← Eesti

3-13-2281/55

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 162§ 62§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2281 Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-2281 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon tunnistas 23.11.1994 otsusega nr 5554 Karjatooma A-17 maaüksuse (29,65 ha) omandireformi objektiks ning HK omandireformi õigustatud subjektiks. HK loovutas maa tagastamise nõudeõiguse võrdsetes osades AK-le ja RK-le. Keila Vallavalitsuse ja Padise Vallavalitsuse korraldustega tagastati 18,96 ja 10,17 ha suurused maatükid ning 5897 m2 suurune osa õigusvastaselt võõrandatud maast on ostueesõigusega erastatud kolmandatele isikutele.
  2. AK-le ja RK-le Kloogal tagastatud maaüksuse (katastritunnus 29501:009:0268) ning kolmandale isikule erastatud maatüki (Kaare tn 2, katastritunnus 29501:009:0079) vahele jääb umbes 0,2 ha suurune maa-ala, mis kuulus enne õigusvastast võõrandamist samuti Karjatooma A-17 maa piiridesse (Kaare tn 3). Sellel maa-alal paikneb ehitisregistrisse registrinumbri 120657895 alla kantud objekt (elamu).
  3. Keila Vallavalitsus andis 05.07.2013 korraldusega nr 449 Keila vallale kui Kaare tn 3 asuva elamu omanikule maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 31 alusel tähtaja elamu kordategemiseks hiljemalt 06.07.2014 ning tegi ettepaneku määrata maa munitsipaalomandisse taotlemise eesmärgil ehitise teenindamiseks vajalik maa suurusega 0,2 ha. Korralduse kohaselt anti kõnealune ehitis valla omandisse riigivara munitsipaalomandisse andmise aktiga ning ehitis on lagunenud, kasutusest välja langenud ning maastikupilti tunduvalt kahjustav. Maa suuruse määramisel arvestati sellega, et kõrvalasuvate Kaare tn 1 ja Kaare tn 2 katastriüksuste pindalad on vastavalt 0,2912 ja 0,2967 ha ning Keila valla ehitusmääruse kohaselt on tiheasustusalal uue elamu ehituskrundi minimaalseks suuruseks 3000 m
  4. Keila Vallavalitsus jättis 24.09.2013 vaideotsusega nr 5.-3/13/2043-6 AK ja RK vaide rahuldamata.
  5. AK ja RK esitasid 29.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Vallavalitsuse 05.07.2013 korralduse ja 24.09.2013 vaideotsuse tühistamiseks või nende õigusvastasuse tuvastamiseks. Keila vald on esitanud Kaare tn 3 objekti kohta ehitisregistrile valeandmed, kuna objektil puudub vundament, seinad ja laed on mädanenud, katus sisse kukkunud, korsten lõpeb enne katusest väljaulatumist, ehitise sisemuses on muld ja lagunemisel tekkinud praht. MaaRS § 6 lg 31 tähenduses ei saa sellist objekti korda teha, võimalik on üksnes lammutamine. Nimetatud normi mõttega ei ole kooskõlas kasutusest väljalangenud hoone asemele uue hoone ehitamine. MaaRS tähenduses ei saa käsitada ehitisena sedavõrd lagunenud objekti, et selle asemele tuleb ehitada uus. Kõnealuse ehitise juurde maa munitsipaalomandisse taotlemise välistab ka see, et tegemist on õigusliku aluseta, st ehitusloa ja maakasutusõiguseta püstitatud ehitisega. Riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise aktiga ehitise valla omandisse andmine ei muutnud ehitist õiguslikul alusel püstitatuks. Ehitise seadustamine on võimalik vaid kasutusloa andmise teel, millega ei tohi aga rikkuda maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-43-07). Sõjaväeringkonna jaoks eraldatud maade plaan ei tõenda maakasutusõigust. Plaan kinnitab vaid seda, et Klooga garnisoni 2

