Obsah (6)

§ 199§ 69§ 65§ 68§ 218§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015, Tallinn, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-15-5049 (15230103203) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelik

§ 199lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) A.

Danko kaitsja, vandeadvokaat Leelo Viil Apellatsiooni esitaja Resolutsioon

1. Jätta Andrei Danko kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu
2. juuni 2015 otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3. Välja mõista Andrei Dankolt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni 2015 otsusega lühimenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati Andrei Danko süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõisteti A, Dankole liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2014 kohtuotsusega mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa, s.o 562 tunni üldkasuliku töö ehk 281 päeva vangistuse, s.t 9 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 11 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 lausel arvati karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust lugeda alates 16.06.

1. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldati A. Danko suhtes tõkendit vahistamine kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni. Menetluskuludena mõisteti A. Dankolt riigituludesse välja sundraha summas 292,50 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot. Menetluskulud, kokku summas 436,50 eurot, tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest: esimesed 11 kuud igakuiselt 36,40 eurot, viimasel kuul 36,10 eurot.
2. Andrei Danko tunnistati süüdi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 02.12.2014 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava ning Põhja Prefektuuri 30.04.2015 otsustega karistatud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 16.06.2015 kella 14:10 ajal aadressil Xxxx xxxxxxx x, Tallinn asuvas OÜ P OÜ-le kuuluvas kaupluses „E“ üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kaks kaelakeed kogumaksumusega 10,99 eurot, võttes nimetatud kaubad müügiletist ning jättis nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt; samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, 16.06.2015 kella 12:45 ajal võttis aadressil Xxxx-xxxxxxx x, Tallinn asuvast K AS-le kuuluvast kauplusest „K“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 karbi kõrvaklappe Razer Kraken Forged, maksumusega 198 eurot. A. Danko sisenes kauplusesse, võttis kõrvaklappide riiuli juures ühed kõrvaklapid, kangutas lahti turvaelemendi, viskas selle sülearvutite laua alla, pani kõrvaklapid kilekotti ning lahkus poest.

1. Maakohus leidis, et A. Danko süüdimõistmisel on välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. A. Danko on teeninud 2014 aastal kokku vaid 377 eurot, karistusregistrist nähtub, et tal on alates 2010 aastast 16 kehtivat väärteokaristust - rahatrahvid vahemikus 19,17-400 eurot, mis on kõik tasumata. Samuti on leebema karistusliigi kohaldamine välistatud tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest, A. Dankol on 5 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kolmel korral on A. Danko talle mõistetud vanglakaristuse ka reaalselt ära kandnud. Harju Maakohtu 02.12.2014 otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise ajal pani ta toime käesoleva kriminaalasja süüdistuses märgitud kaks (mõlemad 16.06.2015) varguse episoodi ning 30.04.2015 ühe nn pisivarguse.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Danko kaitsja adv L. Viil, vaidlustades otsuse A. Dankole mõistetud karistuse osas. Apellant taotleb karistuse mõistmise osas otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista A. Dankole karistuseks rahaline karistus, alljärgnevatel põhjustel. Kohus ei ole apellandi arvates veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, tagamaks süüdistatava hoidumise uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmiseks. 2 Varguste puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. A. Danko varastas kaupu kogumaksumusega 208 eurot, varastatu väärtus oli suhteliselt väike, materiaalset kahju põhjustatud ei ole. A. Danko tegevus mõlemas varguse episoodis oli suunatud väheväärtusliku asja vastu. Pikemad vangistusmäärad peaksid kohalduma eelkõige juhtudel, kui karistus mõistetakse lõpuleviidud kuritegude eest, millega on põhjustatud kahju ja tuvastatud on mitmed

§ 199lg-s 2 sätestatud kvalifitseerivad asjaolud.

Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust. A. Danko on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, väljendanud kahetsust ka sõnaliselt. Kuigi karistuse mõistmisel ei ole otsuses viidatud ühelegi karistust raskendavale asjaolule, leidis kohus, viidates A. Danko materiaalsele olukorrale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Süüdistatav on kinnitanud valmisolekut rahalise karistuse kandmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada; vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale mõistetud karistus. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistusliiki ja selle määra igakülgselt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult.

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus on mõistnud A. Dankole karistuseks vangistuse tunduvalt alla

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmist määra.

Kuna käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus seadusest tulenevalt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Teiseks märgib kohtukolleegium, et A. Danko on karistusregistri väljavõtte kohaselt kriminaalkorras karistatud 9-l korral, tal on käesolevaks ajaks 5 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude (süstemaatiliste varguste ja arvutikelmuste) toimepanemise eest. Harju 3 Maakohtu 02.12.2014 otsusega asendati A. Dankole mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid juba poole aasta möödudes, s.o üldkasuliku töö tegemise ajal, pani ta toime käesolevas süüdistuses märgitud kolm varguse episoodi. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime kahe aasta pikkuse üldkasuliku töö tegemise ajal ja seda kõigest pool aastat peale katseaja algust. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse isikule üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest rangem karistus kui oli eelmine. Erinevalt apellatsioonis esitatud argumentidest kergema karistuse mõistmiseks, leiab kohtukolleegium, et kui varem reaalset vanglakaristust kandnud isikule ei suuda avaldada mõju hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest ka ligi ühe aasta pikkune reaalse vangistuse oht, siis eripreventsioonist tulenevalt ei ole talle võimalik mõista kergemaliigilist, s.t rahalist karistust. Kuigi karistuse mõistmisel ei ole otsuses viidatud ühelegi karistust raskendavale asjaolule, leidis kohus seega põhjendatult, viidates A. Danko materiaalsele olukorrale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Süüdistatava kinnitus enda valmisolekust rahalise karistuse kandmiseks, ei tulene aga asja materjalidest ja on paljasõnaline. Tuvastatud on, et A. Danko on 2014 aastal teeninud tulu kokku 377 eurot ja alates 2010 aastast on tal tasumata 16 kehtivat väärteokaristust rahatrahvid vahemikus 19,17 - 400 eurot. On igati positiivne, et A. Danko on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ja seda kahetsenud, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Seda, et varaline kahju puudub ja et A. Danko süü on alla keskmise, on maakohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Samuti on kohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistusliik ja –määr vastab igati A. Danko teosüüle ega ole isikut arvestades liiga karm. 6. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras A. Danko kaitsjale vandeadvokaat L. Viilile välja maksta 48 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse A. Danko suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 7. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et A. Dankole mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla 4