← Eesti

3-13-998/35

Obsah (7)§ 13§ 9§ 8§ 14§ 15§ 91§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Haldusasja

) § 8 lg 1 ja § 13 lg 1 alusel ettepaneku Rame hoiuala välispiiride muutmise menetluse algatamiseks. OÜ Kodiaros soov oli, et Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 155 moodustatud Rame hoiuala koosseisust arvataks välja tema omandis oleva Lääne maakonnas Hanila vallas Pivarootsi külas oleva Uus-Meremäe (endise nimetusega Uus-Kutsari) kinnistu (katastriüksuse tunnusega 19502:001:0800) osa, millel puuduvad kaitsmist vajavad elupaigad (loopealsed). 23.07.2008 esitas kaebaja korduva ettepaneku Rame hoiuala välispiiride muutmise menetluse algatamiseks.

  1. Keskkonnaministeerium leidis 20.06.2008 kirjas nr 16-1/23748-4 ja 31.10.2008 kirjas nr 16-1/23748-9, et ei pea uue haldusmenetluse algatamist põhjendatuks ega vajalikuks, kuna Rame hoiuala välispiiride muutmise küsimust on sisuliselt võimalik lahendada juba algatatud PuhtuLaelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja koostamise menetluses avalikustamise protsessi käigus.
  2. OÜ Kodiaros pöördus korduvalt haldusorganite poole, et saada teavet Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetlemise kohta. Keskkonnaamet teatas 04.06.2012 ekirjaga, et seoses kavandatavate looduskaitseseaduse muudatustega on kõigi kaitse-eeskirjade eelnõude, sh Puhtu-Laelatu looduskaitseala eelnõu, menetlemine peatatud ning planeeritavat avalikustamise aega enne seaduse muudatuse jõustumist prognoosida ei saa.
  3. OÜ Kodiaros esitas 07.03.2013 Keskkonnaministeeriumile uue eelnevaga samasisulise taotluse Rame hoiuala välispiiride muutmiseks.
  4. Keskkonnaministeerium keeldus 10.04.2013 vastusega nr 13-1/13/2033-2 Rame hoiuala välispiiride muutmiseks eraldi menetluse algatamisest. Vastuses on märgitud, et
  5. aastal viisid Maaülikooli botaanikaosakonna teadlased BH ja MM ning
  6. aastal MT OÜ-st Metsaruum antud piirkonnas läbi alade inventeerimise ning leidsid, et Uus-Meremäe maaüksusele jäävad erinevad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, muu hulgas esmatähtsad rannaniidud (*1630) ja lood (alvarid) (*6280), lisaks kadastikud

(5130)ning puiskarjamaad
(9070). Rame hoiuala on kogu ulatuses planeeritud liita Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga. Riigikohtu lahendist tulenev looduskaitseseaduse muutmise menetlusprotsess on ligi kaheks aastaks peatanud kõikide kaitse-eeskirjade eelnõude, sh Puhtu-Laelatu looduskaitseala eeskirja menetluse. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse 09.04.2013 väljakuulutamise tõttu saab Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlusega edasi liikuda. Seetõttu ei ole otstarbekas algatada Rame hoiuala muutmist eraldiseisva haldusmenetlusega, vaid UusMeremäe kinnistuga seotud küsimused tuleks lahendada Puhtu-Laelatu looduskaitseala menetluse käigus.

§ 13

lg 1 alusel järgneb kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisele

§ 9kohane menetlus, millesse kaasatakse huvitatud isikud, sh maaomanikud. Muutmise 2

