4-15-4436/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-4436 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistung
2. november 2015 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Sven Küttim (ik 38005230295, elukoht xxxxxxxxxx x-x xxxxx xxxxxxx) Kaitsja Indrek Repnau Kohtuistungil osalenud Menetlusalune isik Sven Küttim ja tema kaitsja Indrek Repnau isikud RESOLUTSIOON
5. Jätta menetlusaluse isiku Sven Küttimi apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsus muutmata.
8. Jätta menetlusaluse isiku kaitsja kohtuistungil esitatud taotlus menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna väärteomenetleja HH koostas
10. mail
11. a väärteoprotokolli, millest nähtuvalt avastati
12. märtsil 2015 kella 15.55 ajal Tallinnas aadressil XXXXXXXX X kinni peetud Sven Küttimi isiku läbivaatusel valge plastpudel, milles vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-AN0288 oli värvusetu vedelik massiga 0,81 g, mis sisaldas gammahüdroksüvõihapet (GHB), mille protsendilist sisaldust ja puhta aine kogust ei ole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu, mistõttu esitati väärteoprotokollis süüdistus selles, et isik valdas väikesess koguses ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet GHB 0,81 g, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 keeldu ja pani toime NPALS § 151 lg-s 1 ettenähtud väärteo.
13. Harju Maakohtu
14. septembri
15. a otsusega tunnistati S. Küttim süüdi NPALS § 151 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati teda arestiga 5 päeva. Otsusega määrati, et mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt
16. novembriks
17. S. Küttimilt mõisteti välja aineekspertiisi kulu summas 84 eurot. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.
18. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate DP ja EV ütlustest võib järeldada, et ei ole tekkinud vaidlust selles, et menetlusalune isik peeti kinni kui ta viibis KT juhitud sõidukis ja tema juurest leiti plastpudel, milles leidus ekspertiisiakti nr 15E-AN0288 kohaselt 0,81 g vedelikku, mis sisaldas endas gammahüdroksüvõihapet, mille protsendilist sisaldust ei olnud võimalik määrata. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta leidis nimetatud pudeli sõiduki kõrvalistmelt, kui oli sellele peale istunud. Selgituse kohaselt pidas menetlusalune isik seda prügiks ja pani küljetaskusse, et see hiljem ära visata. Hetk hiljem menetlusalune isik väitis, et ta ei mäleta seda, millissse taskusse ta selle pani. Tunnistajana üle kuulatud KT sõnade kohaselt oli tal autos mitu pudelit, mis sisaldasid endas GHBd ning ühe pudelitest jõi ta tühjaks, teine täis pudel võeti aga ära tema kinnipidamisel ning teda on selle eest ka KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi karistatud, kuivõrd ta ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ning juhtis sõidukit, olles narkojoobes. Selle kinnituseks esitas kaitsja ka Harju Maakohtu
19. juuli
20. a otsuse, mille kohaselt KT on süüdi tunnistatud ja temale on mõistetud karistus. KT selgituste kohaselt oli ta GHBd tarvitanud enne S. Küttimi autosse sisenemist ning pudel pidanuks olema tühi ja see pudel pidi olema kuskil autos. Samas ei ole ta andnud korraldust S. Küttimile, et see pudeli ära viskaks. 2.
21. Tunnistaja KT selgitas, et auto seisis kui nad kinni peeti, samas kui menetlusaluse isiku S. Küttimi ütluste kohaselt peeti neid kinni sõidu ajal. KTl on kriminaalmenetluses tuvastatud narkojoove, kuid tema ütlused riimuvad kinnipidamise asjaolude osas teiste tõenditega. Tunnistaja DP selgituste kohaselt sõiduk seisis ja mõlemad sõidukis viibivad isikud magasid ning tunnistaja EV sõnade kohaselt sõiduk samuti seisis ning menetlusalune isik oli uimase käitumisega. Arvestades kolme isikulise tõendiallika ütlusi asus maakohus seisukohale, et menetlusaluse isiku ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda KT, DP ja EV ütlusi, mille kohaselt sõiduk seisis kui menetlusalune isik kinni peeti. 2.
