← Eesti

3-14-52259/31

Obsah (7)§ 215§ 213§ 116§ 201§ 108§ 118§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-14-52259 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. IA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla toimingu – kaebajale duši mittevõimaldamine
  2. ja
  3. aasta suveperioodil kaks korda nädalas – õigusvastasuse tuvastamist. 1) Sellega, et vangla ei võimaldanud kaebajal
  4. ja
  5. aasta suveperioodil kaks korda nädalas duši all käia, rikkus vangla kaebaja õigust tervise kaitsele, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid, hea halduse tava ning alandas kaebaja inimväärikust. Euroopa Nõukogu soovituse Rec

(2006)2 (Euroopa vanglareeglistik) p 19.4 näeb ette duši kasutamise kaks korda nädalas. Riigikohtu praktika järgi on vanglareeglistik kohaldatav, kui vangistusseaduses esineb puudujääke. Ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT)
  1. aasta aruandes (p-d 53 ja 60)
  2. aasta kontrollkäigu kohta Tallinna Vanglasse on viidatud Euroopa vanglareeglistiku p-le 19.
  3. Lisaks tuleb arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega, mis on Eesti riigile siduvad. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.11.2014 määruses märkinud, et vangla peaks võimaldama kinnipeetavatel duši all käia kaks korda nädalas. 2) Vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga
  4. Duši võimaldamine suveperioodil vaid ühel korral nädalas ei ole aktsepteeritav, kuna on üldteada, et suvel on palav ja inimesed higistavad, iseäranis suletud kambrites. Toiduluugid avatakse ainult öörahu ajaks. 3) Tartu ja Viru Vanglates on dušš kambris ning seega on seal viibivatel kinnipeetavatel võimalik pesemas käia igapäevaselt. Osad Tallinna Vanglas viibivad kinnipeetavad said suveperioodil duši all käia kahel korral nädalas. Seda arvestades rikuti kaebaja suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui paljudele kinnipeetavatele võimaldatakse duši all käia kaks korda nädalas, siis neile, kellel seda võimalust ei ole, on see justkui lisakaristus.
  5. Tallinna Vangla vaidles IA kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vangla on kaebajale taganud võimaluse käia vähemalt ühel korral nädalas duši all, nagu näeb ette VangS § 50 lg
  6. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada suveperioodil duši kasutamist sagedamini. Euroopa vanglareeglistik ei sisalda õiguslikult siduvaid norme ning ka CPT aruannetes esitatakse üksnes mittesiduvaid ettepanekuid. Vanglal on küll õigus võimaldada kinnipeetavatele sagedasemat duši all käimise võimalust, kuid sellest ei saa tuletada kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda duši all käimist sagedamini kui kord nädalas. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et esineksid mingid erilised tervisega seotud asjaolud, mille tõttu peaks vangla võimaldama kaebajal suveperioodil duši all käia rohkem kui kord nädalas. Ainuüksi suveperioodil valitsev kõrgem õhutemperatuur ei kohusta vanglat tagama kinnipeetavatele lisavõimalust duši all käimiseks. Suvekuudel valitseva kuumuse leevendamiseks on vangla võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, näiteks andnud kambritesse ventilaatorid, hoidnud kambrite toiduluugid suletud osakondades avatuna, jaganud kambritesse pudelivett jms. Lisaks saab kinnipeetav elementaarseid hügieenitoiminguid sooritada kambris, kus on juurdepääs puhtale veele. Kambris on võimalik veekeetjaga keeta sooja vett. 2) Kinnipeetavad peavad paratamatult arvestama, et neil tuleb taluda teatud piiranguid või ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest. See võib puudutada ka hügieeni eest hoolitsemist. Suveperioodil vaid korra nädalas duši kasutamise võimalus ei ole vastuolus inimväärikuse austamise põhimõttega. 2