(10)3-13-998 menetluse algatamisest teavitatakse huvitatud isikuid, sh taotlejat, ja kaasatakse nad menetlusse. Tööplaani kohaselt jõuab Puhtu-Laelatu looduskaitseala moodustamine avalikustamise järku
  1. a IV kvartalis.
  2. OÜ Kodiaros esitas 10.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Keskkonnaministeeriumi 10.04.2013 kiri nr 13/1/13/2033-2; kohustada Keskkonnaministeeriumit algatama Rame hoiuala välispiiride muutmiseks menetlus vastavalt kaebaja 07.03.2013 taotlusele; ning alternatiivselt, kohustada Keskkonnaministeeriumit vaatama kaebaja 07.03.2013 taotluse uuesti sisuliselt läbi. 1) Tagamaks kaebaja 07.03.2013 taotluse sisulise lahendamise mõistliku aja jooksul (HMS § 5 lg 2), oleks vastustaja pidanud algatama selle lahendamiseks eraldi haldusmenetluse, millest vastustaja on põhjendamatult keeldunud. Kuna Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitseeeskirja koostamine kui menetlus, mille käigus peaks kaebaja taotlus saama sisulise lahenduse, on kestnud üle kuue aasta ning jätkub veel teadmata aja (menetlus ei ole jõudnud avalikustamise staadiumisse), on haldusorgani poolt põhjendamatu keelduda kaebaja 07.03.2013 esitatud Rame hoiuala välispiiride muutmise taotluse lahendamisest eraldi haldusmenetluses. Kuigi vastustaja viitab kaevatavas keeldumises, et Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride korrigeerimise menetlusega on võimalik edasi liikuda, siis arvestades senist menetluse kulgu, puudub mõistlik põhjendus arvata, et edasine menetlus liiguks senisest kiiremini. Sisuliselt on teadmata, millal jõutakse reaalselt piiride muutmiseni. Vastustaja on möönnud, et menetluse aeg on prognoosimatu. 2) Sellel osal kaebaja kinnistust, mille väljaarvamist hoiuala piiridest kaebaja taotleb, puuduvad Rame hoiuala kaitse-eeskirjaga kaitstavad elupaigatüübid (loopealsed). PuhtuLaelatu looduskaitseala, mille koosseisu kavatsetakse praeguse Rame hoiuala territoorium arvata, kaitse-eeskirja eelnõust lähtuvalt on vähemalt osaliselt piiride muutmine põhjendatud. Haldusorganil on olemas kõik vajalikud andmed (sh inventuuri andmed, täpne informatsioon, kas Uus-Meremäe kinnistu kõnealuses osas asuvad kaitsmist vajavad elupaigad või ei, ning kus need elupaigad täpsemalt asuvad; sisuliselt on vastustajal olemas ekspertiis

§ 8

lg-te 3-5 mõistes) kaebaja poolt esitatud 07.03.2013 taotluse sisuliseks lahendamiseks, kuid haldusorgan keeldub seda alusetult tegemast. On ilmselge, et omandiõiguse piiramine looduse kaitsmise eesmärgil ei saa olla õiguspärane ja proportsionaalne olukorras, kus väidetavalt kaitsmist vajaval ja kitsendustega koormatud kinnistuosal puuduvad kaitsmist vajavad sellised kõrge väärtusega kooslused, mille kaitsmiseks Rame hoiuala moodustati. 3) Kaebaja taotluse lahendamata jätmist eraldi menetluses ei saa õigustada asjaolu, et taotluse lahendamine eraldi menetluses oleks äärmiselt koormav ja kulukas. Kaebaja 07.03.2013 taotluse lahendamine ei oleks olemuselt ligilähedaseltki sarnane Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetluse mahu ja keerukusega. Põhjendatud ei saa olla kaebaja õiguste eiramine väidetega, et vastustaja töökoormus ületab selleks ettenähtud ressursi, vastustaja haldusalas on tehtud mingeid struktuurimuudatusi või muud taolised asjaolud. 4) Õigusvastane on kaebaja avalduse mittemenetlemine põhjendusega, et kaebaja soovitud ala osaliselt Rame hoiualast väljaarvamine on ebatõenäoline. Vastustaja põhistamata ja tõendamata eelhinnang ei saa olla õiguspärane alus jätta kaebaja avaldus mõistliku tähtaja jooksul sisuliselt lahendamata. 5) Kaebaja taotluse menetlemist ei takista õiguslikult ega muul viisil ka Uus-Meremäe kinnistu asumine Natura 2000 võrgustiku alal. Olenemata kinnistu Natura 2000 alasse kuulumisest ei ole välistatud ka ainult siseriiklikult kaitseala piiride muutmine. Natura 2000 3

(10)3-13-998 võrgustiku alal tagatakse loodusväärtuste säilimine ja kaitse juhul kui riik on ala ka riigisiseselt kaitse alla võtnud. Oluline on, et valitud kaitsemeetmed tagaksid nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud. Küsimus, kas ja millised loodusväärtused konkreetselt Uus-Meremäe kinnistul paiknevad ning millises ulatuses oleks võimalik sellest tulenevalt Rame hoiuala piire kinnistut puudutavas osas muuta, on sisuline küsimus. 6) Piirangud rikuvad kaebaja omandiõigust. Näiteks tuleb arvestada, et piiratud on kinnistul maakorralduslike tööde teostamine (