22. Puutuvalt vaidlusaluse pudeli leidmisse pidas maakohus vajalikuks osundada menetlusaluse isiku ütlustele, mille kohaselt väitis ta esialgu, et pani pudeli küljetaskusse, et see hiljem prügina välja visata ja seejärel antud ütlustele, mille kohaselt ta ei mäleta, kuhu ta pudeli pani. Sellistes järjestikustes ütlustes sisaldub maakohtu arvates vastuolu. KT ütluste kohaselt ei ole ta andnud korraldust pudeli äraviskamiseks. Tunnistaja EV ütluste kohaselt leiti aga vaidlusalune pudel mitte küljetaskust, vaid S. Küttimi põuetaskust ning tunnistaja mäletamist mööda oli see põuetasku isegi lukuga suletav.
23. märtsil
24. a koostatud isiku 2 läbivaatuse protokollist nähtuvalt on S. Küttimi vasakust põuetaskust leitud väike plasikpudel, milles väike kogus narkokahtlast vedelikku. Seega riimuvad tunnistaja ütlused väärteomenetluses koostatud menetlusdokumendi sisuga plastpudeli leidmise asjaolude kohta ning menetlusaluse isiku ütlusi pudeli küljetaskusse panemise kohta ei saa usaldusväärseks lugeda, kuivõrd need ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku ütlused on valdavas osas ebausaldusväärsed, pidas maakohus vajalikuks osundada ka sellele, et KT ei ole andnud S. Küttimile korraldust autost asju kokku korjata või ära visata ning eluliselt ei ole usutav, et keegi hakkaks kohe ära visatavat prügi endale jope lukuga suletavasse põuetaskusse peitma. Maakohtu arvates näitab plastpudeli peitmine põuetaskusse peitja teadmist nii pudeli otstarbest kui ka selle sisust. Veendumust sellise asjaolu esinemisest suurendab maakohtu arvates ka see, et samas autos peeti kinni sõiduki juht KT ning kohtule esitatud kohtuotsuse kohaselt leiti juhiukse sahtlist samasugune pudel samasuguse sisuga. Maakohus asus seisukohale, et vaidlusaluse plastpudeli menetlusaluse isiku juurest leidmine on tõendatud otseste tõenditega, milleks on kahe politseiametniku DP ja EV ütlused ning lisaks sellele on leidmise fakt kinnitust leidnud ka menetlusdokumendiga. Lisaks sellele on ekspert andnud arvamuse menetlusaluse isiku juurest leitud plastpudelis leidunud vedeliku koostise kohta ning üheselt on tuvastatud keelatud aine sisaldumine selles vedelikus, mis annab aluse väärteo kvalifitseerimiseks NPALS § 151 lg 1 järgi. Maakohus luges kaudseteks tõenditeks väärteomenetluses tuvastatud muud asjaolud, s.o sõidukis kahe isiku üheaegne viibimine, mõlema isiku juurest ühesuguse välimuse ja ainega pudeli leidmine ning kohtule esitatud kohtuotsusest tulenevad asjaolud KT süüküsimuse kohta. Lisaks sellele pidas maakohus kaudseks tõendiks asjaolu, et vaidlusalune pudel leiti peidetuna menetlusaluse isiku põuetaskust, kuigi menetlusaluse isiku väidete kohaselt oli tegemist äraviskamisele kuuluva prahiga, mida saanuks paigutada ka kõrvalistuja ukse küljetaskusse või mujale autos. Seetõttu luges maakohus menetlusaluse isiku süüd eitavad väited ebausutavaks. Maakohus leidis, et süütegu oli toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ning menetlusaluse isiku käitumise subjektiivse külje avab just tema käitumise objektiivne külg, s.o käitumine vaidlusaluse pudeli peitmisel põuetaskusse. 2.
