte. Vabanemise korral soovib minna ehitusele tööle ning pärast elektroonilise valve lõppu Viljandi rehabilitatsiooni keskusesse narkovõõrutusele, kuna kõik kuriteod on toime pannud narkootikumide pärast ja ta soovib nendest vabaneda. Majanduslikult on kindlustatud, elama asub ema juurde 3- toalisse korterisse, kus saab endale eraldi toa. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta Vjatšeslav Romanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Lisaks märgib prokurör, et kuna isikul on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest, siis seda asjaolu võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kaitsja märkis, et isiku puhul, kes on 13-l korral kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib 8-ndat korda, on raske uskuda, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane. Samas sõltub kõik 2 isikust endast ning kinnipeetava enda sõnade kohaselt on ta valmis lõpetama senise kriminaalse eluviisi. Samuti on isik teadlik, et kui ta rikub katseajal nõudeid, siis satub ta vanglasse tagasi. Kaitsja palub kohtul kaaluda Vjatšeslav Romanovi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse xxxx, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et korterisse saab paigaldada valveseadme ning korteriomanik on sellega nõus. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa ja venna näol, kes on valmis isikut moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx abitöölisena, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Vjatšeslav Romanovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ja vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, viimane kuritegu on rahvatervise vastane. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Vjatšeslav Romanov ei ole aastatel 2007-2008 täitnud kohtu poolt pandud kohustusi nõuetekohaselt, pani katseajal toime uue kuriteo ning jättis üldkasuliku töö tunnid valdavas enamuses tegemata. Samuti esines aastatel 2006-2007 registreeimiskohustuse rikkumisi ning katseajal pani isik toime mitmeid väärteorikkumisi. Vangla iseloomustusest nähtub, et Vjatšeslav Romanov on tunnistanud, et võib käituda vägivaldselt, kui muud võimalust ei ole. Kuritegelikust käitumisest nähtub, et tegutseb läbimõtlematult ning tunnete ajel. Ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning väldib nendega tegelemist. Oma tegude tagajärgedele ei mõtle. Riskivat ja hoolimatut eluviisi näitavad hulgalised kriminaal- ja väärteokaristused. Korduvad kriminaalkaristused viitavad kuritegelikele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Ametnikega teeb koostööd vaid omakasu eesmärgil ja võib käituda väga üleolevalt. On varasemalt korduvalt 3 rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Näeb kriminaalhoolduses vaid karistust ning ei pea seda endale kasulikuks. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Alkoholisõltuvust isikul ei ole, kuid narkootikumide sõltuvus on diagnoositud. Kinnipeetavaga on alates individuaalse tätmiskava koostamisest igakuiselt vesteldud sõltuvuse tunnistamiseks. 08.09.2015 toimunud vestluse kohaselt isik tunnistab probleeme ja on valmis osalema programmides. Vangla hinnangul on Vjatšeslav Romanov ohtlik ning ohtlikkus seisneb rahvatervise kahjustamises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69 %. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava ohtlikkust asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uue õigusrikkumise (distsiplinaarkaristus) toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Romanovi puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus isik on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud, seega ei ole varasemad (sh tingimuslikud) karistused Vjatšeslav Romanovile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 11 kuu, mis on üsna pikk aeg. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Vjatšeslav Romanovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON
5. Jätta Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus Vjatšeslav Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldamata.
8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ-le Valge & Uiga advokaat Marina Valge poolt Vjatšeslav Romanovile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest tasu summas 48 eurot (sh käibemaks).
9. Kaitsja tasu summas 48 eurot mõista riigituludesse Vjatšeslav Romanovilt. Riigituludesse mõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber
10. Juhul, kui rahalist nõuet ei täideta täies ulatuses ja tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
11. detsembril
12. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5