2-15-13688/5

2-15-13688 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-13688 Tsiviilasi XXX avaldus eestkostetavate nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XXX Isikukood: XXX Elukoht: XXX Avaldaja lepinguline esindaja Advokaat Vallo Paal Jr Aavik & Partnerid Advokaadibüroo Liivalaia 45, Tallinn 10145 Telefon: (+ 372) 6 688 647 Faks: (+ 372) 6 688 646 Elektronpost: vallo.paal@aaviklaw.ee Puudutatud isik XXXIsikukood: XXX Elukoht: XXX Puudutatud isik XXXIsikukood: XXX Elukoht: XXX alaealiste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel (e-post menetlus@mangel.ee) Eestkosteasutus Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, asukoht Nunne 18, Tallinn Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada XXXavaldus.
3. Anda nõusolek alaealiste laste XXXja XXXnimel tehingu tegemiseks selliselt, et vahetada avaldajale XXXning lastele XXXja XXXühisomandina kuuluvad korteriomandid nr 2 ja 3, asukohaga XXX, Tallinn (registriosad nr XXX ja nr XXX) korteriomandite nr 7 ja 8, asukohaga XXX, Tallinn, (korteriomandi registriosa nr XXX ja nr XXX) vastu avalduse lisas nr 2 (tl 11-28) (Tallinna notar Triin Sild poolt ette valmistatud korteriomandite vahetusleping, hüpoteegi kustutamise kokkulepe ja asjaõiguslepingute projekt) toodud tingimustel.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotus 1 2-15-1311 Jätta eestkostetavate esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud XXXesitas Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste XXXja XXX nimel tehingu tegemiseks, paludes kohtu nõusolekut laste ja nende ema ühisomandis olevate korteriomandite Tallinn, XXX korterid 2 ja 3 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosad nr XXX ja XXX) vahetamiseks samas hoones asuvate korteriomandite nr 7 ja 8 (kinnistusregistriosad nr XXX ja XXX) vastu. Avaldaja on XXX(10 a.) ja XXX(13 a.) ema. Laste isa XXX(isikukood XXX) suri 03.08.
5. Lapsed ja nende ema elavad Tallinna vanalinnas XXX renoveeritud hoones, mille II korrusel kuuluvad neile ühisomandina korterid 2 ja 3 (korteriomandi registriosad nr XXX ja XXX), netopinnaga vastavalt 113 m2 ja 171,8 m2, kokku 284,8m
6. Korteritesse kostub ööpäevaringselt müra - Suur-Karja tänava lokaalide muusika ja külastajad, samuti üldine tänavamelu. Laste ema soovib lastele rahulikumat ja vaiksemat elukohta ning soovib olemasoleva kodu vahetada vaiksema vastu. XXXeksperthinnangu nr XXX kohaselt on 15.06.2015 seisuga Tallinn, XXX korteri nr 2 turuväärtuseks 361 900 eurot ja korteri nr 3 turuväärtuseks 550 300 eurot. Lisaks eelnimetatud korteritele kuulub lastele ja nende emale ühisomandina 25 500 euro suurune osa (ca 90%) Osaühingust XXX(registrikood XXX). Osaühingule kuuluvad Tallinn XXX hoones korterid 7 ja 8 (korteriomandi registriosad nr XXX ja nr XXX), mis on korteritest 2 ja 3 suurema pindalaga, eraldi kasutatavad ja mis asuvad hoone viimasel korrusel, kuhu ei kostu tänavamüra. Korteriomandid 7 ja 8 (netopind kokku 379,8 m2) asuvad teineteise suhtes üle privaatse trepikoja/koridori ja neid on võimalik kasutada nii tervikuna kui ka kahe eraldiseisva pinnana. Ema ja lapsed soovivad neile kuuluvad korterid 2 ja 3 vahetada Osaühingule XXXkuuluvate korterite 7 ja 8 vastu. See võimaldaks perekonnal kasutada neid tulevikus suurema ja privaatsema elamispinnana või täiendava tulu teenimiseks võõrandamise või üürile andmise läbi. Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu seisukoht Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas
7. septembril 2015 toimunud vestlusel kinnitas XXX avalduses toodud asjaolusid. XXX selgitas, et kõnealuse vahetustehingu järgselt omandatavaid korteriomandeid on võimalik kasutada eraldiseisvatena. Korteriomand nr 7 jääb pere elukohaks ning korteriomand nr 8 üüritakse perele tulu teenimise eesmärgil välja. Praegu pere omanduses olevaid korteriomandeid selliselt kasutada ei ole võimalik. XXX sõnul on korteriomandi nr 8 osas sõlmitud ka selle välja üürimiseks eelleping. Alaealiste laste XXX ja XXX 2 2-15-13688 osa üüritulust soovib XXX kasutada alaealiste huvides. XXX märgib oma avalduses, et saadava üüritulu arvelt oleks võimalik katta laste iseseisvumise ja kasvamisega seonduvaid kulusid, kuid samuti hoiustada eelseisvateks aastateks ja laste kõrghariduse omandamisega seotud kulude katmiseks. Vestlusel osalesid ka alaealised XXX ja XXX, kes on oma ema avaldusega kursis ja nõustuvad sellega. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et kõnealune vahetustehing on tulenevalt asjaoludest läbimõeldud ja kaalutletud. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal puuduvad andmed selle kohta, et XXX võiks avalduses nimetatud tehinguga oma alaealiste laste huvisid kahjustada. Lähtudes eeltoodust on Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond seisukohal, et XXX avaldus nõusoleku saamiseks alaealiste laste XXX ja XXX nimel tehingu tegemiseks avalduse lisana esitatud lepingu projektis toodud tingimustel on põhjendatud ning ei ole alaealiste huvidega vastuolus. Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht Asjaoludes veendumusele jõudmiseks tutvusin elamuga Tallinn, XXX, vestlesin laste emaga ning kuulasin ära lapsed - 13-aastase XXX ja 10-aastase XXX. Poisid olid asjalikud ja intelligentsed ning neil oli igakülgne ülevaade ja arvamus tehingust, mida ema teha soovis. Küsisin, miks kumbki neist leiab, et korterite vahetus on hea. Lapsed ütlesid, et vahetusega väga rahul. 13-aastane Markus-Oliver selgitas, et teise korruse korteris on kõik aknad tänava poole ja kogu aeg on toas müra, ei saa õppida ega magada. Tubades on kõrged laed ja see on poisi arvates kõle. Kuna on elektriküte, siis on seda korterit ka kallim kütta. Kolmanda korruse korter on huvitavam ja palju hubasem. Siin on mitu tasapinda, palju nurgataguseid, ilusad aknad ning temal ka vennal on oma tuba. Teisel korrusel neil omaette tuba ei olnud. Kolmandal korrusel on aknad hoovi poole, on rahulikum ja ilus vaade katustele. Kolmandal korrusel on veel üks korter ja seda saab välja üürida 10-aastane Karl-Oskar ütles, et talle meeldib kohe palju rohkem. Tal on nüüd oma väike tuba, ilusad aknad ja on vaikne. Tema toale tuleb vaid üks uks juurde panna. Teise korruse korteris ta kartis kogu aeg ja ei julenud kodus olla, kolmanda korruse korteris ta ei karda. Mõnikord öösel kardab, siis läheb venna tuppa magama. Laste ema näitas mulle maja ja ma veendusin, et kõik, mida poisid rääkisid, on tõsi. Esindaja leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kahtlust ei ole selles, et soovitud vahetustehingu tegemine on alaealiste laste XXX ja XXX huvides. Veendusin Suur-Karja tn 2 maja teisel korrusel asuva korteri suures mürareostuse tasemes, mis kahtlemata häirib ööpäevringselt laste elureziimi. Samuti on tõsi, et kolmanda korruse korter oma sopistuste, erinevate tasapidade ja huvitava ruumilahendusega on lastele koduks parem. Kolmandal korrusel paikneb kaks eraldi korterit ning neist ühe väljaüürimine võimaldab laste/perekonna igakuiste sissetulekute suurendamist. 3 2-15-1311 Samuti on kolmanda korruse korterid igakuiste kulude mõttes soodsamad – seega tunduvalt paranevad laste elutingimused ja vähenevad igakuised kulud. Leian, et avaldaja tegevus on läbikaalutud ja laste huvisid järgiv; avaldus on igati põhjendatud ning tuleks seetõttu rahuldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkostetavale määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse arvamusega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et eestkostetavate huvid seoses kõnesoleva kinnisasja müügiga on igakülgselt kaitstud. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 määratleb, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. XXX esitas Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste XXX ja XXX nimel tehingu tegemiseks, paludes kohtu nõusolekut laste ja nende ema ühisomandis olevate korteriomandite Tallinn, XXX korterid 2 ja 3 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosad nr XXX ja XXX) vahetamiseks samas hoones asuvate korteriomandite nr 7 ja 8 (kinnistusregistriosad nr XXX ja XXX) vastu (tl 40-47). Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetavate õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetavate esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 4