(8)3-13-2281 jaoks eraldati 1329,39 ha suurune maa-ala, kusjuures pole üheselt arusaadav, millisele sõjaväeringkonnale see maa eraldati. Kuna korralduses on maa suurus määratud kindlaks ligikaudselt, ei saa seda üldse käsitada ehitise teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramisena ning vastav osa korraldusest on tühine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-36-99). Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine on vajalik vaid juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud. Asjaolu, et krunti ei olnud kindlaks määratud, kinnitab samuti, et maakasutusõigust sellise ehitise püstitamiseks ei olnud. Isegi kui tegemist oleks ehitisega, mida on võimalik korda teha, ei saa põhjendatuks pidada selle juurde 0,2 ha suuruse teenindusmaa määramist, kuna see ei ole minimaalselt vajalik maa. Valla viide ehitusmääruses mainitud 3000 m2 suurusele ehituskrundile ei ole põhjendatud, sest tegemist ei ole uusehitise, vaid õigusvastaselt võõrandatud maale jääva olemasoleva ehitise juurde teenindusmaa määramisega.
  1. Keila vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kaare tn 3 objekti näol oli tegemist MaaRS § 6 lg-s 31 nimetatud lagunenud ehitisega, mille kordategemiseks tuli anda ehitise omanikule tähtaeg ning ühes tähtaja andmisega määrata teenindusmaa. Maa-amet selgitas 13.11.2013 kirjas, et vaidlusaluse elamu kohta on olemas riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise akt, millega anti omandireformi aluste seaduse (ORAS) alusel üle muu hulgas ka Kaare tn 3 elamu, mistõttu ei oma ehitusluba ja maaeraldus maareformi läbiviimisel tähendust. Maaeralduse aluseks on Keila Rajooni TSN Täitevkomitee 09.05.1958 otsus nr 04, mis on kinnitatud ENSV Ministrite Nõukogu 24.10.1958 otsusega nr 1670-pc, kusjuures maaeralduse aluseks oleva mõlema dokumendi andmed on kantud plaanile, millega Klooga polügooni maa läks Balti Sõjaväeringkonnale. Vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusõiguse alusel, järgides faktilist olukorda ning eesmärki, samuti on arvestatud tähtsust omavaid asjaolusid ning lähtutud kehtivatest õigusaktidest.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust pole järgmistes asjaoludes. Kaare tn 3 asub objekt, mille välimust ja seisukorda korralduse andmise ajal kajastavad kohtule esitatud fotod. Kõnealuse objekti andis Kaitseministeerium 11.12.1998 riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga nr 01/951-07 üle Keila Vallavalitsusele. Korralduses nimetatud ca 0,2 ha suurune maatükk jääb õigusvastaselt võõrandatud Karjatooma A-17 maale ning kaebajad taotlevad maa tagastamist. Vaieldakse selle üle, kas nimetatud objekti kui lagunenud ehitise kordategemiseks tähtaja andmine oli õiguspärane ja kas ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud õigesti. Küsimus sellest, kas käesolevaks ajaks on Kaare tn 3 asuv ehitis korda tehtud selliselt, et see vastab MaaRS-s sätestatud ehitise tunnustele ning kas selle ehitise juurde saaks muutunud faktilises olukorras anda maa MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel munitsipaalomandisse, väljub kaebuse eseme piiridest. Lagunenud, kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise mõistet MaaRS ei ava, samuti ei reguleerita õigusaktides seda, missuguses ulatuses ehitise renoveerimine jääb MaaRS § 6 lg-s 31 kasutatud ehitise kordategemise mõiste piiridesse, ega seda, kui lagunenud võib ehitis olla selleks, et normis viidatud ettekirjutuse tegemine saaks üldse olla õigustatud. Kohtu hinnangul saab ehitisena MaaRS § 6 lg 31 tähenduses käsitada sellist objekti, mis on kunagi olnud hoone või sihtotstarbeliselt kasutatav rajatis, kuid mis on aja jooksul hooldamatusest tingituna või õnnetuse tulemusena lagunenud või osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks muutunud. Fotode põhjal saab väita, et tegemist on lagunenud hoonega. Tegu on olnud aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud tervikliku, väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumidega ehitisega. Seega on objekt kunagi vastanud ehitusseaduse (EhS) § 2 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hoone tun3
