KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50535 Hald

) §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo (teenistuskohustuse süüline rikkumine) toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine

§ 94alusel.

Käskkirja kohaselt seisnes ametniku distsiplinaarsüütegu järgnevas. 1) Töölt omavoliliselt lahkumised. KP on lahkunud töölt vahetu juhi või ameti juhatajaga eelnevalt kokku leppimata ning lahkumiseks luba saamata: 9.12.2013 lahkus kell 16:00; 19.12.2013 lahkus tund varem; 20.12.2013 lahkus 15 minutit varem; 06.01.2014 teavitas hambaarsti külastusest järgmisel hommikul; 10.01.2014 lahkus 15:00; 14.01.2014 lahkus 10:20; 23.01.2014 teavitas, et saabub tööle järgmisel hommikul pärast kella 10:00; 04.02.2014 lahkus 16:30; 13.02.2014 lahkus 15:30; 14.02.2014 lahkus 15 minutit varem; 17.02.2014 lahkus 16:20. KP on rikkunud

§ 51

lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustust, mis hõlmab ka tööajanõudest kinnipidamise kohustust, samuti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti töökorralduse eeskirja pde 2.7 ja 8.1 nõudeid pidada kinni kehtestatud tööajast ja saada isiklikes asjus töökohalt ärakäimiseks eelnevalt luba vahetult juhilt. 2) Solvava ja ebaväärika sisuga e-kirjad ning nõupidamise segamine ebaväärika käitumisega. KP edastas asutuse e-postiaadressilt oma vahetu juhi TS asutuse e-postiaadressile solvava, mõnitava või ametnikule mittekohase kõnepruugiga e-kirjad 02.01.2014, 06.01.2014, 07.01.2014 (4 kirja), 11.01.2014 (3 kirja), 12.01.2014, 13.01.2014, 22.01.2014 (8 kirja), 27.01.2014 (2 kirja), 28.01.2014 (6 kirja). KP edastas Tallinna Linnakantselei dokumendibüroo juhtivspetsialist KR-le 13.02.2014 ametnikule mittesobiva sõnakasutusega e-kirjad. KP edastas Tallinna Transpordiameti ametnikele PP-le ja JT-le ründava sisuga e-kirju, nõudes talle määratud viivistasu otsuse kohest tühistamist ning kasutades ametnikule mittekohaseid hinnanguid. KP häiris 07.01.2014 ajavahemikus 11.00-12.00 ca 5 minuti vältel ebatsensuurse ja väga valju telefonivestlusega kõrvalkabinetis toimunud teenistuse koosolekut. KP kasutas telefonivestluses väljendeid „minge persse“ ja „vihkan kõiki inimesi“ ning kõne valjus ei võimaldanud koosolekut pidada. 2

