Obsah (11)

§ 113§ 1056§ 1043§ 139§ 278§ 127§ 1044§ 276§ 1057§ 1058§ 1043j

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2015,

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

1. MM (hageja) esitas 23.12.2013 Harju Maakohtule hagi Mainor Ülemiste AS (kostja) vastu kahju 119 032,53 euro hüvitamiseks. 16.04.2015 kohtuistungil vähendas hageja nõuet 112 351,50 euroni, loobudes nõudest summas 6681,03 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Ülemiste City ja OÜ Beritor 10.07.2007 üürilepingu Tallinnas, Valukoja tn 13 asuva äriruumi üürimiseks. 25.12.2010 toimus Valukoja tn 13 tulekahju, milles hoone koos sisustusega hävis täielikult. Sellega tekkis OÜ-le Beritor (kustutatud) kahju hävinenud vara väärtuses 119 032,53 eurot. Osa OÜ Beritor ruumides hävinud asjadest kuulus kolmandatele isikutele, mida OÜ Beritor hoidis laoruumides oma majandustegevuse raames. Tulekahju ekspertiisiakti kohaselt sai tulekahju alguse kostjale kuuluvast veoautost, mis oli pargitud Valukoja tn 13 hoonesse. 23.04.2012 nõude loovutamise lepinguga loovutas OÜ Beritor kahju hüvitamise nõude hagejale.
3. Hageja esitas nõude lepingulisel alusel. Võlaõigusseaduse (

) § 278 p 3 kohaselt võib üürnik nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama. Kostja on rikkunud üürilepingu p 8.2, millest tulenes üürileandja kohustus tagada lepingu kehtivuse ajal üürnikule üleantud ehitise korrasolek. Tulekahju tekkepõhjus on seotud kostjale kuuluva ehitise ja/või veoki ohutuse ja tehnilise seisukorraga. Omanikul on kohustus hoida oma kinnisasi (koos sellel asuva ehitisega) ja vallasvara vähemalt sellises korras, et hoida ära ehitise ja muude esemete omadustest tingitud kahju tekkimine kolmandatele isikutele. 4. Hageja esitas nõude ka riskivastutuse sätete alusel. Tulekahju tekkimine oli seotud tekkekohas asunud esemete omadustega. Tulekahju ekspertiisiakti kohaselt on toimunud isesüttimine, suurima tõenäosusega veoki Scania mootoris. Nii mootorsõiduk, elektripaigaldis, kui ka elektritarvitid on oma omaduste tõttu hinnatavad suurema ohu allikana

§ 1056tähenduses.

Veoki mootori, elektripaigaldise või muude elektritarvitite isesüttimine on hinnatav ohu realiseerumisena.

§ 1056

kuulub kohaldamisele koos

§-de 1057-1059, täiendades suurema ohu allika valdaja vastutust nendes olukordades, kus erinormides vastav valik puudub. 5. Hageja esitas nõude samuti

§ 1043

alusel, mille järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju põhjustanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Suure tõenäosusega põhjustas veoki mootori isesüttimise elektrisüsteemi 2 korduv ümberehitamine. Veoki elektrisüsteem ei vastanud tehase skeemile. Seega saab õigusvastaseks tegevuseks lugeda ettenähtud nõuetest kõrvalekalduvaid ümberehitusi. Tuleb mõistlikult eeldada, et nende ümberehituse eest on vastutav kostja kui ümberehituse toimumise aegne omanik. Tehase nõuetele mittevastavast elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju ei ole hinnatav vääramatu jõu asjaoluna. Kostja vastuväited 6. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 7. Kostja ei ole üürilepingut rikkunud ega OÜ-le Beritor kahju tekitanud. 8. Kostja ei ole hageja õiguseellasele kahju õigusvastaselt tekitanud (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5).

Ainuüksi fakt, et kostjale kuulunud ehitises oli tulekahju, ei ole kostja vastutuse aluseks. 9. Kohaldada ei saa

§ 1056lg-t 1.

Veokile iseloomulik risk on liiklusrisk, mitte väidetav isesüttimine. Samuti ei ole kinnisasja omanikku alust pidada veoki valitsejaks

§ 1056lg 1 tähenduses.

Kostja ei olnud veoki omanik ja veok ei olnud kostja valduses. 10.