§ 14

), kõik kinnistul olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile (

§ 15

) ja muude taolised

-s sätestatud piirangud. Kinnistust suure osa alusetult kaitsealas asumine on juba põhjustanud kaebajale tarbetuid vaidlusi ja kulusid. 7. Keskkonnaministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebuses ei ole põhjendatud, kuidas rikub hoiuala kaitserežiim kaebaja omandiõigust. Isiku õigust saab piirata konkreetne eraldi haldusakt, mida kaebaja saab vaidlustada. Kaebaja ei ole märkinud, millise

§ 14

lõikes 1 nimetatud tegevuse osas ei ole kaitstava loodusobjekti valitseja kaebajale nõusolekut andnud. 2) Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuivõrd 07.03.2013 ettepaneku näol on tegemist

§ 8

kohase ettepanekuga, mille lahendamisel on otsustajal kaalutlusõigus.

§ 8

lõigete 4 ja 5 kohaselt on otsustajal kaalutlusõigus menetluse algatamiseks või sellest keeldumiseks. Seega ei saa kohus kohustada vastustajat algatama Rame hoiuala muutmise menetlust Uus-Meremäe kinnistu osa välja arvamiseks. Kui kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, siis teeb otsustaja eespool märgitud kaalutlusotsuse ja see ei tähenda automaatselt, et otsustaja peab menetluse algatama. Looduskaitse alla võtmine toimub üksnes avalikes huvides ning kaitset vajavate loodusväärtuste säilimise tagamiseks. 3) Kaebaja kinnistu jääb osaliselt lisaks Rame hoiualale ka Natura 2000 võrgustiku alale (Natura ala), täpsemalt Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale. Uus-Meremäe kinnistu osas tagatakse Natura ala kaitse riigisiseselt Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorraga. 4) Uus-Meremäe kinnistu osal, mille välja arvamist Rame hoiualast kaebaja soovib, on keskkonnaregistri andmetel inventeeritud järgmised Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid: kadastikud

(5130), puiskarjamaad
(9070)ja lood (6280*) ning liigid: vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liik vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Lisaks on keskkonnaregistris registreeritud III kaitsekategooria taimede laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), suur käopõll (Listera ovata) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) kasvukohad. Kaebaja soovitud ulatuses kinnistu väljaarvamine kaitstavast loodusobjektist ja looduskaitseliste piirangute kaotamine nimetatud alal ohustaks ala looduskaitseliste väärtuste säilimist. Võttes aluseks EELIS-s oleva andmekihi Natura elupaik, on Uus-Meremäe Rame hoiualale jääval osal varasemalt teostatud järgmised inventuurid: 1630* rannaniidud inventeeritud 25.08.1999, inventeerijad Marek Sammul, Silvia Sepp; 6280* lood inventeeritud 25.08.1999, inventeerijad Kärt Padari, Tõnu Feldmann; 6530* puisniidud, inventeerinud BH, MM; 9070 puiskarjamaad, inventeerinud BH, MM. Viimane loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur on tehtud 2012. a suvel. Inventuuri raames inventeeris OÜ Metsaruum ekspert MT Puhtu-Laelatu looduskaitseala 4
(10)3-13-998 ja Rame hoiuala (osa Väinamere loodus- ja linnualast) metsa- ja niiduelupaigad. Kuna kaebaja kinnistu osal asuvad esinduslikud Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid, siis tuleb nende kaitse tagada riigisiseselt. 5) Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja koostamise tingis vajadus ajakohastada kaitse-eeskiri tulenevalt

§ 91

lõikest 1, kuid kindlasti ka see, et olid olemas uuemad andmed loodusväärtuste kohta. Rame hoiuala liitmise vajadus Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga tuleneb asjaolust, et tegemist on sarnast kaitsekorda vajava alaga ja otstarbekas on kõrvuti paiknevaid alasid kaitsta ühtse alana. Samuti on Rame hoiuala kaitse-eesmärke vaja täiendada, kuivõrd alal esineb lisaks seatud kaitse-eesmärkidele veel lisaks Väinamere loodusala ja linnuala kaitse-eesmärke. Seetõttu alustati ettevalmistusi Rame hoiuala kaitstava loodusobjekti tüübi muutmiseks juba 2007. aastal. Kaebajat on Rame hoiuala kaitstava loodusobjekti tüübi muutmisest ja kaitse-eesmärkide lisamisest teavitatud. Seega oli kaebaja poolt 30.04.2008 esitatud ettepaneku ajaks juba alustatud Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 muutmise menetluse algatamiseks eelnevate toimingute tegemine (

§ 8lg 3 kohane ekspertiisi tellimine).