(8)3-13-2281 nustele. Tähtsust ei oma, et hoone on ehitatud ilma vundamendita. Traditsioonilise valatud või laotud vundamendi puudumine ei muuda tõdemust, et tegemist on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud asjaga. Kaebuses toodud kirjeldus objekti seisukorra kohta on fotode põhjal usutav, kuid sellest ei saa järeldada, et tegemist oleks täielikult hävinenud ehitisega või objektiga, mille kordategemine ei ole võimalik. See, et hoone katus on osaliselt sisse langenud, põrandad mädanenud, kandekonstruktsioonid silmnähtavalt kahjustada saanud, uksed-aknad puuduvad jne, ei välista omanikule MaaRS § 6 lg 31 alusel ettekirjutuse tegemist. Lagunenud hoonel oli ettekirjutuse tegemise ajal endiselt äratuntav väliskuju ja põhikonstruktsioonid. Nende konstruktsioonide väga halb seisukord ega hoone varisemisohtlikkus ei ole asjaolud, mis välistaks MaaRS § 6 lg 31 kohaldamise. Just sedalaadi lagunenud ehitiste kordategemiseks ongi norm mõeldud. Kaare tn 3 objekti näol ei ole tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega, mille juurde poleks maa munitsipaalomandisse andmine võimalik. Objekti andis Kaitseministeerium riigi varana üle Keila Vallavalitsusele. Tegemist oli riigi omandis oleva vara tasuta üleandmisega munitsipaalomandisse ORAS § 3 lg 2 p 1 tähenduses. Ehitise valla omandisse andmise ajal kehtinud AÕSRS § 14 lg 1 ls-st 2 tulenes, et maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse sama seaduse § 13 sätteid ehk õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kohalduvaid norme. Käesolev olukord erineb kaebajate viidatud Riigikohtu otsuses nr 33-1-43-07 käsitletud olukorrast, kus ehitist ei olnud selle omanikule üle antud ORAS alusel. Samuti tuleneb AÕSRS § 14 lg 3 kehtivast redaktsioonist, et maakasutusõiguseta ja ehitusloata püstitatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaldamisele ning ei takista maa riigi omandisse jätmist ega maa munitsipaalomandisse andmist. Nimetatud normis ei viidata MaaRS § 6 lg 2 p 4 kohaldamise võimatusele. Sellest saab järeldada, et kohaliku omavalitsuse omandis oleva, kuid maakasutusõiguse ja/või ehitusloata püstitatud ehitise juurde on võimalik maa munitsipaalomandisse andmine ning selle maa mittetagastamine MaaRS § 6 lg 2 p 4 alusel. Seega ei ole ehitusloa ja maakasutusõiguse olemasolu antud juhul oluline ega välista ehitise kordategemiseks tähtaja andmist. Põhjendatud ei ole seisukoht, et ehitise teenindamiseks on määratud põhjendamatult palju maad. MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus saada munitsipaalomandisse munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra (Kord) p 1 kohaselt reguleerib see ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist muu hulgas maa munitsipaalomandisse andmisel. Korra p 3 sätestab, et lagunenud ja kasutusest välja langenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt MaaRS § 6 lg-le 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. Arvestades viidatud norme ja lähtudes analoogiast MaaRS § 6 lg 31 viimase lausega, tuleb munitsipaalomandis oleva lagunenud ehitise teenindamiseks vajalik maa määrata kindlaks koos ehitise kordategemiseks tähtaja andmisega. Korra p 4 ap 1 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa kooskõlas maakorralduse nõuetega ning vastavalt ap-le 2 määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Neist sätetest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse kindlaksmääramisel võrdlemisi avar kaalutlusruum. Keila Vallavalitsus on lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Põhjendatult on arvestatud sellega, et ehitise näol on pärast kordategemist tegu elamuga. Üksikelamu sihtotstarbeline kasutamine eeldab piisaval hulgal maad, mis muudab mõistlikult võimalikuks ehitise kasutamise selle kasutusotstarbest lähtudes. Üksikelamu juurde pole mõeldav määrata üksnes sellises suuruses teenindusmaad, mis võimaldab minimaalse ligipääsu ja ehitise korrashoiu. Maa suurus võib sõltuda ka ehitise asukohast 4