25. Karistuse liigi valikul arvestas maakohus, et V. Küttimit on kahel korral karistatud teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on tasumata. Rahatrahvid on kehtivad. Kuna S. Küttimil puudub töö ja legaalne sissetulek ning varasemad trahvid ei ole hoidnud teda süütegude toimepanemisest eemal, ei pidanud maakohus võimalikuks S. Küttimile rahatrahvi määramist. Seega pidas maakohus põhjendatuks aresti mõistmist. Kuna tegemist oli ühe väärteoga ning menetlusaluse isiku juurest leitud vedelikus keelatud aine koguse vähesuse tõttu ei olnud võimalik tuvastada puhta aine kogust, leidis maakohus, et S. Küttimi süü on alla keskmise ja ka karistuse mõistmine on põhjendatud alla sanktsiooni keskmise määra. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
26. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule menetlusalune isik S. Küttim. Tallinna Ringkonnakohtu
27. oktoobri
28. a määrusega anti apellandile tähtaeg apellatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Puudused kõrvaldati
29. novembriks
30. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüditunnistamises NPALS § 151 lg 1 järgi ja talle karistuseks aresti määramises. S. Küttim väidab apellatsioonis, et ta ei ole toime pannud nimetatud väärtegu. Tal ei olnud aimu, et KT kasutuses olnud sõiduauto istmel olnud tühjas jogurtipudelis võib olla midagi keelatut. Seda kinnitas kohtuistungil ka KT, et see pudel võis talle kuuluda. Samuti pole maakohus karistuse 3 määramisel arvestanud S. Küttimi isikuga, kuna teda ei ole varem kordagi selliste tegude eest karistatud. Esimeseks karistuseks ei ole põhjendatud aresti määramine.
31. Oma kirjalikud seisukohad esitas ka menetlusaluse isiku kaitsja I. Repnau, kes leiab, et väärteoasjas tuleks menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja hüvitada menetlusalusele isikule menetluskulud. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on arutatavas asjas menetlusõigust rikkudes asunud väärteo kirjeldust väärteoprotokolli väliselt muutma ja maakohus on sellega kaasa läinud, sest väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalusele isikule ette heidetud 0,81 g GHB valdamist, kuid kohtuotsuses on tuvastatud hoopis, et ta valdas 0,81 g vedelikku, milles sisaldus teadmata kogus GHB-d. Kaitsja juhib tähelepanu, et S. Küttim viidi Merelahe teele (kainestusmajja) rahunema. Seda tuleb kaitsja hinnangul käsitada kainenemisele paigutamisena, kuid vastavat KorS § 42 lg 6 järgi nõutavat protokolli ei ole S. Küttimi kohta koostatud. Kaitsja juhib tähelepanu, et S. Küttimi valdusest küll leiti pudel GHB-ga, kuid tema tahtlus narkootilise aine valdamiseks on tõendamata, sest menetlusalune isik käitles seda pudelit prügina, mille võttis enda valdusse ainult selle äraviskamise eesmärgil.
32. Ringkonnakohtu istungil jäi menetlusalune isiku oma apellatsiooni juurde ja seda toetas ka tema kaitsja. Menetlusalune isik palus kohtul väärteoasja materjalide juurde võtta kahe ravimi infolehed (imovane ja diasepaam), mida ta arsti ettekirjutusest tulenevalt tarvitab ja mille infolehel tutvustatavad kõrvalmõjud selgitavad tema käitumist väidetava väärteo toimepanemise ajal. Menetlusalune isik leidis, et on arusaamatu, miks peaks tema tasuma ekspertiisi eest, millega ei ole suudetud narkootilise aine puhta aine kogust tuvastada. Samuti selgitas ta, et magas kinnipidamise hetkel autos, sest oli retseptiravimite mõju all. Menetlusalune isik selgitas samuti, et tema tavapäratu käitumine kinnipidamisel oligi tingitud politsei tegevuse ootamatusest. Menetlusalune isik leiab, et ta käitus oma sõbra autost leitud tühja pudelit taskusse pistes igati adekvaatselt ja tema käitumine ei sea kuidagi kahtluse alla väidet, et ta käsitas seda pudelit prügina, mille ta soovis ära visata. Ta juhib ka tähelepanu, et pudel kuulus KT-le, keda on narkootikumi käitlemise eest ka karistatud. Veel märkis menetlusalune isik, et väärteoasjas puudub dokument, millest nähtuks tema Merelahe tee 4 mitmeks tunniks rahunema paigutamine. Samuti väljendas menetlusalune isik kohtule oma nõusolekut teha karistuse asendusena üldkasulikku tööd, kui kohus peaks siiski jõudma järeldusele tema süüdiolekus ning teda karistama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni, kaitsja kirjalike seisukohtade ja kohtule täiendavalt esitatud materjali (S. Küttimi tarvitatavate ravimite infolehtedega), leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, selles ei esine menetlusaluse isiku ja kaitsja viidatud menetlusõiguse rikkumisi ja apellatsioonis esitatud väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