Seoses uuenenud inventuuri andmetega ja uute nõuetega kaitse-eeskirja ja selle põhjenduste esitamisele on 2013. aastal tellitud uus ekspertiis Puhtu-Laelatu looduskaitseala uuele kaitse-eeskirjale. Käimasolev menetlus hõlmab 3233 ha ja puudutab ligikaudu 128 eramaa omanikku. Rame hoiuala pindala on 159,3 ha, millest 158,16 ha kavandatakse liita Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga. Rame hoiuala arvamine Puhtu-Laelatu looduskaitseala koosseisu puudutab 25 eramaa omanikku. Lisaks Rame hoiualale arvatakse Puhtu-Laelatu kaitsealasse osa Väinamere hoiualast ja 77 ha uut ala, mis ei ole kaitse all. Kui on alustatud

§ 13

lg 1 kohast menetlust kogu kaitstava loodusobjekti suhtes, siis ei ole mõistlik ega otstarbekas alustada samasugust menetlust eraldi ühte kinnistut puudutavas osas. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Eesmärgipärasus seisneb taolistes menetlustes loodusväärtuste kaitse tagamises, mis oleks proportsionaalne kehtestatavate piirangutega. Kahe haldusmenetluse läbiviimist sama ala osas paralleelselt ei saa pidada efektiivseks ja üleliigseid kulutusi vältivaks. Menetlus on küll kestnud pikalt, kuid looduskaitseliste piirangute seadmise menetlused on olemuselt keerulised (avaliku huvi ja eraomanike huvide konflikt) ja aeganõudvad. Menetlus on viibinud muu hulgas pädevate haldusorganite struktuuri- ja pädevusmuudatuste ning

muutmise tõttu. Käimasolevaid menetlusi on arvukalt. Kaitse alla võtmise menetlusega on seotud mitu haldusorganit ning täiendava menetluse alustamine tooks kaasa ebamõistlikke kulusid ja täiendava koormuse. 6) Osaliselt on elupaika „puis-karjamaad“ kahjustatud. Rame hoiualale jääval Uus-Meremäe kinnistul on pinnase kahjustamisega ebaseadusliku ehitustegevuse käigus rikutud hoiuala kaitsenõudeid. Ebaseaduslikult ehitatud ehitistega alal loodusväärtusi enam ei ole ja selle ala võiks moodustatavast Puhtu-Laelatu kaitsealast välja jätta, kuid seda saab otsustada PuhtuLaelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluses, kuna siis vaadatakse üle ka Natura eesmärkide täitmine. Samas ei saa ebaseadusliku tegevuse tagajärjel loodusväärtuste kadumise põhjustamisel järeldada, et see on põhjenduseks ala kaitse alt välja arvamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kaebaja ettepanekuid piiri muudatuste ja looduskaitseliste piirangute ulatuse osas kaalutakse ja võimalusel arvestatakse Puhtu-Laelatu looduskaitseala uue kaitse-eeskirja menetluses. 8. Tallinna Halduskohtu 20.02.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebajal on õigus esitada Keskkonnaministeeriumile ettepanek kaitstava loodusobjekti välispiiri muutmiseks (

§ 8

lg 1).

§ 8lg-ga 1 ei reguleerita ettepaneku läbivaatamise 5

(10)3-13-998 korda, kuid ettepaneku esitamise õigus oleks moonutatud, kui ettepanek jäetaks üldse vastuseta või ilma igasuguste põhjendusteta läbi vaatamata või rahuldamata (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-68-11, p 18). 2) Sellise olukorraga tegemist ei ole. Vastustaja vastusest nähtuvad põhjendused, miks ei alustatud eraldi menetlust. Kaebaja kinnistule jäävad kaitstavad elupaigatüübid ning kinnistu maa-ala on kavas liita moodustatava looduskaitsealaga, mille asutamise menetluse viibimist on vastustaja kaebajale selgitanud. Vaidlustatud keeldumise põhjendused on küll napid, kuid on aru saada, millistel kaalutlustel vastustaja uue haldusmenetluse algatamisest keeldus. Kaevatava keeldumise põhjendused vastavad vähemalt miinimumnõuetele. 3) Loodusobjektide kaitse alla võtmisel lähtutakse kaitse alla võtmise eelduste olemasolust ja otstarbekusest (nt

§ 8

lg-d 4 ja 5, § 11 lg 4 p-d 1 ja 2).