(8)3-13-2281 ning ümberkaudset asustust iseloomustavatest tunnustest, mistõttu on põhjendatult arvestatud ehitise vahetus läheduses olevate naaberkruntide suurusega (veidi alla 3000 m2). Asjakohatu pole ka viide ehitusmäärusega määratud vähimale individuaalelamukrundi suurusele. Oluline pole see, et tegemist ei ole uusehitisega, küll aga see, et 0,2 ha-st väiksema teenindusmaa määramisel ei oleks ülejäänud maast võimalik uusehitise tarbeks ehituskrunti moodustada. Põhjendamatu on etteheide, et korralduses on teenindusmaa suurus kindlaks määratud vaid ligikaudselt. Vastavalt Korra p-le 12 peab vallavalitsuse otsuses ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kohta sisalduma vähemalt ehitise nimetus ja selle kasutamise otstarve, maa ligikaudne pindala ja asukoht. Need andmed on korralduses näidatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. AK ja RK paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, või saata asi tagasi halduskohtule. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebajate taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks, millega kaebajad soovisid tõendada, et Kaare tn 3 objekt ei ole ehitis, vaid tegemist on kõrvaldamisele kuuluva ehitusprahiga. Objekti ehitisena kordategemine on võimatu, sest puudub isegi vundament. Kõne alla saaks tulla üksnes uue ehitise püstitamine. Ehitise kordategemise ettekäändel soovib vald saada maa munitsipaalomandisse, et see hiljem võõrandada. Kuna uut ehitist tagastamisele kuuluvale maale ehitada ei saa, on ehitustehnilise ekspertiisiga võimalik teha kindlaks, kas vallal on õiguslik alus saada maa munitsipaalomandisse. Kohus ei reageerinud kaebajate taotlusele viia läbi paikvaatlus ning jättis tähelepanuta taotluse nõuda vastustajalt välja vaidele lisatud 9 fotot ehitise jäänustest, millega kaebajad soovisid tõendada ehitise seisukorda. Fotode uuendamine, mis võimaldanuks need kaebajatel endil esitada, ei olnud tehniliselt võimalik. Kaebajad kinnitasid 08.06.2014 menetlusdokumendis oma soovi asja arutamiseks kohtuistungil ega nõustunud kirjaliku menetlusega. Samas dokumendis taotleti AK vande all ülekuulamist. Kohus taotlusele ei reageerinud. Kaebajad täpsustasid taotlust võtta asja juurde haldusasja nr 3-12-2558 materjalid, kuna seal on fotod Kaare tn 3 objektist. Fotodega soovisid kaebajad tõendada, et nii lagunenud hoone kordategemiseks ei saa tähtaega määrata. Lisaks taotlesid kaebajad teistkordselt ekspertiisi määramist. Kohus jättis kaebajate taotlused lahendamata. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks lähtunud kaebajate avalduste tõlgendamisel nende tegelikust tahtest. Nõustuda ei saa seisukohaga, et üksnes mobiiltelefoniga jäädvustatud väheste fotode põhjal ning kohapeal täpsemat uurimist või ekspertiisi läbi viimata saab väita, et objekti näol on tegemist kohtkindlalt maaga ühendatud hoonega. Kuna objektil puudub vundament, ei ole tegemist maapinnaga püsivalt ühendatud ehitisega. Ajutised, ohtlikud ja õigusliku aluseta ehitised tuleb lammutada (EhS § 40). MaaRS § 6 lg 3 ning EhS §-de 12 ja 33 koosmõjust saab järeldada, et ehitis tuleb MaaRS § 6 lg 31 tähenduses korda teha selliselt, et see vastaks EhS-s sätestatud nõuetele ja tingimustele ning ehitisele saab väljastada kasutusloa. Halduskohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu otsustele nr 3-08-1934 ja nr 3-06-1168 on asjakohatud või kontekstivälised. Viimati nimetatud otsuse valguses on pigem kummastav halduskohtu seisukoht, et Kaare tn 3 ehitise kordategemiseks tähtaja andmisel ei ole vundamendi puudumine oluline. Meelevaldne on järeldus, et lagunenud hoonel oli endiselt äratuntav väliskuju ja põhikonstruktsioonid, mille väga halb seisukord ega hoone varisemisohtlikkus ei välista MaaRS § 6 lg 31 kohaldamist. Kohus ei ole ehitist vahetult näinud ning väheste fotode põhjal ei saa kohus seisukohta kujundada. Asudes seisukohale, et ORAS alusel üle antud ehitise suhtes kohaldatakse õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kohalduvaid norme, jättis halduskohus tähelepanuta AÕSRS § 14 lg 1 ls 2 lõpu, mille kohaselt võib selliseid ehitist käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Sama 5