§ 51

lg-s 4 sätestatud väärikuskohustust ja Tallinna linnapea 03.10.2012 käskkirjaga kinnitatud Tallinna ametiasutuste infotehnoloogiliste vahendite kasutamise reeglite p-i 5.2, mis keelab e-posti kasutamise teise isiku solvamiseks, ning p-i 1.3, mille kohaselt järgib ameti teenistuja nii omavahelises kui ka suhtlemisel kodanikega teenistujale kohaseid korrektseid käitumismaneere. 3) Tööülesannete mittenõuetekohane täitmine ja täitmisest keeldumine. KP on saatnud 11.12.2013 Haabersti ja Põhja-Tallinna detailplaneeringute osakonna juhatajale e-kirja küsimusega detailplaneeringu menetlemise viisi kohta, millele järgnev kirjavahetus näitab KP oskamatust kasutada õigusakte ning oskamatust teha vahet kaitsevööndi ja piiranguvööndi mõistetel. 30.12.2013 on KP lisanud Postipoissi detailplaneeringu kehtestamise vales vormingus – pidanuks olema linnavolikogu otsus, KP lisas eelnõu kui linnavalitsuse korralduse. 02.01.2014 märkis KP lepingu pooleks eraisiku, keda esindab juhatuse liige. Veale tähelepanu juhtimisele vastas KP eneseõigustuse ja viidetega asjasse mittepuutuvatele seadustele. 02.-03.01.2014 juhtis TS KP tähelepanu lohakalt tehtud tööle, millele KP vastas ebapädeva sisuga e-kirjaga, õigustades tehtud vigu nende parandamise asemel. 06.01.2014 andis TS KP-le korralduse teha Postipoisis detailplaneeringu eelnõu muudatused. KP keeldus ülesannet täitmast. 08.01.2014 saatis TS kõigile osakonna juristidele ülesande osaleda haldusmenetluse koolitusel, millele vastuseks KP teatas, et keeldub koolitusel osalemast, kuna ei pea seda endale vajalikuks. 10.-13.01.2014 andis TS KP-le korralduse edastada planeeringute koostamisest huvitatud isikutele küsimus, kas nad soovivad menetlust jätkata ja sõlmida delegeerimislepingu. KP keeldus korraldust täitmast, põhjendades seda asjakohatu ja seosetu jutuga. 15.17.01.2014 peatas TS detailplaneeringu algatamise eitava seisukoha andmisega, KP vaidles TS-le vastu ning pidas tema nõudmisi mõttetuks. 16.01.2014 peatas TS detailplaneeringu algatamise eelnõu eitava seisukoha andmisega puuduste tõttu eelnõu seletuskirjas, KP nõudis, et keegi teine peaks tema töö ära parandama. 20.01.2014 kahtles KP arusaamatult ja ebapädevalt notari antud volitustes ning esitas kriitikat mittekannatavaid seisukohti. 22.-23.01.2014 andis TS KP-le korralduse saata meeldetuletused sõlmitavate lepingute osas isikutele, kes ei olnud pikka aega reageerinud. KP keeldus, põhjendades seda asjakohatu ja seosetu jutuga. 24.01.2014 peatas TS detailplaneeringu vastuvõtmise menetluse eitava seisukohaga sisuliste ja lohakusvigade tõttu menetlusdokumentides. KP keeldus TS poolt nõutud seletuskirja osa parandamast. 10.02.2014 KP poolt detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna arhitektile saadetud küsimus viitab KP võimetusele kasutada iseseisvalt registreid ning aluskaarte. 11.02.2014 vaidles KP vastu ameti seisukohale, et teede- ja tehnovõrkude lepingud sõlmitakse enne detailplaneeringu vastuvõtmist. 12.02.2014 peatas TS detailplaneeringu vastuvõtmise eelnõu menetluse KP sisuliste ja lohakusvigade tõttu dokumentides. KP vaidles TS-le vastu ning ei leidnud, et ta peaks vead parandama. Vastuseks saadetud e-kirjad viitavad oskamatusele töötada linnavalitsuse kehtestatud õigusakti mallidega. 12.02.2014 ekirjavahetus TS-ga näitab, et KP ei ole kursis õigusaktidega ning TS-lt juhiseid saanuna vaidleb asjatundmatult vastu. 13.02.2014 andis TS korralduse korrigeerida detailplaneeringu lepingut, KP vastas e-kirjaga, et ei pea vajalikuks lepingut täiendada. 18.02.2014 edastas TS KP-le projekteerija küsimuse palvega vastata ja edastada vastusest koopia ka TS-le, KP keeldus koopia saatmisest. 26.02.2014 edastas TS kõigile menetlejatele tööalase korralduse, mida peab arvestama õigusakti eelnõu koostamisel. KP vaidles korraldusele vastu ning esitas asjakohatuid põhjendusi. 01.12.2013-29.01.2014 lisas KP Postipoissi 7 eelnõu, millest enamik said eitava seisukoha ning korduvaid märkusi. KP on rikkunud

§ 51

lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustust täita teenistusülesandeid nõuetekohaselt ning

§ 51

lg-st 3 tulenevat vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest juhindumise kohustust. KP on rikkunud ka töökorralduse eeskirja p-i 1.2, mille kohaselt peab ameti teenistuja täitma teenistuskohustusi 3

§ 75

lg-le 8 ühe distsiplinaarsüüteo, mille eest saab määrata ühe distsiplinaarkaristuse, ning KP süü vormiks on tahtlus. Käskkirjas leiti, et kuna varasemad distsiplinaarkaristused ei ole ametniku käitumisele positiivset mõju avaldanud, siis on põhjendatud KP distsiplinaarkorras karistamine kõige rangema meetmega - teenistusest vabastamine (

70 lg 3).