§-ga 8 on kaitse alla võtmise algatajale antud selgesõnaline kaalutlusõigus, arvestades kogutud infot, kas algatada menetlus või keelduda menetluse algatamisest. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 287 SE seletuskirja järgi ajendas

§ 8

lõikeid 4 ja 5 korrigeerima vajadus reguleerida „ilmselgelt ebaotstarbekate haldusmenetluste alustamise vältimise võimalust“. 4) Puhtu-Laelatu looduskaitseala moodustamise menetluses toimub kaebaja kinnistut puudutavas osas hoiuala piiride muutmise menetlus. Praeguseks on Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule läbi viidud järjekordne ekspertiis (Elusloodus OÜ poolt 2013. aastal), mille aruanne puudutab ka kaebaja kinnistut. Seega oleks vastustajal

§ 13

lg 1 ja § 8 alusel võimalik keelduda Rame hoiuala välispiiride muutmise menetluse algatamisest olemasolevate andmete pinnalt otstarbekuse kaalutlustel. Küsimus, kas ja millised loodusväärtused kaebaja kinnistul paiknevad, lahendatakse menetluse iseloomust tulenevalt paratamatult sisuliselt Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala liitmise menetluses. 5) Rame hoiuala välispiiride muutmine tuleb

§ 13

lg 1 kohaselt otsustada samasuguses menetluses nagu Puhtu-Laelatu looduskaitseala moodustamine. Seetõttu puudub kindlus, et kaebaja taotletav menetlus jõuaks lõpule enne kui aastaid varem algatatud Rame hoiuala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala liitmise menetlus. 6) Kaebaja kinnistu asub lisaks Rame hoiualale ka Natura 2000 võrgustiku alal, mille kaitseeesmärkide muutmisele kehtib küllaltki aeganõudev menetluskord. Direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg 1 sätestab, et vajaduse korral teevad liikmesriigid ettepanekuid Natura 2000 võrgustiku alade loetelu muutmiseks nende tulemuste alusel, mis on saadud looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalve käigus, mida liikmesriigid peavad direktiivi art 11 kohaselt teostama. Kuigi direktiivi 92/43/EMÜ ükski säte ei näe sõnaselgelt ette ühenduse tähtsusega alade loetelust väljaarvamist, võib direktiivi art 9 kohaselt komisjon kaaluda mõne erikaitseala loetelust väljaarvamist, kui seda õigustab looduslik areng, mida liikmesriigid direktiivi art-s 11 sätestatud järelevalvet teostades täheldavad ( Euroopa Kohtu otsus asjas C-301/12, p-d 24 ja 25). Ainuüksi asjaomase ala hulka kuuluva maatüki omaniku pelk väide, et ühenduse tähtsusega ala keskkonnaseisund on halvenenud, ei ole iseenesest piisav ühenduse tähtsusega alade loetelu muutmiseks (C-301/12, p 30). 7) Kaebaja omandiõigus ei ole piiramatu; seda ei või kasutada üldiste huvide vastaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. OÜ Kodiaros apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 20.02.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 6

(10)3-13-998 1) Halduskohus ei ole olulisi asjaolusid hinnanud ega arvestanud, et Puhtu-Laelatu looduskaitseala laiendamise menetluses ei ole mõistliku menetlusaja möödumise tõttu võimalik kaebajal omandiõiguse ebaproportsionaalsetest piirangutest vabaneda. Kohus ei hinnanud väiteid seoses kaebaja õiguste rikkumise ja loodusväärtuste paiknemisega kaebaja kinnistul. 2) Kaebajal on PS §-st 14 tulenev õigus kohasele menetlusele. Menetlus tuleb läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt (HMS § 5 lg 2) mõistliku tähtaja jooksul. Halduskohtu põhjendus, et puudub kindlus, et hoiuala piiride muutmise menetlus kaebaja kinnistu väljaarvamiseks Rame hoiualast toimuks kiiremini kui Puhtu-Laelatu kaitseala laiendamine, ei ole õige: kindluse puudumine ei õigusta kaebaja õiguste rikkumist. 3) 2015. a aprillis möödus kaebaja ettepaneku tegemisest seitse aastat. Puuduvad mõistlikud takistused lahendada kaebaja kinnistut puudutavate piirangute õigustatuse küsimus mõistliku aja jooksul. Kuna küsimuse lahendamine Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride laiendamise menetluse raames ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, tuleb algatada eraldi menetlus, kus muid probleeme ei ole vajalik käsitleda. Haldusorganil on küll kaalumisruum otsustamisel, milliseid menetlusi algatada, kuid kui menetlus võtab palju aega, tuleb isiku õigusi piiravad küsimused otsustada eraldi menetlustes, et tagada mõistliku menetlusaja järgimine. 4) Halduskohus ei leidnud, et kaebaja kinnistut puudutava küsimuse lahendamiseks eraldi menetluse algatamine oleks vastustaja jaoks ebamõistlikult koormav või kulukas. Eraldi menetluse läbiviimine ei põhjusta ka suurt aja- või muud kulu täiendava teabe kogumiseks, sest vastustajal on juba andmed, et Uus-Meremäe kinnistu Rame hoiualasse kuuluval osal ei ole Rame hoiuala kaitse-eesmärgist tulenevalt kaitsmist vajavaid loopealseid. Olemas on ekspertiis

§ 8

lg-te 3-5 (mis kohalduvad

§ 13lg 1 alusel ka välispiiri muutmisele) mõistes.