(6)3-14-52259 3) Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena ei saa käsitleda asjaolu, et mõnes teises vanglas või ka Tallinna Vangla osadele kinnipeetavatele on võimaldatud duši all käia sagedamini kui kord nädalas. Riigikohus on oma 26.05.2008 lahendis nr 3-3-1-20-08 märkinud, et seadusest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused.
  1. Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 18.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning 1) Vaidlust ei ole selles, et üks kord nädalas oli kaebajale duši all käimine
  2. ja
  3. aasta suveperioodil tagatud. Kaebaja esitas vanglale 25.07.2014 ning 04.08.2014 taotluse, milles palus võimaldada duši all käimist kaks korda nädalas. Vangla keeldus mõlemal juhul kaebaja taotlust rahuldamast. 2) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-50-14 märkinud, et VangS § 50 lg 2 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra ning sellist õigust ei tulene ka Euroopa vanglareeglistiku p-st 19.
  4. Kui vangla otsustab VangS § 50 lg 2 alusel, kas kinnipeetavale lubada dušši kasutada sagedamini kui kord nädalas, peab ta kaalutlusõigust teostades arvestama, et tagatud oleks mh inimväärikus. Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt. 3) Praegusel juhul ei ole Tallinna Vangla rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi sellega, et ei võimaldanud tal
  5. ja
  6. aasta suveperioodil kaks korda nädalas dušši kasutada. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et Tallinna Vangla on rikkunud tema inimväärikust. Kaebajale oli iga päev tagatud juurdepääs puhtale veele ning tal oli võimalik keeta keedukannuga sooja vett. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena ei saa käsitleda asjaolu, et mõnes teises vanglas või ka Tallinna Vangla mõnele kinnipeetavale on võimaldatud duši all käimine sagedamini kui korra nädalas. Vastava otsuse tegemine on vangla kaalutlusotsus. 4) Kaebaja taotlus tunnistada VangS § 50 lg 2 põhiseadusevastaseks jääb rahuldamata. VangS § 50 lg-s 2 on sätestatud miinimumnõue, mille kohaselt peab vangla tagama vähemalt ühe pesemiskorra nädalas duši, vanni või sauna näol. Tegemist ei ole isiku õigusi piirava normiga, vaid isiku õiguste kaitseks sätestatud normiga, mis seab miinimumnõude kinnipeetavatele enda hügieeni eest hoolitsemise võimaldamiseks, jättes vanglale kaalutlusõiguse võimaldada kinnipeetaval sagedamini pesemas käia. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  7. IA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kohus on ekslikult leidnud, et kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja kambriga samas koridoris asuvate kambrite nr 136 kuni 147 kinnipeetavatel võimaldati kaks korda nädalas duši all käia. Õiguskantsler on 16.07.2012 soovituses nr 74/120512/1203375 märkinud, et vangla on haiguste leviku suhtes kõrge riskitasemega keskkond ning ebapiisavad isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimalused suurendavad seda riskitaset veelgi. VangS § 50 lg 2 on vastuolus PS §-ga
  9. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. 3
(6)3-14-52259 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4). 7. Vang