1. KP esitas 16.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 08.04.2014 käskkirjaga nr 2-1/23 tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Käskkiri on sisuliselt kaalumata ning selle sisust jääb arusaamatuks, mida täpselt kaebajale süüks pannakse. Käskkirja üks episoodidest puudutab kaebaja hääle detsibelle. Hääl on kaebajale kaasa sündinud, seda muuta ei saa ning kaebajat ei ole võimalik süüdi mõista hääle pärast. Lisaks on antud episoodis määratlemata täpne kellaaeg ehk süüteo toimepanemise aeg. Üksnes ajavahemikuga ei ole konkreetset süüteo toimepanemist võimalik tuvastada. Teine käskkirja episood puudutab isiklikes asjus äraküsimist ja -käimist. Kaebaja e-kirjadest nähtub, et ta on oma vahetut juhti isiklikes asjus ärakäimisest teavitanud ja seda ei saa tõlgendada omavolilise lahkumisena. Kaebaja suhtes kiuslik on seejuures asjaolu, et vahetu juhi mittenõustumine on antud episoodile järgneval päeval, mistõttu võis kaebaja eeldada, et ta võis ära minna, sest asutustes kirjadele vastamata jätmist tõlgendatakse alati nõustumisena. Arusaamatu on, miks peaks isiklikes asjus ärakäimiste pärast nõustuma osalise töökoormusega, mida osakonna juhataja pakkus. Töölt äraküsimine ja osalisest tööajast keeldumine ei ole süütegu, mistõttu on arusaamatu antud episoodi osas juurdluse algatamine. Ka on hämmastav, et osalist tööaja pakkumist käsitletakse alles juurdluses. Vastuväidete esitamine ei kvalifitseeru samuti ühegi süüteo alla. Lisaks on juurdluses märgitud dokumendid, millele esitatud vastuväited on juba menetlusringi läbinud, seega on kaebaja kohusetundlikult oma tööülesanded täitnud. Korraldused on lõpuni menetletud ning ka see episood ei kvalifitseeru süüteo alla. Kaebaja viitab Tallinna Halduskohtu 29.04.2011 otsusele nr 3-10-2992 ja 22.05.2013 otsusele nr 3-13-
2. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja tegevus, rääkides ühelt poolt vastutulelikkusest ning samas algatades hunnikutes juurdlusi, mis käsitlevad ühte ja sama teemat. Juurdluse läbiviimise ja karistamise eesmärk ei saa olla teenistujast vabanemine, mida antud juhul juurdlusest järeldada saab.
3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on koostanud väga detailse haldusakti ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, millest nähtuvad toimepandud süüteod, süü hindamine ja kvalifitseerimine ning kaalutlused. Distsiplinaarmenetluse toimikus sisalduvad kõik tõendid, millele haldusaktis on viidatud. Viited kaebaja eelmistele kohtuvaidlustele ei ole asjakohased. Keegi linna süsteemis ei ole kunagi keskendunud kaebaja tagakiusamisele. Vastupidi, kaebajat on pärast lapsepuhkuselt naasmist igati püütud integreerida kollektiivi, teda tööülesannete täitmisel abistada ning tähelepanu juhtida ametnikule mittekohasele käitumisele läbi korduvate distsiplinaarmenetluste. Kaebaja ei ole pädev täitma oma teenistusülesandeid. Käskkiri on antud õigetel alustel, asjaolusid on kaalutud, väljutud ei ole diskretsiooni raamidest, distsiplinaarsüüteod on tõendatud. Kaebaja menetluslikke õigusi ei ole rikutud. Käskkiri on sisuliselt õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kuna korduv tähelepanu juhtimine asjaolule, et kaebajal tuleks oma tegevus ja käitumine ümber hinnata ning lähtuda seaduse ja asutuse sisemise töökorralduse nõuetest, ei andnud tule- 4