5) Eraldi menetluse läbiviimine on vajalik kaebaja omandiõiguse kaitseks. Omandiõiguse piiramine ei saa olla proportsionaalne ja eesmärgipärane, kui väidetavalt kaitsmist vajaval ja kitsendustega koormatud kinnistuosal puuduvad kaitsmist vajavad sellised kõrge väärtusega kooslused, mille kaitsmiseks Rame hoiuala moodustati. 6) Ka Puhtu-Laelatu looduskaitseala, mille koosseisu kavatsetakse praeguse Rame hoiuala territoorium arvata, kaitse-eeskirja eelnõust lähtuvalt on vähemalt osaliselt piiride muutmine põhjendatud. 7) Haldusasja esemeks oli keeldumine eraldi menetluse algatamisest (mitte Uus-Meremäe kinnistu osaliselt Rame hoiualast väljaarvamise sisulise põhjendatuse kohta tehtud otsus – see küsimus tuleb alles läbiviidava haldusmenetluse käigus lahendada) ning kohus saab kontrollida üksnes haldusakti andja põhjendusi, mitte eraldi menetluse algatamisest keeldumise aluseid ise asendada ega täiendada. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad kohtu väited seoses vaidlusaluse maatüki paiknemisega Natura alal. Keskkonnaministeeriumi 10.04.2013 kirjas ei ole leitud, et Uus-Meremäe kinnistu kõnealuse osa Rame hoiualast, kavandatavast Puhtu-Laelatu kaitsealast või Natura alast väljaarvamine oleks välistatud sisulistel põhjustel. Seda ei leidnud vastustaja ka kaebusele esitatud vastuses. 10. Keskkonnaministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaitse alla võtmise või kaitse alt välja arvamise menetluse algatamise ettepaneku kohta otsuse tegemisel lähtub otsustaja ökoloogilistest kriteeriumitest, kas loodusväärtused esinevad või mitte ning nende esinduslikkusest. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, siis ei ole 7

(10)3-13-998 ettepaneku tegijal õiguspärast ootust, et menetlus algatatakse. Seetõttu ei riku vaidlustatud otsus apellandi õigusi. Piirangute mahavõtmine ei toimu kaebaja majanduslikes huvides. Seda saab teha üksnes piirangute kehtestamisel. Natura alal, kus paikneb kaebaja kinnistu, ei saa majanduslike huvidega arvestada ka piirangute kehtestamisel. 2)