S § 50 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Halduskohus on õigesti märkinud, et VangS § 50 lg 2 näeb ette miinimumnõude hügieeninõuete täitmiseks ning vanglal on kaalutlusõigus võimaldada kinnipeetavatel käia saunas, vannis või duši all sagedamini. VangS § 50 lg 2 ei ole seega põhiseadusega vastuolus.

  1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga ega ole õiguslikult siduv. Seda on kohtupraktikas korduvalt märgitud (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-50-14 (p 32) ja 3-3-1-5-10 (p 19)). Samuti ei ole Eesti haldusorganile siduvad CPT soovitused (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-9-14, p 18). Kaebajale ei tulene Euroopa vanglareeglistikust ega erinevate institutsioonide soovitustest subjektiivset õigust nõuda duši kasutamist sagedamini kui kord nädalas. Küll aga saab vangla arvestada vanglareeglistiku normide ja CPT soovitustega kaalutlusõiguse teostamisel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-76-11, p 12), sh selle otsustamisel, kas võimaldada kinnipeetavale duši kasutamist VangS § 50 lg-s 2 sätestatud miinimumnõudest sagedamini. Vanglal tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada sellega, et tagatud oleks kinnipeetavate inimväärikus (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-50-14, p 32).
  2. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 ja PS § 18 keelavad inimväärikust alandava kohtlemise. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
  3. Väärkohtlemine peab olema teatud tõsidusastmega, et oleks põhjust rääkida inimväärikuse alandamisest. EIK praktika kohaselt on tõsidusastme hindamine suhteline, sõltudes asjaoludest, näiteks kohtlemise kestus, selle füüsiline ja vaimne mõju ning mõnel juhul kannatanu sugu, vanus ja tervislik seisund. Väärkohtlemine, mis saavutab sellise minimaalse tõsidusastme, sisaldab üldjuhul tegelikku kehavigastust või tugevat füüsilist või vaimset kannatust. Kuid isegi nimetatud asjaolude puudumisel võib väärkohtlemist iseloomustada alandavana ja see võib kuuluda art 3 keelu alla juhtudel, mil väärkohtlemine alandab või alavääristab isikut, väljendades lugupidamatust tema inimväärikuse suhtes või seda vähendades, või tekitab hirmutunnet, hingepiinu või alaväärsustunnet, mis võib murda isiku moraalse ja füüsilise vastupanu (vt EIK otsus Pretty vs Ühendkuningriik, nr 2346/02, p 52 ja seal viidatud praktika). Kinnipidamistingimuste kontekstis on EIK rõhutanud, et selleks, et kannatused ja alandus kuuluks art 3 kohaldamisalasse, peavad need igal juhul olema suuremad kinnipidamisega seotud paratamatust kannatusest ja alandusest. Riik peab tagama, et isikut peetakse kinni inimväärikust austavates tingimustes, et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaks kinnipidamisega kaasnevaid vältimatuid kannatusi ning vangistuse praktilisi nõudeid arvestades oleks tema tervislik seisund ja heaolu piisavalt tagatud (vt EIK suurkoja otsus Kudła vs Poola, nr 30210/96, p-d 92–94 ning otsus Popov vs Venemaa, nr 26853/04, p 208). 4