34. Kolleegiumi hinnangul ei kummuta menetlusaluse isiku apellatsioonis ja kaitsja ning menetlusaluse isiku ringkonnakohtu istungil esitatud väited maakohtu põhistatud järeldust selle kohta, et S. Küttim on talle süüks arvatud väärteo toime pannud. S. Küttimi isiku läbivaatusel leiti tema jope põuetaskust väike plastikpudel, milles olid narkootilise aine (GHB) jäägid. Kaitseversiooni, mille kohaselt pistis S. Küttim KT autosse istudes selle pudeli enda taskusse pahaaimamatult ja selle sisust teadmata, eesmärgiga pudel prügina ära visata, on maakohus hinnanud ebausutavaks ja S. Küttimi sellekohaseid ütlusi ebausaldusväärseteks. Maakohus on teinud oma järeldused tõendeid omavahel kõrvutades ja neid kogumis analüüsides ning 4 kriminaalkolleegium nõustub nende järeldustega täielikult. Asjas kogutud tõenditega (KT, EV ja DP ütlused, isiku läbivaatuse protokoll ja narkootilise aine ekspertiisi akt on üheselt tõendamist leidnud, et S. Küttimi valduses oli tema kinnipidamise hetkel plastpudel väikese koguse narkootilise ainega. Pudeli leidmise asjaolude (S. Küttimi jope põuetaskus), menetlusaluse isiku käitumise ja tunnistajate EV ning DP ütluste põhjal on maakohus teinud ka põhjendatud järelduse selle kohta, et S. Küttim valdas pudelit väikese koguse narkootilise ainega tahtlikult.
35. Menetlusalune isik on ringkonnakohtu istungil selgitanud, et tema tavapärasest erinev käitumine kinnipidamisel oli tingitud asjaolust, et ta viibis ravimite (imovane ja diasepaam) mõju all. Nende ravimite ühe kõrvalmõjuna esineb aga unisus, mis selgitabki seda, et KT auto kinnipidamise hetkel ta magas. Edasiselt selgitas ta enda ärritunud käitumist kinnipidamise järgselt aga politsei tegevuse ootamatusega seotud reaktsioonidega. Kolleegium leiab, et menetlusaluse isiku need väited võivad küll olla sisult õiged, kuid ei mõjuta mingil viisil arutatava väärteoasja lahendamist. S. Küttimile ei ole süüks arvatud narkootilise aine tarvitamist, samuti ei seondu talle väärteoprotokollis tehtud etteheited S. Küttimi reaktsioonidega politsei tegevusele tema kinnipidamisel ja toimetamisel politseiasutusse aadressil Merelahe 4, Tallinn. S. Küttimile etteheidetav tegu seisneb väikese koguse narkootilise aine ebaseaduslikus valdamises. Selle teo tõendatust ei väära aga mingil viisil S. Küttimi käitumise iseärasused tema kinnipidamisel või selle järgselt.
36. Menetlusalune isik on vaidlustanud ka temalt narkootilise aine ekspertiisi maksumuse menetluskuluna väljamõistmise, leides, et see on põhjendamatu olukorras, kus ekspertiisiga ei ole suudetud tuvastada tema valdusest ära võetud puhta narkootilise aine kogust. Ekspertiis ei näidanud menetlusaluse isiku arvates mitte midagi. Kolleegium ei nõustu ka selle seisukohaga. Esmalt ei ole õige väide, nagu ei oleks ekspertiis andnud mingit tulemust. Eksperdiarvamuses on selgesõnaliselt märgitud, et äravõetud plastpudelis oli 0,81 g värvusetud vedelikku, mis sisaldas narkootilist ainet GHB-d. Ekspertiisiga ei ole üksnes suudetud tuvastada, kui suur oli GHB protsentuaalne sisaldus ekspertiisiks esitatud vedelikus ja sellest tulenevalt kui palju oli selles segus puhast GHB-d. Seega on ekspertiisiakti põhjal üheselt tuvastatav, et S. Küttimi valdusest leitud plastpudelis oli narkootiline aine GHB ja et seda oli seal väikses koguses. Pelgalt asjaolu, et puhta aine täpne kogus jäi ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu tuvastamata, ei välista ekspertiisi korraldamise mõttekust. Tõendite kogumine väärteomenetluses lähtub eeskätt väärteomenetleja hinnangust selle kohta, milliseid tõendeid on