Obsah (7)
§ 146§ 145§ 178§ 64§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-14-2734 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.11.2015. a) Kriminaalasja number 1-14
§ 146
(vastab kehtiva
§ 145
lg 2 koosseisule) järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 2 kuud vangistust;
§ 178
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 3 kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendati kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 27.01.2012. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrata karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev ehk 06.11.
- a. Kohtuotsus jõustus 09.05.
- a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.11.
- a ja lõpeb 31.10.
- a.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.11.
- a. 28.10.
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Toomas Zimmeri ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Toomas Zimmeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole. Toomas Zimmer avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja asuda ravile. Kinnipeetav selgitas, et senine ravi ei ole tõhus olnud ja ta soovib proovida tabletiravi. Vajadusel on nõus ka kunstliku kastreerimisega. Vangis on ta läbinud programmi „Uus suund“. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabanemise korral saada psühhiaatrilist ravi, kindlasti ka seksuoloogi juures käia. Kinnipeetava sõnul on tal praegu tugevam soov ennast ravida kui kunagi varem. Kaitsja leiab, et Toomas Zimmeri käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne, ta töötab vanglas, on läbinud riski valdkonda käsitleva sotsiaalprogrammi, milles on eeskujulikult kaasa töötanud ja seadnud endale realistlikud eesmärgid. Samuti on Toomas Zimmeril avanenud võimalus avavanglasse üleviimiseks, menetlus on pooleli veel. Ka vabanemisjärgsed elutingimused on head, olemas elukoht ema juures, võimalus tööle asuda oma erialal perefirmas, kus ta ka varem töötas. Kaitsja palub Toomas Zimmer vabastada enne tähtaega ja anda talle võimalus oma elu korraldamiseks kriminaalhooldaja järelevalve all. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Toomas Zimmer temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Toomas Zimmeril on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused Toomas Zimmeri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 2
(4)kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Toomas Zimmeri tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud eelkõige tulenevalt Toomas Zimmeri varasemast elukäigust. Toomas Zimmerit on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja kannab kolmandat reaalset vangistust. Praegust karistust kannab Toomas Zimmer sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest suguühendusest erineval viisil lapseealiste suhtes ja lapsporno hoidmise eest. Varasemalt on teda samuti korduvalt karistatud seksuaalkuritegude eest, aga ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Eelmise kuriteo kandmiselt vabastati Toomas Zimmer tingimisi enne tähtaega, katseajal pani toime käesolevad kuriteod. Vaatamata sellele, et Toomas Zimmer on vangistuse jooksul läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, s.o osalenud tööhõives, läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, hindab vangla Toomas Zimmeri endiselt kõrgohtlikuks. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 41-62%. Seega on tegemist kõrge tasemega seksuaalkurjategijaga. Oluline on seegi, et Toomas Zimmer on seksuaalkuritegusid toime pannud juba korduvalt, s.h ka ajal, kui ta oli vabastatud eelmise vangistuse kandmiselt enne tähtaega. Eelnev näitab, et kergemaliigilised karistused ei ole olnud piisavad hoidmaks süüdlast uusi kuritegusid toime panemast. Toomas Zimmer tunnistas istungil, et varasem ravi, mida ta on saanud, ei ole mõju avaldanud ning ta soovib vabanemise korral proovida teisi ravivõimalusi. Kohus peab positiivseks Toomas Zimmeri valmidust erinevate ravimeetoditega, kuid seda on võimalik teha ka kogu karistuse ära kandmise järel. Ka head vabanemisjärgsed elutingimused ei võimalda Toomas Zimmeri ennetähtaegset vabastamist. Kindel elukoht ning tööga hõivatus on tal olnud ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal ja see ei ole takistanud kuritegelikku käitumist. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Vastupidi, tegemist on isikuga, kes on varem olnud vabastatud ja määratud katseaja jooksul jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist lapseealiste suhtes. Sisuliselt teist korda sama karistuse kandmiselt vabastamine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ega vastaks ka ühiskonna ootustele. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Toomas Zimmer tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Toomas Zimmeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.11.2013. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 23.11.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud 3
(4)süüdimõistetu. Seega tuleb Toomas Zimmerilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)