§-d 1058 ja 1059 ei kohaldu, kuna tegemist ei olnud ohtliku ehitisega, 11. Kui nõue on põhjendatud, siis tuleb kahjuhüvitist vähendada

§ 139

lg-te 1, 2 alusel, sest OÜ Beritor jättis vara kindlustamata ehk tegemata toimingu, mis oleks tema kahju vähendanud. Esimese astme kohtu otsus 12. Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega lõpetati menetlus 6681,03 euro nõude osas ning jäeti kahjuhüvitise 112 351,50 euro nõudes rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3872,92 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda (3872,92 eurot) viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni nõude rahuldamiseni. 13. Kohtu hinnangul ei vastuta kostja üürilepingu alusel (

§ 278

p 3).

§ 127

lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Maakohtu hinnangul ei ole

§ 278p 3 sätte eesmärk sellise kahju ärahoidmine, mida hageja nõuab.

Kohus hindab lepingulise kohustuse kaitseeesmärki koos

§ 1044

lg-ga 2.

§ 1044

lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks, siis ei saa vastava kahju hüvitamist

§ 127lg 2 sätestatud reegli kohaselt lepingulisel alusel nõuda.

14. Kostja kui üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal (

§ 276lg 1).

Selline kohustus on kostjal ka üürilepingu p 6 alusel. Lepinguõiguslike kohustuste kaitse-eesmärgiks on tagada, et lepingupool saaks omapoolse lepingulise soorituse eest samaväärse vastusoorituse lepingutingimustele vastava asja, teenuse või muu soorituse näol. Seega saab

§ 278

p 3 alusel esitatav kahju hüvitamise nõue olla suunatud näiteks üüritud ruumide kordategemisele või asenduspinna üürimisest tulenevate 3 kulude hüvitamisele. Käesoleval juhul ei saa kohtu hinnangul lepingulise kaitsekohustuse olemasolu jaatada. Kuna rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab hageja, olgugi, et poolte vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe,

§ 1044lg 1 järgi esitada kostja vastu deliktilise nõude.

Maakohus ei pidanud eeltoodu tõttu vajalikuks hinnata teisi lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldusi. 15. Maakohtu hinnangul ei vastuta kostja ka riskivastutuse alusel. Kohtu hinnangul ei saa ekspertiisiaktist nr 1104 tuletada, et tulekahju tekkepõhjuseks võisid olla elektripaigaldis või muud elektritarvikud, sest ekspert peab seda vähetõenäoliseks. Nimetatud tõendi alusel luges kohus tõendatuks, et tulekahju tekkepõhjuseks on veoki elektrisüsteemi süttimine. Kuna veoki Scania süttimine ei toimunud selle käitamisel, siis ei ole

§ 1057kohaldamise eeldus täidetud.

Kuna kostja ei olnud veoki Scania omanik, siis ei saa hinnata kostja kui asja omaniku vastutust. Samuti leidis kohus, et kostja ehitist ei saa pidada ohtlikuks ehitiseks

§ 1058mõttes, millest saaks eeldada erilise ohu tagajärgede tekkimist.

Asjaolu, et kostja lasi kolmandal isikul hoida veokit oma ehitises, ei tekita kostjale

§-st 1058 tulenevat vastutust. 16. Kostja ei vastuta

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Väide, et kostja on veokile tehtud elektrisüsteemi ümberehitamise eest vastutav, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei nõustunud, et kostja vastutab sõltumata sellest, mis tema ehitises süttis, kuna tulekahju sai alguse kostja ruumidest ning tulekahju on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuigi tulekahju tekitas hagejale kahjuliku tagajärje, tuleb deliktilise kahjuhüvitamise nõude eeldusena tuvastada, kas kostja põhjustas oma teo või tegevusetusega tulekahju, mille kausaalseks tagajärjeks oli hagejale kahju tekkimine. Maakohus ei tuvastanud kostja tegu või tegevusetust, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuna objektiivse teokoosseisu esimene element puudub, siis ei andnud kohus hinnangut õigusvastasuse ja süü osas. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus lõpetas hageja nõudes ( 6681,03 eurot) menetluse viidates TsMS § 429 lgle 1 ilma, et hageja oleks esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja avaldas kohtuistungil, et palub kohtul hagi lahendamisel lähtuda 02.03.2015 esitatud vara nimekirjast. Hageja lähtus sellekohase avalduse tegemisel TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestust. Kohus ei selgitanud hagejale, et käsitab kohtuistungil avaldatut hagist loobumise avaldusena ega selgitanud hagejale hagist loobumise tagajärgi (TsMS § 431 lg 1). Menetluse osaline lõpetamine on tekitanud kahju hüvitamise nõude osas ebaselguse. Kohtuotsuse resolutsioonist ega tekstist ei ole võimalik aru saada, millise kahju (milliste hävinud esemete) hüvitamise nõudes on menetlus lõpetatud ja millise kahju hüvitamise nõudes on hagi jäetud rahuldamata.
3. Maakohus piiras hageja võimalusi hagi põhjendamisel ja tõendamisel. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, eksperdi küsitlemiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Eksperdi ütlustega soovis hageja selgitada, millise tõenäosusega võis tulekahju tekkida kostja elektripaigaldisest ja mis mõjutas kostja hoones tule kiiret levikut. Hageja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, et hävinenud vara nimekirja kantud esemed asusid vaidlusalustes ruumides.
4. Maakohus on eksinud riskivastutuse üld- ja erikoosseisude vahekorra määratlemisel. Hageja tõi maakohtus esile riskivastutuse üldnormi (