vaja, et väärteoasi seaduse nõuetele vastavalt lahendada. Narkootilise aine käitlemist puudutava väärteo korral on tõendamise seisukohalt narkootilise aine ekspertiisi tegemine kahtlemata põhjendatud ja vajalik, sest sellekohase väärteo tõendamine eeldab olemuslikult eriteadmistele tugineva hinnangu arvestamist. Menetlusaluse isiku väidetel võiks olla kandepinda olukorras, kus ekspertiisiks esitatakse valimatult selliseid objekte, millelt narkootilise aine leidmise tõenäosus oleks juba eos ebatõenäoline. Arutataval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vastupidi, ekspertiisi korraldamine on olnud ka sisuliselt põhjendatud, sest ekspertiisiks esitatud plastpudelist leiti tõepoolest narkootilist ainet. Tulenevalt VTMS §-st 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui VMTS-ist endast ei tulene teisiti. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 järgitakse muuhulgas väärteoasja kohtulikul menetlemisel menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna S. Küttim tunnistati arutatavas väärteoasjas süüdi, siis tulebki ekspertiisikulu temalt välja mõista. 5
37. Menetlusalune isik ja kaitsja on kohtuistungil ja
38. novembril 2015 esitatud kirjalikes seisukohtades leidnud, et S. Küttim paigutati sisuliselt 5-6 tunniks kainenema, kuid selle kohta puudub vastav KorS § 42 lg 6 kohaselt nõutav menetlusdokument. Kolleegium märgib esmalt, et apellatsioonis nimetatud väidet ei sisaldu. VTMS § 146 lg 2 kohaselt aga arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku ja kaitsja eeltoodud väitest ei ilmne väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mistõttu ei ole kohtukolleegiumil juba apellatsioonimenetluse piiride tõttu võimalust nimetatud väidet sisuliselt hinnata. Edasiselt märgib kolleegium aga sedagi, et isiku KorS § 42 sätete alusel kainenemisele toimetamine ei ole väärteomenetluse toiming, vaid puudutab riiklikku järelevalvemenetlust korrakaitseseaduse alusel. Selles menetluses tehtud toimingute ja koostatud dokumentide vaidlustamine on võimalik vaidemenetluses asjakohases haldusorganis või halduskohtumenetluses.
39. Menetlusaluse isiku kaitsja
40. novembril esitatud kirjalikes seisukohtades osutatakse sellele, et kohtuväline menetleja on maakohtu istungil asunud õigusvastaselt väärteoprotokolli täiendama ja maakohus on sellega põhjendamatult kaasa läinud. Kolleegiumi hinnangul on esitatud väide asjakohatu. Väärteoprotokolli kohaselt on S. Küttimi tegu kirjeldatud alljärgnevas sõnastuses: „Isik valdas väikses koguses ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) 0,81 g“ (vt väärteoprotokoll, tl 3). Maakohtu istungil
41. septembril 2015 on kohtuväline menetleja väärteoprotokolli kohta märkinud järgmist: „[…] isiku valduses väikeses koguses ebaseaduslikku narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet, GHB sisaldavat vedelikku, 0,81 g, mitte ainet 0,81 g vedelikku, kokku oli 0,81 g, mis sisaldab GHB“ (vt maakohtu
42. septembri
43. a istungi protokoll, tl 37 prd-l). Seega ei ole kohtuistungil tehtud täpsustusega väärteoprotokollis toodud teokirjeldust sisuliselt muudetud –mõlemal juhul käib jutt konkreetsest narkootilisest ainest, GHB-st ja mõlemal juhul käib jutt selle narkootilise aine väiksest kogusest. See, et väärteoprotokolli põhjal võib jääda segaseks, kas seal räägitakse 0,81 g puhtast GHB-st või segust, pole teokirjelduse seisukohast oluline. Kohtuistungil tehtud täpsustus on ses mõttes hinnatav üksnes S. Küttimi süüd kergendavana, sest kui on täpsustatud, et talle heidetakse ette 0,81 g GHB-d sisaldava vedeliku käitlemist, milles puhta narkootilise aine osakaal on sellest kogusest väiksem, siis arusaadavalt heidetakse ette selgelt väiksema koguse keelatud aine käitlemist, kui väärteoprotokollist mõista võiks. Samas jäävad nii 0,81 g GHB-d kui ka 0,81 g vedelikku, mis sisaldab tundmatu väiksema koguse puhast GHB-d mõlemad selgelt alla GHB suure koguse piiri ja seega on S. Küttimi tegu nii väärteoprotokolli kui ka kohtuistungil kohtuvälise menetleja märgitu valguses kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi.
