Obsah (9)

§ 639§ 651§ 657§ 652§ 654§ 376§ 179§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-1

§ 639

lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus vaidlusalust õigussuhet saaks tuvastada üksnes kõigi kaaskostjate suhtes ühiselt. Kuna kostjaid I ja II ei saa lugeda kaasapellantideks ning nad ei ole apellatsioonkaebust esitanud, samuti ei ole esitanud apellatsioonkaebust hageja, on kohtuotsus kostjate I ja II suhtes jõustunud ning nad ei ole apellatsioonimenetluse osalised.

1. Kostjal III ei ole õigust vaidlustada hagi rahuldamata jätmist kostja I suhtes (selline õigus oleks olnud hagejal) ja hagi rahuldamist kostja II suhtes (selline õigus oleks olnud kostjal II). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta eeltooduga seonduvad kostja III apellatsioonkaebuse põhjendused ja taotlused.
2. Kostja III apellatsioonkaebuse alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega rahuldati hagi tema vastu (

§ 651lg 1).

42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

9 43.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tuvastamata maaklerilepingu olemasolu ja hindamata tõendid, mis kinnitavad kostja III arvates AH tegutsemist kindlustuslepingu sõlmimisel kostja I, mitte kostja II esindajana. Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustuslepinguid vaidlusaluse ekskavaatori kindlustamiseks, sh 27.07.2011 lepingut, vahendas kostja II maakler AH ning hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud VÕS § 658 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav maaklerileping. Asjaolu, et AH väljastas kindlustuspakkumuse kostja I blanketil ja poliisil on märge, et ta on kindlustusandja kinnitaja, tuleneb kostja I müügiprogrammist, mille kasutamise õiguse oli kostja I kostja II maakleritele andnud. Eeltoodu ei muuda AH kostja I esindajaks. Maakohus on oma sellekohaseid seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja kohtu järeldused põhinevad tõenditele, s.h nendele, mis on loetletud apellatsioonkaebuses.
2. Ringkonnakohus jätab

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite, et AH ei olnud kindlustuslepingu sõlmimise ajal 27.07.2011 kostja II maakler. Kostja III ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust.

1. Maakohus leidis õigesti, et kostja II rikkus maaklerilepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi ning põhjustas sellega hagejale kahju. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostjate II ja III vahel 15.05.2012 sõlmitud ostu-müügilepinguga, millega kostja II müüs oma maaklertegevuse osakonna kostjale III, läksid kostjale III üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, s.h kostja II kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju. Hageja nimi on märgitud klientide loetelus (lepingu lisa 4), kellega sõlmitud lepingud läksid kostjale III üle. Klientidega sõlmitud lepingute liike ja numbreid nimekiri ei kajasta, mistõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide, et seal ei ole nimetatud kindlustuslepingut nr
3. Seadusel ei põhine apellatsioonkaebuse väide, et kindlustusleping lõppes seoses kindlustusjuhtumiga 14.03.2012, mistõttu seda ei antud müügilepinguga kostja II poolt kostjale III üle. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustusperiood 08.08.2011 kuni 07.08.
4. Kindlustusleping on kestvusleping ja kindlustusjuhtumi toimumine seda iseenesest ei lõpeta. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kindlustuslepingu pooled oleks lepingu VÕS § 493 lg 2 alusel üles öelnud. Pooled ei ole menetluses lepingu ülesütlemisele ka tuginenud.
5. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud menetlema algselt esitatud viivisenõuet suurusega 3094 eurot ja jätma menetlemata 20.05.2015 suurendatud viivisenõude, kuna kohus ei nõudnud hagejalt täiendava riigilõivu tasumist. Hagejal oli õigus täpsustada viivisevõla arvestust ja märkida võla suurus menetlusdokumendi esitamise päeva seisuga.

§ 376

lg 4 p 2 järgi ei peeta seda hagi muutmiseks, mida hageja saaks teha sama paragrahvi lg 1 kohaselt üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohtul ei olnud alust keelduda 20.05.2015 esitatud suurendatud viivisenõude menetlemisest, sest kui menetletud ongi nõuet, mille eest on tasutud riigilõivu vähem, mõistab asja lahendav kohus 10 selle

§ 179

lg 1 alusel välja kohustatud isikult asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

1. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja riigilõivu vähem tasunud, sest hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot maksta riigilõivu 850 eurot, mida hageja ka tegi. Nõude täpsustamisel hagi hind seda summat ei ületanud, mistõttu ei pidanud hageja täiendavalt riigilõivu maksma.
2. Kostja III leiab ebaõigesti, et viivist ei saa temalt välja mõista, kuna hageja ei esitanud tema vastu viivisenõuet mõistliku aja jooksul. Viivisenõuet võib maksma panna TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul, mida antud juhul on ka tehtud. VÕS § 159 lg 2 ei ole viivisnõude osas kohaldatav.
3. Asja materjalist ei nähtu, et kostja III oleks esitanud maakohtule taotluse viivise vähendamiseks. Sellise taotluse esitamine alles apellatsioonimenetluses ei ole lubatav ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja III.

53. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 11