§ 75

lg-le 8 moodustavad need ühe distsiplinaarsüüteo, mille eest saab määrata ühe karistuse. Vastustaja ei ole põhjendanud, milliseid samalaadilisi rikkumisi on silmas peetud ning milles need seisnevad. Töölt omavoliliselt lahkumisi, solvava ja ebaväärika sisuga e-kirjade saatmist ning nõupidamise segamist ebaväärika käitumisega, tööülesannete mittenõuetekohast täitmist ja täitmisest keeldumist ei saa pidada samalaadseteks rikkumisteks. Samalaadsete rikkumistena võib käsitada solvava ja ebaväärika sisuga e-kirjade saatmist ja nõupidamise segamist ebaväärika käitumisega. Sama võib öelda ka tööülesannete mittenõuetekohase täitmise ja täitmisest keeldumine kohta, kuna mõlemad puudutavad kaebaja poolt projektide, lepingute jms koostamisel sisuliste vigade tegemist ning nende vigade parandamisest keeldumist. Täiesti eraldiseisvad on aga väidetavad töölt lahkumised, mis ei ole seotud kaebaja väidetava ebaväärika käitumisega (e-kirjad, nõupidamise segamine) ega tööülesannete mittenõuetekohase täitmise ja täitmisest keeldumisega (vigased dokumendid ja vigade parandamisest keeldumised). Samas ei ole vastustaja käskkirjas väitnud, et töölt lahkumiste tõttu oleksid mingid konkreetsed tööülesanded jäänud täitmata või vastustajale oleksid seetõttu saabunud mingid kahjulikud/ebasoodsad tagajärjed vms. Eelkirjeldatud distsiplinaarsüütegusid, mida ei saa pidada samalaadseteks, ei saa käsitada ühe distsiplinaarsüüteona. Käskkirja kohaselt on kaebaja pannud rikkumised toime tahtlikult. Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine (

§ 74lg 5).

Kui kõigi kolme rikkumise puhul oli tegemist tahtlusega, siis tulnuks haldusaktis selgitada, milles väljendus ametniku teadlik soovimine rikkumisi toime panna.

§ 94

lg 1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada

§ 70

p-s 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena

§ 75lg-s 4 sätestatud tingimusel.

Seega võib ametniku distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Käskkirjas tsiteeritakse

§ 75

lg-d 4 ja 5 ning leitakse, et kaebaja süütegu täidab kõik seaduses nimetatud tingimused. Sellisest üldsõnalisest viitest ei piisa rikkumiste olulisuse põhjendamiseks.

§ 75

lg 5 annab olulisuse mõiste ning lg 6 loetleb eeldused, mis annavad võimaluse pidada rikkumist oluliseks. Käskkirjas ei ole põhjendatud asjaolu, et tegemist oleks usalduse kaotusega vastavalt

§ 75lg-le 5.

Kui kõik need erinevad alused esinevad üheaegselt, siis näiteks vastavalt lg 6 p-le 2 peavad rikkumised üheaegselt olema nii vältavad kui ka korduvad. Käskkirjas ei mainita korduvust, selles on juttu vaid vältavusest ja seda kõigi 3 nn episoodi osas. Kui jutt käib erinevate aluste üheaegsest esinemisest, tulnuks nende aluste asjakohasust eraldi selgitada. 5