44. Apellant leiab, et isegi juhul, kui tema süüditunnistamine jääb muutmata, on esmakordse narkosüüteo eest karistuseks kohe aresti mõistmine põhjendamatu, sest selliselt ei arvestata S. Küttimi isikuga. Ringkonnakohtu istungil on menetlusalune isik kaitsja sellekohasele küsimusele vastates märkinud, et ta on nõus üldkasulikku tööd kandma, aga samas ei saa aru, mille eest, kui ta ennast süüdi ei tunnista (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 1). Kolleegium leiab, et ka ses osas ei anna apellatsioonis toodud väited alust maakohtu põhjendatud otsust tühistada. Maakohus on S. Küttimi rahatrahviga karistamise võimaluse kõrvale jätnud kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et S. Küttimit on varem kahel korral (teiseliigiliste) väärtegude eest rahatrahviga karistatud. Mõlemad rahatrahvid on jätkuvalt tasumata ja S. Küttim on arutatava väärteoasja raames nähtuva põhjal hoopis uue väärteo toime pannud. Seetõttu on maakohus järeldanud, et S. Küttimile ei ole rahatrahv karistusena soovitud mõju avaldanud. Teisalt on 6 maakohus märkinud ka seda, et kuna S. Küttimil puudub sissetulek, siis pole tema karistamine rahatrahviga ka seetõttu õigustatud. Kolleegium nõustub nende põhjendustega. Mis puudutab mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendamist, siis nõustub kolleegium ka ses osas maakohtuga, et üldkasuliku töö – mis olemuslikult on kohtu diskretsiooni raamesse jääv otsustus – mõistmise eeldus on menetlusaluse isiku nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks. S. Küttim sellist nõusolekut aga väljendanud ei ole, mistõttu puudus maakohtul isegi võimalus kaaluda, kas mõistetud karistust asendada või mitte. S. Küttimi ringkonnakohtu istungil väljendatud nõusolekust ei nähtu aga kriminaalkolleegiumi hinnangul üheselt see, et ta on nõus üldkasulikku tööd tegema, sest tema „nõusolek“ on väljendatud mitmeti mõistetavas sõnastuses. Lisaks märgib kolleegium, et pelgalt asjaolu, et menetlusalune isik nõustub üldkasulikku tööd tegema, ei ole eeldus, mis kohustaks väärteoasja lahendavat kohut mõistetavat karistust üldkasuliku tööga asendama. Karistuse mõistmise korral on üldine eeldus see, et mõistetav karistus tuleb ka ära kanda. Karistuse asendamine või tingimisi täitmisele pööramata jätmine on kohtu pädevuses olevad otsustused, millega saab kohus reageerida süüdlasest (või ka tema teost) nähtuvatele erilistele asjaoludele, mis muudaksid karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Selliste asjaolude esitamine on käimasolevas menetluses eeskätt menetlusaluse isiku ja tema kaitsja pädevuses (ehk küll kohus on pädev neid asjaolusid ka ise tuvastama). Kaitsja ega menetlusalune isik ei ole aga viidanud ühelegi niisugusele asjaolule, mis sunniks kohut kaaluma erandkorras karistuse asendamist. Selliseks asjaoluks ei ole pelgalt isiku nõusolek üldkasulikku tööd teha ega ka asjaolu, et teda pole varem narkosüüteo eest karistatud. Ka ringkonnakohus ise ei tuvasta väärteoasja materjalidest ühtki asjaolu, mille põhjal tuleks kaaluda S. Küttimile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamist.
45. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu
46. septembri 2015-. a otsuse muutmata.
47. Kuna kohtukolleegium teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jäävad menetluskulud VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 ning § 185 lg 2 alusel menetlusaluse isiku kanda ja kaitsja kohtuistungil esitatud taotlus menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamise kohta jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7