1-13-9671/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9671 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus süüdimõistetu Sergei Veselovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Veselovski, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Sergei Veselovski määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 19.10.2013 otsusega tunnistati Sergei Veselovski kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistusaja algus 27.06.2013 ja karistusaja lõpp 27.09.
7. Maakohtu määrus
8. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määrusega jäeti S. Veselovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
9. Käesolevaks ajaks on S. Veselovski temale mõistetud karistusajast (4 aastat 3 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on S. Veselovski andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud S. Veselovski vabanemisjärgset elukohta aadressil XXX . Nimetatud korter kuulub kinnipeetava emale S.V. le. Eluaseme seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteris elav S. Veselovski ema S.V. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu 1 hinnangul olemas formaalsed alused S. Veselovski vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 2.
10. S. Veselovskit on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (5 karistust kustunud). Varasemalt on S. Veselovskit karistatud üksnes narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuuel korral on S. Veselovskile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt vabanes S. Veselovski 16.09.
11. Uue samalaadse kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise, pani S. Veselovski toime juba juunis
12. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele, on S. Veselovski jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud süüdimõistetut õiguskuulekusele. Maakohus leidis, et S. Veselovski poolt toimepandud kuriteo asjaolud on rasked. S. Veselovski on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on ohustatud rahva tervis. Maakohus peab oluliseks sedagi, et S. Veselovski poolt käideldud narkootilise aine fentanüül näol on tegemist tugeva narkootilise ainega ja kuritegusid on S. Veselovski toime pannud narkosõltuvusest ajendatuna (narkosõltlane ligikaudu 30 aastat). Seega on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest. S. Veselovski on küll väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume mitte tarvitada ja sõltuvusest vabanemiseks jätkata vabaduses metadooniravi, kuid samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et S. Veselovski ei näe endal probleeme ja motivatsioon sõltuvuskäitumisega tegelemiseks on madal. Maakohus, võttes arvesse, et S. Veselovski on olnud pikaajaline tugevate narkootikumide tarvitaja, leidis, et S. Veselovski jaoks on kahtlematult lõplik harjumusest loobumine raske ja seda ka metadooniravi läbimise korral. Maakohus pidas oluliseks, et S. Veselovski on ka varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Seega, võttes arvesse süüdimõistetu madalat motivatsiooni, ei ole maakohtu hinnangul alust olla veendunud, et S. Veselovski on sellel korral suuteline muutma väljakujunenud harjumusi ja seda vaatamata saadavale ravile. 2.
13. Maakohus pidas positiivseks, et vangistuse jooksul on S. Veselovski läbinud eesti keele kursuse B1 taseme ja alates 11.05.2015 osaleb B2 taseme kursustel. S. Veselovskiga on läbiviidud vestlused, aitamaks tal mõista narkootikumide tarvitamise negatiivset mõju. S. Veselovski osales ajavahemikul 28.01.2015 - 30.04.2015 sotsiaalprogrammis 12 Sammu, kuid ta eemaldati grupist madala motivatsiooni tõttu. Alates 13.05.2015 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kuna S. Veselovski on kuriteod toimepannud tingituna narkosõltuvusest, pidas maakohus oluliseks, et S. Veselovski teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus. S. Veselovski on määratud vangla majandustöödele ja saab igapäevast metadooniravi. Käesoleval ajal on S. Veselovskil 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete (tubakatoodete) hoidmise eest. Maakohus, võttes arvesse S. Veselovski varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei olnud veendunud, et S. Veselovski on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Maakohtu hinnangul on S. Veselovskist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemisele kõrge. 2.
14. Vabanemise korral on S. Veselovskil kindel elukoht oma ema juures XXX. S. Veselovski ema on nõus poega vabanemise korral materiaalselt toetama ja seda vaatamata asjaolule, et S. Veselovski ema põdes insulti ja vajab ise hooldust. S. Veselovski selgituste kohaselt soovib ta ema eest hoolitseda, kuna tema tervislik seisund on halb. Maakohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetava lähedase olemasolu, kuid leiab, et kahtlematult suurendab uute kuritegude toimepanemise riski fakt, et S. Veselovskil ei ole vabanemise korral kindlat töökohta. S. 2 Veselovski ei ole kunagi ametlikult tööl käinud ja on suure osa oma sissetulekust teeninud ebaseaduslikult. S. Veselovski sõnul on ta teinud juhutöid ehitusel, seega puuduvad S. Veselovskil tööoskused ja –harjumus. Maakohtu hinnangul on aga töö olemasolu vajalik ka seetõttu, et S. Veselovskil on suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Veselovski, kes palub maakohtu määruse tühistada. Süüdimõistetu toob välja, et saab käesoleval ajal metadoonravi ja soovib sellega jätkata peale vangistust. Lisaks toob ta välja, et tal on väga haige ema, kes on 80 aastat vana, kellel oli insult ning kelle eest on vaja tal hoolitseda, milliseid asjaolusid ta selgitab pikalt. S. Veselovski toob välja, et teda ei ole varasemalt ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, ta ei ole kedagi tapnud, mistõttu palub talle anda uus võimalus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Veselovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu S. Veselovski määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega, sest süüdimõistetu ei ole määruskaebuses välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus poleks tähelepanu pööranud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta S. Veselovski enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub sellega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
18. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et S. Veselovski on vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel ning omandab alates 11.05.2015 riigikeele B2 taset, tal on olemas kindel elukoht ning tal on toetav lähivõrgustik ema näol. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Veselovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja leiab, et S. Veselovski vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet.
19. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et S. Veselovski suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. S. Veselovskit on korduvalt kriminaalkorras karistatud vaid narkootikumidega seotud kuritegude eest ning tegemist on tema kuuenda vangistusega. Kuritegude soodustusteguriks on probleemid narkootikumidega. Korduvate kuritegude toimepanemine näitab, et süüdimõistetu probleemide lahendamise oskus on puudulik ja puudub alus järeldada, et käesolevaks ajaks on see muutunud või et süüdimõistetu suudaks lahendada probleeme kooskõlas seadusega. Süüdimõistetu toob välja, et ta saab metadoonravi, kuid ta on seda saanud ka varem, kuid see ei ole mõju avaldanud. S. Veselovski on tarvitanud narkootilisi aineid põhimõtteliselt 30 aastat, mistõttu ei ole usutav, et just praegu on ta tõeliselt motiveeritud narkootikumidest loobuma. Süüdimõistetu ei väärtusta ühiskonnas toimivaid norme, ei suuda oma käitumist viia nende normidega kooskõlla, mistõttu on ta toimepandud kuritegudest tulenevalt kõrgohtlik avalikkusele. 3
20. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. S. Veselovskit on karistatud distsiplinaarkorras 1l korral. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht, kuid ta on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku tööoskus on puudulik ning tal on vangla iseloomustuse kohaselt tasumata nõudeid 3364,19 eurot. Seega esineb risk, et süüdimõistetu jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist majandusliku toimetuleku eesmärgil.
21. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Veselovski puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks S. Veselovski ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
23. oktoobri 2015 määrus muutmata ja S. Veselovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4