§ 75

lg 8 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud. Rikkumised, mille toimepanemises kaebajat süüdistatakse, on iseseisvad rikkumised. Käskkirjas ei ole lahti kirjutatud, kuidas omavolilised töölt lahkumised on seotud ülejäänud kahe nn episoodiga. Käskkirjas on pikalt kirjeldatud erinevaid asjaolusid, mis võiksid sisalduda pigem distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes. Käskkiri peaks olema tunduvalt lühem ja kompaktsem ning sisaldama distsiplinaarsüütegude lühikirjeldust, kaalutlusi, sh karistuse valikut ja määramist. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte sisu on enamjaolt üle kantud karistuse määramise käskkirja, mille sisuline ja vormiline külg jätab mulje, et see on tehtud kiirustades. 28.03.2014 teatise kohaselt on distsiplinaarmenetluse kokkuvõte kaebajale samal kuupäeval kätte antud. Teatise kohaselt oli kaebajal võimalus 5 tööpäeva jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited. Ei nähtu, et kaebajalt oleks küsitud seletust vahetult pärast distsiplinaarmenetluse algatamist ehk siis distsiplinaarmenetluse käigus. Ärakuulamisõiguse eiramine on üks olulisemaid menetlusnormide rikkumisi, mis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tinginud haldusakti tühistamise. Haldusasja materjal koosneb enamjaolt vabas vormis e-kirjadest, milles on märkused, mahakriipsutused jms. Ametlikuks kirjavahetuseks seda pidada ei saa (kirjastiil ei ole ametlikule suhtlusvormile omane). Kohati tundub sellest kirjavahetusest ka n-ö möödarääkimist (väidetavad omavolilised töölt lahkumised). Asjast ei nähtu, millal ja kelle poolt on kaebajale tehtud ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamisest tuleneva seletuse esitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Tallinna linna apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja mõista kaebajalt välja talle kohtuotsuse alusel makstud töötasu ja hüvitised summas 4300,93 eurot. Vastustaja ei nõustu kohtu etteheidetega, et käskkirjas on pööratud liiga suurt tähelepanu kaebaja isikuomadustele ja käitumismaneeridele ning käskkiri on liiga pikk ja ebakonkreetne. Kaebaja isikuomadustele on tähelepanu pööratud üksnes osas, milles need on tinginud seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega vastuollu mineku. Hoolsus- ja väärikuskohustuse rikkumisega on kaebaja kahjustanud ka vastustaja mainet kolmandate isikute silmis, mistõttu ei ole võimalik jätta neid aspekte distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ega käskkirjas analüüsimata. Kuna vaidlustatud käskkiri on kaalutlusotsus, siis peab see sisaldama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente, mis võimaldavad kontrollida diskretsiooni teostamise õiguspärasust. Kuna eetikakoodeksis sätestatud üldreeglite rikkumiseni on viinud kaebaja isikuomadused, siis ei ole võimalik jätta neid tähelepanuta. Kohtu väide, nagu peaks ametniku käitumisest tulenevate süütegude puhul viitama üksnes eetikakoodeksile, ei ole asjakohane.

§ 54

lg 4 sätestab ametniku väärikuskohustuse, mille rikkumisel vastutab ametnik distsiplinaarkorras ning viidete lisamine eetikakoodeksi p-dele 17 ja 18 omaks vaid dubleerivat toimet. Halduskohus ei põhjenda, millisele õigusnormile tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis, ning on otsuse tegemisel olnud vastuolulistel seisukohtadel. Ühelt poolt leiab kohus, et kaebaja peab käituma väärikalt, kuid ei kaalu samas sisuliselt, kas süüteokoosseis on olemas või mitte. Vaidlustatud haldusakt on nii sisuliselt kui vormiliselt korrektne. Asjaolu, et käskkirjas sisaldusid samad elemendid, mis juurdluse kokkuvõttes, ei saa olla käskkirja tühistamise aluseks. Nõustuda ei saa kohtu hinnanguga, nagu poleks vastustaja põhjendanud, milliseid samalaadilisi rikkumisi on käskkirjas silmas peetud ja milles need seisnevad. Kaebajale süüks pandud tegude puhul on tegemist mitmete samalaadsete tegudega mitmetel erinevatel kuupäevadel pikema ajavahemiku vältel. Nii töölt omavolilised lahkumised, solvavate e-kirjade saatmised kui ka töökohustuste rikkumised esinesid mitmeid kordi. Halduskohus ei ole põhistanud oma 6

§ 69näeb distsiplinaarsüüteona ette teenistuskohustuste süülise rikkumise.

Kaebaja on kõigi kolme käskkirjas esitatud episoodi puhul pannud toime teenistuskohustuste süülise rikkumise. Samale koosseisule vastava teo korduvat toimepanemist loetakse ühe süüteo toimepanemiseks, mille eest mõistetakse üks karistus. Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et tegemist on ühe distsiplinaarsüüteoga. Käskkirjas välja toodud kõigis süüteoepisoodides on piisava selgusega käsitletud asjaolu, et kaebaja on toime pannud hulga tegusid pikema ajaperioodi vältel. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks on vastustaja hinnangul kõik süüteoepisoodid toime pandud tahtlikult. Süü hindamisel on

§ 74lg-s 6 toodud asjaolusid õigesti kaalutud.