(8)3-13-2281 sätte kolmas lause nägi ehitise valla omandisse üleandmise ajal kehtinud redaktsioonis ette, et õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse § 70 alusel (hilisemas redaktsioonis ehitusseaduse alusel), kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Käsutamine ei tähenda üksnes asjaõiguslepingu sõlmimist, vaid ka muud õigusmuudatust kaasatoovat käsutust ning õigusmuudatuse toob kaasa ka ehitise kordategemiseks tähtaja andmine. Halduskohus tõlgendas AÕSRS § 14 lg-t 3 ebaõigesti. Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et maakasutusõiguse ja ehitusloata püstitatud ehitise juurde on võimalik anda maad munitsipaalomandisse ning jätta see MaaRS § 6 lg 2 p 4 alusel tagastamata. Maa munitsipaalomandisse andmise eelduseks on õiguslikul alusel püstitatud ehitis. Asjaolu, et Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-43-07 ei olnud tegemist ORAS alusel üleantava varaga, ei muuda AÕSRS § 14 lg 1 sõnastust. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohtadega teenindusmaa määramise kohta. MaaRS § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Maa suurus ei tohi kahjustada maa tagastamise õigustatud subjektide huve. Kõnealune ehitis asub tiheasustusalal. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et ehitise teenindamiseks ei ole võimalik maad alla 0,2 ha määrata, kuna ülejäänud maast ei saa uusehitise tarbeks ehituskrunti moodustada. Kohus ei ole viidanud, millisele õigusnormile selline järeldus tugineb. Ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejäänud osa tuleb õigustatud subjektidele tagastada. Keila Vallavalitsus määras teenindusmaa ligikaudse suuruse (ca 0,2 ha). Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-36-99, et kui kohaliku omavalitsuse korralduses on erastatava maa suurus sätestatud ligikaudselt, ei ole tegemist otsusega erastatava maa suuruse määramiseks. Sama põhimõte kohaldub maa munitsipaalomandisse taotlemisel.
  1. Keila vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus jättis kaebajate taotlused rahuldamata 27.06.2014 määrusega. Samuti leidis kohus otsuses, et asjaolu ei ole vaja täiendavalt tõendada. Halduskohus märkis 07.05.2014 määruses, et kui kaebajad põhjendavad täiendavate taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul veenvalt kohtuistungi pidamise vajadust, võib kohus siiski määrata asja arutamiseks kohtuistungil. Kuna kaebajad põhjendasid istungi vajadust üksnes taotlusega AK vande all ülekuulamiseks ning sellega sooviti tõendada juba tõendatud asjaolu, jättis kohus õigustatult menetlusliigi muutmata. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tegemist oli sedavõrd lagunenud ehitisega, mille kordategemiseks tähtaja määramine ja seejärel selle korrastamine oli õiguslikult välistatud. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga ning viitab lisaks maareformiga seotud õigusaktide rakendamiseks selgituste andmiseks pädeva Maa-ameti seisukohale, mille kohaselt saab ehitise kordategemisena käsitleda eelkõige katuse parandamist, avade sulgemist seintes, seinte kindlustamist või parandamist jms, et peatada hoone edasine lagunemine. Vastustaja osutab ka Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 3-05-132, nr 3-07-1226 ja nr 3-08-
  2. Nõustuda ei saa ka kaebajate seisukohaga, et Kaare tn 3 elamu on õigusliku aluseta püstitatud ehitis, mille juurde ei saa maad munitsipaalomandisse anda. Maa-ameti selgituse kohaselt ei oma kunagine ehitusluba ja maaeraldus maareformi läbiviimisel tähendust, sest elamu anti üle omandireformi aluste seaduse alusel. Lisaks on vastustaja osutanud, et maaeralduse aluseks oli Keila Rajooni TSN TK 09.05.1958 otsus, mis on kinnitatud ENSV Ministrite Nõukogu 24.10.1958 otsusega. Kohus on õigesti leidnud, et omandireformi käigus üleantud ehitiste suhtes kohaldatakse õiguslikul alusel püstitatud ehitise sätteid ka siis, kui ehitis on püstitatud maakasutusõiguse või ehitusloata. Seetõttu ei ole ehitise kordategemiseks tähtaja andmine välistatud. 6
(8)3-13-2281 Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Keila Vallavolikogu otsustas 24.05.2012 taotleda munitsipaalomandisse hoone alune ja seda teenindav maa suurusega 0,2 ha vastavalt Kaare tn 3 maaüksuse asendiplaanile ning seda otsust ei ole vaidlustatud. Vallavalitsus kaalus põhjalikult elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust ning vaidlustatud korraldusest on üheselt arusaadav, miks on teenindusmaa suuruseks 0,2 ha. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et üksikelamu sihtotstarbeline kasutamine eeldab selle ümber piisavat hulka maad. Põhjendamatu on etteheide maa suuruse määramise kohta ligikaudselt. Korraldus vastab hetkel kehtivale korrale, mistõttu puudub korralduse tühistamiseks alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