§ 32

lõike 2 regulatsioonist lähtuvalt ei keelata alal, kus kaitstavaid elupaiku ja liike ei esine, selliseid tegevusi, mis ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärke. Seetõttu ei kahjusta piirangud seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kehtivad piirangud on proportsionaalsed. Apellant ei ole põhjendanud, milles täpselt tema omandiõiguste oluline piiramine seisneb. Apellandi väited oluliste piirangute kohta seisnesid apellandile tarbetutes vaidlustes ja kuludes. See väide on paljasõnaline. Apellant ei esitanud kaebuses ühtegi tegevust, mida talle hoiuala piirangute tõttu oleks keelatud. 3) Ala väljaarvamine hoiuala piiridest saab tugineda eelkõige asjaolule, et ala keskkonnaseisund on muutunud sedavõrd, et alal ei ole võimalik enam kaitse-eesmärkide saavutamine. Praegusel juhul on looduväärtused tuvastatud ja alustatud ka nende kaitseks vajaliku tsoneeringu ja kaitsekorra kehtestamise menetlusega (liitmisega Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga), seega on alustatud apellandi ettepanekule vastupidise eesmärgiga menetlus. Rame hoiuala liitmise menetluses Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga ei arvata apellandi kinnistut kaitse alt välja, vaid arvatakse see Puhtu-Laelatu looduskaitsealasse. 4) Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride laiendamise, sh Rame hoiuala kaitsealasse arvamise menetluses on koostatud ekspertiis looduskaitseala laiendamise hindamiseks ning selles ei ole ekspert andnud hinnangut, et apellandile kuuluv kinnistu tuleks kaitse alt välja arvata. 5) Apellandil on vale arusaam, et kinnistu tuleb kaitse alt välja arvata, kuna sellel ei ole apellandi väitel loopealseid, sest kinnistul on loodusväärtused, mille olemasolu ja kaitsmise vajadust on apellandile korduvalt selgitatud (nt vastustaja 06.11.2013 vastuse punktid 3-5). Samuti on selgitatud, et senine kaitsekord ei ole osutunud piisavaks loodusväärtuste kaitsel. See ongi sisuline põhjendus, mille puudumist kaebaja vastustajale ette heidab. Direktiivi 92/43/EMÜ art 6 lg-st 2 tuleneb riigile kohustus võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealal looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud. 6) Vastustaja ei ole kinnitanud kaebaja kinnistul kaitset vajavate loodusväärtuste puudumist, vaid selgitanud, et kaebaja poolt loodusväärtuste kahjustamine ei ole põhjuseks, miks Rame hoiualale jääv kaebaja kinnistu osa tuleks tervenisti kaitse alt välja arvata. Loodusväärtusi ei ole kahjustatud kogu Rame hoiualale jäävas Uus-Meremäe kinnistu osas. 7) Apellandil on võimalik enda vastuväited ja ettepanekud kaitsekorra põhjendatuse kohta esitada Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride muutmise menetluses. 8) Kaebuses ei ole esitatud Rame hoiuala Puhtu-Laelatu looduskaitsealaga liitmise menetluses viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas see menetlus on kestnud ülemäära kaua. 9) Vaidlustatud kirjas ei ole vastustaja keeldunud hoiuala piiride muutmisest kaebaja kinnistut puudutavas osas sellega, et kinnistu asub ka Natura alal. Apellant ei taotlenud kinnistu Natura ala hulgast väljaarvamist. Keskkonnaministeeriumile oli teada kinnistu paiknemine Natura alal, sest vastustaja ise valmistas ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega tehti Euroopa 8

(10)3-13-998 Komisjonile ettepanekud Natura ala kinnitamiseks. Seetõttu on ilmne, et vastustaja sellest asjaolust tegelikult lähtus ja seda arvestas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Vastustajal on kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusruum, mille sisustamisel peab tuginema eksperdi arvamusele, eeldustele loodusobjekti jätkuvalt kaitse all hoidmiseks ja nende eelduste olemasolul kaitse all jätkuva hoidmise põhjendatusele ja otstarbekusele. Kui loodusobjekti kaitse alla võtmisel on haldusorgani kaalutlusruum avar – sellele viitab põhjendatuse ja otstarbekuse hindamine kõrvuti eksperditeadmistel põhineva vajadusega –, siis

§ 13

lg 1 ei täpsusta, millistest kriteeriumitest lähtudes saab jätta algatamata menetluse ala hoiualast väljaarvamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb

§-e 8, 9 ja 13 mõista nii, et kaitstava loodusobjekti piiride kitsendamisel tuleb vastustajal kaalutlusotsuse tegemisel arvestada ka kinnisasja omaniku subjektiivsete õiguste – eelkõige omandiõigus, sõltuvalt olukorrast aga ka nt ettevõtlusvabadus – kitsenduse eesmärgipärasusega. Kaitstava loodusobjektiga seotud piirangud on lubatavad vaid selles ulatuses, milles need on kaitset vajava looduskeskkonna säilimiseks vajalikud.