Kaebajal on kõrgem juriidiline haridus ning ta on töötanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnikuna juba alates 2005. a-st, olles sellest tulenevalt hästi kursis ametnikule seadusest, ameti töökorralduse eeskirjast ja ametijuhendist tulenevate nõuetega. Kaebaja suhtes on eelnevalt läbi viidud distsiplinaarmenetlus seoses samalaadse rikkumisega (tööajast kinnipidamine). Hoolimata sellest, et kaebajale määrati 06.08.2013 käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitus, on kaebaja lahkunud töölt või tulnud tööle hiljem selleks eelnevalt luba küsimata ning nõusolekut saamata. Kaebaja ei ole karistusest mingeid järeldusi teinud ning tema käitumine tööajast kinnipidamisel ei ole paremaks muutunud. Seega pole tegemist hoolsusnõude eiramise, vaid tahtlusega. Samuti on kaebaja suhtes eelnevalt läbi viidud distsiplinaarmenetlus solvava ja ebaväärika sisuga e-kirjade saatmise osas. 24.10.2013 käskkirjaga määratud noomitusest hoolimata on kaebaja e-kirjades jätkuvalt kaasteenistujaid solvanud ja käitunud ebaväärikalt. Tegemist ei saa olla väärikusnõude eiramisega hooletusest, vaid tahtlusega. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et käskkirjas ei ole piisavalt selgitatud rikkumise olulisust. Käskkirjas on selgitatud

§ 75

lg-st 5 lähtuvalt, miks on ametnik rikkumisest tulenevalt kaotanud usalduse, ning loetletud ka praegusel juhul asjakohased

§ 75

lg-st 6 tulenevad eeldused: süütegude tahtlik toimepanemine (

§ 75

lg 6 p 1) ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu (

§ 75lg 6 p 2).

Sedastusega, et kaebaja süütegu täidab kõik seaduses nimetatud tingimused, on silmas peetud eelnevalt loetletud, mitte kõiki

§ 75

lgs 6 loetletud olulisuse eelduseid.

§ 75lg 6 p-s 2 märgitud rikkumised ei pea olema üheaegselt korduvad ning vältavad.

Praeguses asjas on siiski täidetud nii vältavuse kui korduvuse eeldused. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega selgitatud, et ühetaolised süüteod on toime pandud pikema ajaperioodi vältel ning ka eelnevates menetlustes on käsitletud samalaadseid süütegusid. Käskkirja pikkus, kompaktsus ja muud vormitehnilised aspektid ei saa olla selle tühistamise aluseks. Haldusakti ülesehitus ei ole õigusaktidega määratletud. Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi kiirustades, vaid väga põhjalikult ca kahe kuu jooksul. Arusaamatuks jääb sedastus, et kohtule ei nähtu, et kaebajalt oleks küsitud seletust vahetult pärast distsiplinaarmenetluse alustamist ehk distsiplinaarmenetluse käigus. Distsiplinaarmenetluse juurdluse kokkuvõttes on märgitud, et juurdluse algatamise käskkirja ja isiku õigusi tutvustati kaebajale 03.02.2014; kaebaja on kinnitanud tutvumist oma allkirjaga; 03.02.2014 on kaebajale edastatud e-posti teel menetleja koostatud lühikokkuvõte distsiplinaarmenetluse algatamise põhjustest ja teavitatud teda selgituse esitamise võimalusest; selgituse esitamiseks anti 7-tööpäevane tähtaeg. Järgnevalt on kokkuvõttes toodud kaebaja seletus täies ulatuses. Seega on kaebaja saanud avaldada oma seisukohti, vastuväiteid ja arvamust kohe pärast menetluse alustamist ning ka kokkuvõtte koostamise järgselt. Kõik dokumendid on olnud kaebajale menetluse kestel kättesaadavad. Seega ei vasta tõele kohtu seisukoht, et kaebajale ei ole võimaldatud ärakuulamist või ei selgu, millal ja kelle poolt on kaebajale tehtud ettepanek sele7

kui HMS nõuetele. Käskkirjas on toodud teenistusest vabastamise põhjendus, vabastamise alus, otsustus maksta lõpparve ja hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. Käskkirjas on toodud ametniku süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg koos viidetega tõenditele, distsiplinaarsüüteo aluseks olevad rikutud teenistuskohustused, distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võetud asjaolud, sh süü vorm, süüteo tagajärjed, ametniku eelnev käitumine. Asjaolu, et käskkiri sisaldab distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes kajastamisele kuuluvaid asjaolusid, ei ole käskkirja puudus. 9. Põhjendamatud on ka halduskohtu etteheited distsiplinaarmenetlusele. Vastustaja ei ole kaebaja ärakuulamise kohustust rikkunud.