§ 1056

). Maakohus on otsuses analüüsinud aga

§-i 1057. Maakohtu otsusest ei ole arusaadav, miks kohus ei analüüsinud

§ 1056rakendatavust.

Nii mootorsõiduk, elektripaigaldis, 4 kui ka elektritarvitid on oma omaduste tõttu hinnatavad suurema ohu allikana

§ 1056tähenduses.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa suletud ruumi omanikku või valitsejat pidada ruumis asuva suurema ohu allika valitsejaks

§ 1056ja tuleohutuse seaduse sätete koostoimes.

Hageja ei nõustu, et veok on suurema ohu allikaks üksnes selle käitamisel. Hageja ei nõustu, et kostja ehitist ei saa pidada ohtlikuks ehitiseks

§ 1058tähenduses.

Maakohus ei ole hinnanud, kas kostja ehitises olid täidetud tuleohutusnõuded või oli just nende nõuete täitmata jätmine tule süttimise ja kiire leviku põhjuseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostja elektripaigaldis ja hoone tuletõkked olid nõuetekohased. Maakohus on leidnud, et kostja ehitist ei saa pidada ohtlikuks ehitiseks, kuid ei ole seda seisukohta põhjendanud. Vastustaja seisukoht

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
3. Ebaõige on hageja väide, et maakohus lõpetas hageja nõudes (6681,03 eurot) menetluse viidates TsMS § 429 lg-le 1 ilma, et hageja oleks esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja esindaja avaldas 16.04.2015 kohtuistungil, et hageja vähendab oma nõuet ja vähendatud osast hageja loobub. Kostja esindaja vastas sellele, et kostja on loobumisega nõus (istungiprotokoll III kd, lk 485). Hageja ei ole taotlenud istungiprotokolli parandamist. TsMS § 429 lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis protokollitakse hagist loobumine. Sama reegel on kohaldatav hagist osalise loobumise kohta. Hageja esitas kohtuistungil hagist osalise loobumise avalduse ning hageja avaldus koos kostja seisukohaga kajastub istungiprotokollis. Asjaolu, et kohus ei selgitanud hagist osalise loobumise tagajärgi, ei ole antud juhul otsuse tühistamise aluseks. Hageja ei vaidle menetluse osalisele lõpetamisele vastu ega palu hagi rahuldada selles osas, milles menetlus lõpetati. Hageja märkis maakohtus nõudest osalisel loobumisel, et lähtub täpsustatud vara nimekirjast, mis on esitatud 02.03.2015 (III kd lk 59-64) ja palub, et kohus sellest lähtuks. Selle juurde jäi hageja ka ringkonnakohtus.
4. Maakohus ei piiranud hageja võimalusi hagi põhjendamisel ja tõendamisel. Maakohus jättis hageja ekspertiisi määramise taotluse põhjendatult rahuldamata, kuna hageja taotles samalt asjatundjalt eksperdina samadele küsimustele vastamist, mis sisaldusid kohtule esitatud dokumentaalses tõendis. Hageja ei põhjendanud ekspertiisi läbiviimise vajadust ega ole seda teinud ka apellatsioonkaebuses. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mille alusel võiks arvata, et tulekahju toimumiskohta vahetult uurinud isik oskaks viis aastat hiljem anda täpsemaid vastuseid, kui kohtule esitatud dokumentaalses tõendis või vastata küsimustele, millele ta dokumentaalset tõendit koostades vastata ei osanud. Maakohus ei jätnud hagi rahuldamata vara olemasolu tõendamatuse tõttu, vaid hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu, mistõttu ei oma tunnistajate ütlused, millega hageja soovis 5 tõendada et hävinenud vara nimekirja kantud esemed asusid vaidlusalustes ruumides, ringkonnakohtu menetluse tähtsust.
5. Apellatsioonkaebuse väited tule ebatavaliselt kiire leviku kohta ja hoone tuletõkete võimaliku mittenõuetekohasuse ja tuleohutusnõuete rikkumise kohta, on uued väited, millele hageja maakohtus ei tuginenud. Hageja ei ole TsMS § 652 lg 1 p-st 2 tulenevalt uute väidete esitamist põhistanud, mistõttu ringkonnakohus jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
6. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigusnorme. Hageja tugines maakohtus erinevatele õiguslikele alustele, tuues välja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise normid, delikti üldkoosseisu kui ka suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamise normid. Kohus on andnud hinnangu neile kõigile. Maakohus on analüüsinud kostja võimalikku vastutust