(6)3-14-52259
  1. Nii kohtumenetluses kui ka vanglale esitatud taotlustes (tl 89-90) ja vaietes (tl 91-93p) on kaebaja põhjendanud nõuet võimaldada kaks korda nädalas duši kasutamist kõrge välistemperatuuri ning palavusega, mille tõttu ta higistas kinnises kambris viibides palju. 11.08.2014 vastuses (tl 5) IA taotlusele on vangla selgitanud, et täiendavat duši kasutamist võimaldatakse kinnipeetavatele, kellele on vangla meditsiiniosakonna arst väljastanud vastava tõendi, samuti kinnipeetavatele, kellel on lubatud külastada spordisaali. 24.09.2014 vaideotsuses (tl 4) selgitas vangla, et on palavatel suveperioodidel võimaldanud kinnipeetavatele täiendavat duši kasutamist, kuid seda tehakse motivatsiooniks hea käitumise korral ja üldjuhul eluosakondades, kus paiknevad töötavad kinnipeetavad. Ringkonnakohus märgib, et inimväärikust alandav kohtlemine on keelatud sõltumata isiku käitumisest (vt nt EIK suurkoja otsus asjas Labita vs Itaalia, nr 26772/95, p 119).
  2. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et tervislikel põhjustel oli tal vaja käia duši all rohkem kui kord nädalas, või et vaid kord nädalas duši all käimise võimaldamine oleks tekitanud talle terviseprobleeme. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks täiendav dušikord märkimisväärselt palavust leevendanud ega sellega kaasnevaid võimalikke vaevusi vähendanud. Väga palava ilma korral on dušikorra mõju üsna lühiajaline. Palavust kambris saab leevendada eeskätt muude meetmetega, näiteks ventilatsiooni parandamisega. Praeguses asjas pole vaidlustatud kambris valitsenud tingimusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale oli kambris pidevalt tagatud jooksev külm vesi ning tal oli seega võimalik kambris teha hügieenitoiminguid, mida väga palava ilmaga eelistataksegi tavaliselt teha jahedama veega. Sooja vett oli kaebajal võimalik keeta kas isikliku või vangla käest küsitud keedukannuga. Tallinna Vangla kodukorra p 11.2.1 järgi kindlustab vangla kinnipeetavale vanglateenistuse väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel ning kodukorra p 11.2.2 kohaselt pestakse vangla väljastatud vooditarvikuid, käterätte, kinnipeetava vanglariietust ja tööriietust tasuta. Ringkonnakohtule teadaolevalt saavad Tallinna Vangla kinnipeetavad oma sokke ja aluspesu pesta duši kasutamise ajal, s.o vähemalt kord nädalas. Kaebusest ei nähtu, et kodukorra neid sätteid kaebaja suhtes ei järgitud. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et ühe pesemiskorra jaoks võimaldatud aeg ei olnud piisav, et pesta ennast ja oma ihupesu, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja viidatud õiguskantsleri aruanne 09.07.2014 kontrollkäigu kohta Tallinna Vanglasse. Kaebaja väitel viibis ta vaidlusalusel ajavahemikul suletud kambris ning ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks olnud sel ajal hõivatud töötamisega või et tal oleks võimaldatud kasutada spordisaali, mistõttu võib eeldada, et kaebaja ei olnud sel ajal füüsiliselt väga aktiivne, mis oleks võinud tingida teiste kinnipeetavatega võrreldes suurema vajaduse käia duši all sagedamini kui kord nädalas. Kaebaja ei ole välja toonud muid erilisi põhjuseid, miks oleks vangla pidanud tal võimaldama dušši kasutada rohkem kui kord nädalas. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et ebapiisav pesemisvõimalus oleks temas tekitanud tugevat alaväärsustunnet. Seevastu on kaebaja järjepidavalt rõhutanud, et Tartu ja Viru Vangla ning osadele Tallinna Vangla kinnipeetavatele võimaldatakse dušši enam kui kord nädalas, pidades seda ebavõrdseks kohtlemiseks. Sellest nähtub, et kaebaja taotlused ja kaebus on pigem ajendatud eelkõige sellest, et osadel kinnipeetavatel võimaldatakse sagedamini duši all käia, mitte sügavast alandustundest. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et sellega, et vangla ei võimaldanud kaebajal
  3. ja
  4. aasta suveperioodil kasutada dušši rohkem kui üks kord nädalas, ei põhjustatud talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja võimalused elementaarse hügieeni 5
(6)3-14-52259 eest hoolitsemiseks olid piisavad. Seda ei mõjuta asjaolu, et osadel kinnipeetavatel võimaldatakse dušši kasutada sagedamini kui kord nädalas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Kaebaja viidatud EIK lahendites on käsitletud vangistustingimusi kogumis, käesolev kaebus aga puudutab üksnes lisapesemise võimaldamist, mistõttu ei saa viidatud EIK lahendites toodut võrrelda praeguse asjaga. 05.11.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51668, millele kaebaja viitab, hindas ringkonnakohus üksnes konkreetse kaebuse eduväljavaadete selgust ja rõhutas vajadust tõhusa õiguskaitsevahendi järele kaebaja õiguste rikkumise väite kontrollimiseks ega võtnud seisukohta, et kõikidele kinnipeetavatele peaks sõltumata asjaoludest võimaldama kaks korda nädalas dušši. 13.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

IA on menetlusabi korras vabastatud kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest, mistõttu jäävad tema menetluskulud

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

Tallinna Vangla ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.