§ 73

lg 3 kohaselt tuleb ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, anda võimalus esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva

§ 72

lg-s 3 nimetatud käskkirja või korralduse (distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus) kättetoimetamise päevast arvates. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirja tutvustati kaebajale 03.02.2014, talle anti 7-tööpäevane tähtaeg selgituste esitamiseks ning kaebaja esitas selgitused, on kajastatud nii distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes kui ka käskkirjas endas.

§ 73

lg 7 kohaselt peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. Halduskohus tuvastas, et kaebajale anti enne distsiplinaarkaristuse määramist võimalus esitada arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta.

1. Küsimus sellest, kas käskkirjas kirjeldatud erinevaid episoode käsitada ühe või mitme erineva distsiplinaarsüüteona, ei ole ringkonnakohtu arvates praeguses asjas oluline. Oluline on, et vastustaja ei ole määranud mitut karistust.
2. Vastustaja on käskkirjas põhjalikult selgitanud, miks ta hindab kaebaja süü vormiks tahtluse. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga ja leiab, et kaebaja tegude olemusest tulenevalt (eelneva loata töölt lahkumine, kaasteenistujate solvamine ja ebaväärika käitu8

§ 75

lg 6 p 1 kohaselt eeldatakse rikkumise olulisust, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult. Eelnevalt ringkonnakohus nõustus vastustajaga, et kaebaja süütegu oli tahtlik.

§ 75

lg 6 p 2 kohaselt eeldatakse rikkumise olulisust, kui ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv. Käskkirjast nähtuvalt oli kaebajat samalaadsete rikkumiste eest varem karistatud 06.08.2013 käskkirjaga nr 2/1/43 ja 24.10.2013 käskkirjaga nr 2-1/

2. Distsiplinaarvõimu teostamine ja distsiplinaarkaristuse määramine on haldusorgani kaalutlusotsus. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Kontrollitavas distsiplinaarmenetluses ei ole tehtud menetlus- ega sisulisi vigu, mis saaksid tuua kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamise. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ega ole vastuolus süüteo raskusega.
3. Vastustaja palub apellatsioonkaebuses mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kaebajale ennistamise järgselt makstud tasud ja hüvitised. Vastustaja märgib, et kuigi kohtuotsus kuulus viivitamatult täitmisele vaid kahe kuu töötasu väljamakse ulatuses, maksis linn kaebajale vastu tulles välja ka töötasu teenistusest puudutud aja eest. Kaebajale maksti töötasu, puhkusetasu ning töövõime ja tervise taastamise hüvitist. Ringkonnakohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 kohaselt tuli vastustajal maksta kaebajale viivitamatult välja saamata jäänud töötasu kahe kuu ulatuses. Vastustaja on taotlusest nähtuvalt maksnud kaebajale välja kogu töötasu puudutud aja eest, puhkusetasu ja hüvitist, kusjuures taotluses ei märgita, kui suur oli saamata jäänud tasu kahe kuu eest, mille osas kuulus kohtuotsus HKMS § 247 lg 2 p 2 kohaselt viivitamata täitmisele. HKMS § 247 lg 8 näeb ette, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendi alusel saadu tuleb viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendi tühistamisel tagastada. Tagastamise kohustuse suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Kohus võib oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel kohtulahendis, millega viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend tühistati, kohustada menetlusosalist viivitamata täidetud kohtulahendi alusel saadu tagastamiseks. Arvestades asjaoluga, et vastustaja täitis kohtuotsuse ka osas, mis viivitamata täitmisele ei kuulunud, kuid ringkonnakohtul on volitus teha HKMS § 247 lg-s 8 märgitud otsustus üksnes viivitamata täitmisele kuulunud osas, ei pea ringkonnakohus vastustaja taotluse lahendamist otstarbekaks. Tallinna linnal on võimalus esitada alusetu rikastumise nõue täies ulatuses eraõiguses sätestatud alusel ja korras ning vaidluse tekkimisel pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras.
4. Ringkonnakohus teeb kohtuotsuse kaebaja kahjuks, mistõttu on kaebajal HKMS § 108 lg-st 1 tulenev kohustus hüvitada vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 9