§ 201

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 10. Halduskohus ei ole teinud asja läbivaatamisel menetlusvigu, mis saaksid tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. Isegi kui nõustuda kaebajatega, et halduskohus oleks pidanud vaatama asja läbi kohtuistungil, siis on selline väidetav viga apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Ringkonnakohus vaatas asja läbi kohtuistungil. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebajate korduvat taotlust ehitise ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks, alternatiivset taotlust vaatluse läbiviimiseks, taotlust AK vande all seletuse võtmiseks ja haldusasja toimiku nr 3-122558 materjalide praeguse haldusasja juurde võtmiseks.

§ 162

lg 1 näeb ette, et menetlusosaliste veel lahendamata taotlused lahendab kohus otsuse resolutsiooniga. Praegusel juhul on kohus lahendanud need taotlused 27.06.2014 määrusega, mis tehti kohtuotsusega samal päeval, kuid seda ei saa pidada oluliseks menetlusveaks. On tõsi, et kohus ei ole nimetatud määruses eraldi lükanud tagasi taotlust nõuda vastustajalt välja vaidele lisatud fotosid. Samas on kõik kaebajate taotlused tõendite kogumiseks olnud suunatud sellele, et tõendada Kaare tn 3 ehitise seisukorda enne Keila Vallavalitsuse poolt tellitud parandustöid 2013. a suvel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lükanud kaebajate taotlused põhjendatult tagasi. Kohus ei pea koguma kõikvõimalikke tõendeid asjaolude kohta, mis on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (

§ 62lg 2).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praeguses asjas kaebajate esitatud fotod ehitise välis- ja sisevaadetega on kohtu jaoks piisavad võtmaks seisukohta, kas sellise ehitise kordategemiseks MaaRS § 6 lg 31 kohaselt tähtaja andmine oli lubatav ja põhjendatud.