§ 1056alusel ja jätnud selle sätte õigesti kohaldamata.

Mootorsõiduki sihtotstarbekohane kasutamine on selle kasutamine liiklusvahendina ja kuna veok seisis garaažis, siis ei ole tegemist eriti ohtlikule asjale iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahjuga. Antud asjaolu välistab

§ 1056

kohaldamise, mille eelduseks on eriti ohtlikule asjale iseloomuliku riski realiseerumine. Suurema ohu allikale iseloomulik risk on ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomulik kõrgendatud oht. Veokile iseloomulik kõrgendatud risk on liiklusrisk, mitte väidetav isesüttimine. Lisaks sellele ei saa kostjat pidada veoki valdajaks, kuna veok asus kostja poolt üürile antud ruumis ega kuulunud kostjale. Hageja on esitanud väite, et eriti ohtlike asjadena

§ 1056

tähenduses tuleks käsitleda lisaks veokile hoone elektripaigaldisi ja elektritarviteid. Antud väide esitati maakohtus hilinenult ning kostja vaidles selle lubamisele vastu. Maakohtus 16.04.2015 toimunud kohtuistungil hageja sellele väitele enam ei tuginenud. Ükski asjas esitatud dokumentaalne tõend ei kinnita ka, et tulekahju võis alguse saada hoone elektripaigaldistest või -tarvititest. 27. Maakohus asus seisukohale, et

§ 1058

kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kuna ehitist ei saa antud normi tähenduses ohtlikuks lugeda. Hageja ei esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis andnuks alust teistsuguse järelduse tegemiseks. 28. Hageja ei ole toonud maakohtus ega apellatsioonkaebuses esile, mida ta peab kostja õigusvastaseks teoks, mis õigustaks kahju hüvitamise nõude rahuldamist delikti üldkoosseisu (

§ 1043jj) alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. 30. TsMS § 171 lg 1 p 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja 23.10.2015 täiendava nimekirja mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 1729,50 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja vastuse koostamine 10,5 h, toimiku materjali läbitöötamine ja ettevalmistus kohtuistungiks 2 h, menetluskulude nimekirjade koostamine 0,33 h ja kliendi esindus ringkonnakohtu istungil 1 h. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses apellatsioonimenetlusega ning kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja taotleb, et kohus märgiks otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6

1. Vastuses märgib hageja, et kostja näidatud ajakulu on liiga suur, vajalik ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks võiks olla 3 tundi ja istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusteenusele osutatud ajakulu 13,83 tundi ülepaisutatud. Arvestades, et maakohus on jätnud hagi rahuldamata õigusliku põhjendamatuse tõttu ning ei ole käsitlenud kahju suurust ja selle kindlakstegemist, kostja on toimiku materjaliga tutvunud juba maakohtus, kus ta esitas ka õigusliku põhjenduse, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbitöötamise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamine ei vaja õigusteadmisi ja selle kulu hüvitamine pole põhjendatud. Esindaja tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritud suurusega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 625 eurot (5x125). Vastavalt taotlusele hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulu kostjale ilma käibemaksuta. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ 7 8