1-15-8549/8

Kriminaalasi nr. 1-15-8549 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi kaitsja Toomas Alp osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja Kristjan HALLISOO Ik 38508199518, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab XXXAS, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, kehtivad karistused puuduvad, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Kristjan Hallisoo´d süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 04.06.2015.a kella 00:03 suures koguses narkootilisi aineid - narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe sisaldusega vedelikku massiga 77,06 grammi, milles oli gammahüdroksüvõihapet (GHB) 27,7 grammi, ning narkootilist ainet marihuaanat massiga 0,27 grammi, s.o vähemalt 10 isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. Kristjan Hallisoo hoidis narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet sisaldava vedelikuga plastikpudelit sõiduauto Audi A8 reg.nr XXX kõrvalistujapoolse ukse taskus kuni 04.06.2015.a kellani 00:03, mil see politseiametnike poolt sõiduauto läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. Marihuaanat sisaldavat narkootilist ainet massiga 0,27 grammi hoidis Kristjan Hallisoo enda juures teksapükste taskus kuni 04.06.2015.a kellani 00:06, mil nimetatud narkootiline aine sealt tema läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape ja marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks gammahüdroksübutüraadi (GHB) puhul 16 grammist gammahüdroksübutüraadist (puhtal kujul), marihuaanast 7,5 grammist (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks ca 17 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega pani Kristjan Hallisoo toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi, süüdistatav Kristjan Hallisoo ja tema kaitsja Toomas Alp käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et Kristjan Hallisoo´le taotleb ringkonnaprokurör kohtus KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud tähtajalist vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Hallisoo ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Kristjan Hallisoo temale KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Kristjan Hallisoo´lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 975 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Kristjan Hallisoo´l tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kristjan Hallisoo´lt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 168 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas 2 selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Asitõendid - plastikpudel ja sigaretipakid, mis on pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalide juurde – konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; - narkootiline aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda - konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Kristjan Hallisoo KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Kristjan Hallisoo ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kristjan Hallisoo´le määratud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.11.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Kristjan Hallisoo´lt 975 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 168 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Kristjan Hallisoo´le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - plastikpudel ja sigaretipakid, mis on pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalide juurde – konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; - narkootiline aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda - konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva 3 jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 4