  1. Halduskohtu seisukoht, et vaadeldava ehitise puhul oli selle kordategemiseks tähtaja andmine lubatav ja põhjendatud, on õige ja kooskõlas kohtupraktikaga. Halduskohus on otsust piisavalt põhjendanud.
  2. Halduskohus ei ole AÕSRS §-le 14 tuginemisel eksinud. Haldusorgani otsustus määrata MaaRS § 6 lg 31 alusel ehitise kordategemiseks tähtpäev, ei ole ehitise käsutamine, ning seda ka siis, kui ehitise omanik on sama kohalik omavalitsus. Kaebajad märgivad õigesti, et maa munitsipaalomandisse andmise eelduseks on õiguslikul alusel püstitatud ehitis, kuid jätavad samas tähelepanuta, et omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantud ehitis on võrdsustatud õiguslikul alusel püstitatud ehitisega.
  3. Halduskohus ei ole ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramise õiguspärasuse kontrollimisel eksinud. Vastustaja on ka ringkonnakohtu hinnangul järginud MaaRS § 6 lg 33 ja Korra p-s 4 sätestatut ning selle seisukoha ümberhindamiseks ei anna alust kaebajate arvamus, et vaidlusalusest maast võiks veel osa kaebajatele tagastatud maale liita. 7

(8)3-13-2281 Halduskohus on õigesti osutanud, et Korra p 12 kehtiva redaktsiooni kohaselt peab vallavalitsuse otsuses ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta sisalduma vähemalt ehitise nimetus ja selle kasutamise otstarve, maa ligikaudne pindala ja asukoht. Sellest tuleneb, et isegi kui pidada maa suuruse ligikaudselt sätestamist korralduse veaks, ei ole see haldusakti tühistamise aluseks. Kohus ei tühista haldusakti, kui haldusorgan saaks asja uuel läbivaatamisel anda välja samasuguse haldusakti. Praegusel juhul on aga oluline seegi, et vaidlusalune maa on ümbritsetud erastatud ja tagastatud maadega ning seega on maatüki suurus ja piirid selged. 14. Kaebajad taotlevad apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku 30 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajate apellatsioonimenetluse kuluks ka esindaja kulu kokku 1180 eurot. OÜ Lazarus 25.07.2014 arve nr 213 tasumise kohta (680 eurot halduskohtu otsusega tutvumise, kohtupraktikaga tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise ja apellatsioonkaebuse koostamise eest) kaebajad tähtaegselt (vastavalt

§ 109

lg 1 ls-le 1 enne kohtuvaidlusi) kuludokumenti ei esitanud, mistõttu jääks selles osas esindaja kulu kaebajate endi kanda vastavalt

§ 109lg 1 ls-le 4 ka siis, kui ringkonnakohus teeks otsuse kaebajate kasuks.

OÜ Lazarus 15.09.2015 arve nr 229 tasumine (500 eurot vastustaja vastusega tutvumise, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest) on tõendatud OÜ Lazarus 15.09.2015 kassa sissetuleku orderiga nr 3 ning see dokument on esitatud tähtaegselt (vastavalt

§ 109lg 1 ls-le 2 kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu).

Kõik kaebajate apellatsioonimenetluse kulud on

§ 109

lg 6 mõttes vajalikud ja põhjendatud, kuid jäävad

§ 108

lg 1 alusel kaebajate endi kanda, sest ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud samuti vastustaja enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.