  1. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja ettepanekute läbivaatamisest üleüldse, vaid peab otstarbekaks teha seda käimasoleva Puhtu-Laelatu looduskaitseala piiride ja kaitse-eesmärkide ülevaatamiseks läbiviidava menetluse raames. Olukorras, kus sama küsimuse otsustamiseks on juba menetlus pooleli, tuleb üldjuhul pidada otstarbekaks ettepanekute läbivaatamist poolelioleva menetluse raames. Selle otsustamisel, kas algatada uus menetlus või hinnata ettepanekut juba käimasolevas menetluses, on vastustajal lai kaalutlusruum, mida piirab eelkõige nõue menetlus võimalikult lihtsalt ja kiiresti läbi viia, vältides üleliigseid ebameeldivusi isikutele. Kui kaebaja kinnistut puudutavate ettepanekute läbivaatamine toimub menetluse raames, mis hõlmab suurel hulgal muid kinnistuid ja kus menetlus võib eelduslikult kesta pikka aega, puudutades ka paljusid menetlusosalisi, toob see kaasa kaebaja jaoks suuremaid ebameeldivusi (vajadus arvukamate menetlustoimingute tõttu suuremal määral jälgida menetluse kulgu, et haldusmenetluses tõhusalt oma huve kaitsta) ja ka menetluse kestuse pikenemise ning seeläbi omandiõiguse piirangute suurema ulatuse, arvestades nende ulatuslikumat kestust.
  2. Olukorras, kus halduskohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja esimesest ettepanekust möödunud juba viis aastat ning menetluse lõpulejõudmise aeg ebaselge, oli vastustaja kaalutlusruum oluliselt ahenenud. Hoiuala ühte kinnistut osaliselt puudutava piiri muutmine toimub, kui valdavalt on ala inventeeritud ja ekspertide arvamused kogutud, kiiresti. Haldusorganile täiendavalt tekkivat koormust ei saa pidada sellises olukorras kaalukaks argumendiks, miks jätta eraldi

§ 13

lg 1 kohane menetlus algatamata, kui sama ettepanekut tuleb hinnata teises menetluses niigi. 14. Kaebuse lahendamisel peab ringkonnakohus aga määravaks, et vastustaja selgituste kohaselt vajab kaebaja kinnistul vaidlusalusel alal, mis on arvatud Rame hoiuala koosseisu ja kus alvareid ei asu, kaitset ka muid kaitset vajavaid looduslikke ja pool-looduslikke kooslusi ning lindude rände-, pesitsus- ja toitumispaiku (Keskkonnaministeeriumi 05.08.2010, ja 10.04.2013 kirjad ning Keskkonnaameti 02.10.2012 ja 26.04.2013 kirjad ning kaebuse vastuse p 4). Rame hoiuala piiride muutmisel tuleks võtta arvesse vajadust kehtestada samasisulised piirangud samale alale teistel eesmärkidel. Kuigi Rame hoiuala kaitse-eesmärk on kitsam, ei saa haldusorganite seisukohti arvestades pidada hoiuala piiride kitsendamist võimalikuks ilma kaalumiseta, kas tuleks laiendada Uus-Meremäe kinnistut puudutavas osas hoiuala kaitseeesmärke. Selline kaalumine on oluliselt aeganõudvam, arvestades seda, et vajalike piirangute 9

(10)3-13-998 territoriaalne ulatus on ebaselge. Arvestada tuleb kaitset vajavate loodusväärtuste paiknemist ka väljaspool kaebaja kinnistut, kui kaebaja kinnistul toimuv tegevus võiks mõjutada selliste loodusväärtuste säilimist. Vastustaja on Puhtu-Laelatu kaitseala laiendamise menetluse läbiviimisel vastustaja seisukohtadest nähtuvalt pääsenud mööda ka menetluse edasist läbiviimist raskendavatest takistustest. Kohtule esitatud tõenditest ja viidatud kaardikihtidest keskkonnaregistris ei nähtu, et Puhtu-Laelatu kaitseala kavandatavaid kaitse-eesmärke silmas pidades tuleks arvestatav osa kaebaja kinnistust, mis paikneb Rame hoiualal, piirangutest vabastada. Kaebaja õiguste piirangud tulenevalt Rame hoiuala kaitserežiimist ja

§-dest 14 ja 15 ei ole sedavõrd intensiivsed, et kitsendada vastustaja kaalutlusruumi eraldi menetluse algatamisel ja selle raames toimingute tegemisel, mis võiks anda aluse arvata, et algatava menetlus jõuab lõpuni enne pooleliolevat Puhtu-Laelatu kaitseala laiendamise menetlust. Seetõttu ei õigusta käimasoleva menetluse senine ilmselgelt ebamõistlik kestus kaebuse nõuete rahuldamist.

  1. Natura alast väljaarvamise menetluse kestust on halduskohus õigesti selgitanud, kuid eelmärgitud põhjustel ei saa seda pidada kaebuse lahendamisel oluliseks. Halduskohtu poolt asjaolule, et vaidlusalune ala kuulub Natura alasse, tuginemine ei olnud siiski lubamatu, sest menetluste läbiviimise põhjendatuse ja kestuse hindamisel tuleb selle asjaoluga vastustajal arvestada.
  2. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kaebaja menetluskulude (halduskohtus riigilõiv ja esindajatasu kokku 922,50 €, apellatsioonimenetluses riigilõiv 15 €) väljamõistmiseks vastustajalt ei ole HKMS § 108 lg 1 kohaselt alust. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.