) § 8 lg-s 1 nimetatud seadusliku esindaja kohustusi ning see viis äriühingu maksuvõla tekkimise ja tasumata jätmiseni. OÜ Sonic Software ainsaks kliendiks oli OÜ Smartlink, kellele osutati tööjõurendi teenust, kuid kelle tasutud arvetest piisas vaid töötajatele netopalga maksmiseks ja osaliselt deklareeritud käibemaksu tasumiseks. Töötajad arendasid OÜ Smartlink tooteid ja nimetasid end OÜ Smartlink töötajateks. OÜ Sonic Software on teinud väljamakseid 18 töötajale, kellest enamik on varasematel perioodidel saanud töötasu OÜ-des Blue Technologies, Vennrok Group ja Jerrawa Group. Nimetatud äriühingud olid tegelikkuses asutatud OÜ Smartlink heaks töötavate töötajate palkadelt tasumisele kuuluvate maksusummade deklareerimiseks. Seega ei omanud OÜ Sonic Software iseseisvat majandustegevust, vaid tegemist oli OÜ Smartlink majandusüksuse osaga.
Juhatuse liikme vastutus
lg 1 alusel võib järgneda üksnes siis, kui maksuvõlgnikust juriidilisel isikul on vara, mille arvel on võimalik maksuvõlga tasuda, kuid rahaline nõue jääb juhatuse liikme süülise käitumise tõttu täitmata. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ-l Sonic Software oli vara, mille arvelt maksuvõlga tasuda, kuid seda välditi teadlikult või raskest hooletusest. Tuvastatud ei ole kaebaja süü vormi ega põhjuslikku seost juhatuse liikme teo ja tekkinud maksuvõla vahel. Teatud olukorras on aktsepteeritav jätta maksuvõlad tasumata ning täita selle asemel mõnda muud äriühingu eksistentsi ja jätkusuutlikkuse jaoks vajalikumat kohustust. Vastutusotsuses on tuginetud lubamatutele tõenditele, sest ei nähtu, millisel alusel on avaldatud väärteoasjas nr 63/437 kogutud andmeid. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Asjaolust, et OÜ Sonic Software majandustegevus ei olnud iseseisev, järeldub, et PP rikkus
lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult eesmärgiga vähendada OÜ Smartlink kulutusi tööjõule ning maksuriski. PP tegutses OÜ Sonic Software juhatuse liikmena OÜ Smartlink huvides. OÜ Smartlink projekte arendavate töötajate töölepingud vormistati ümber selliselt, et tööandjaks oli OÜ Sonic Software, kes omakorda esitas OÜ-le Smartlink tööjõu rendi arveid ulatuses, millest jätkus üksnes töötajatele palgaväljamaksete tegemiseks, mitte aga neilt maksude tasumiseks. OÜ Sonic Software poolt OÜ-le Smartlink esitatud arvete kogusumma ei katnud seejuures palga ja tööjõumaksude kogusummat. Kaebaja väide oma tarkvaralahenduste arendamise kohta on paljasõnaline. OÜ Smartlink soov vabaneda tööjõumaksude tasumise kohustusest avaldus juba siis, kui OÜ Smartlink projektide heaks töötavad isikud olid töölepingute kohaselt vormistatud tööle Vennrok Grupp OÜ-sse ja Blue Technologies OÜ-sse, kes jätsid samuti tööjõumaksud tasumata. PP juhtis OÜ Sonic Software tegevust ilmselgelt teise tema osalusel juhitud äriühingu OÜ Smartlink huvides ning viimase maksukoormuse vähendamiseks. Tavapärase äririski alla ei saa liigitada tegevust, kus tööjõurendi eest esitatakse arveid ulatuses, mis katab vaid netopalku, kuid ei arvesta tööjõumaksude tasumise vajadusega. Rasketele juhtimisvigadele on oma aruandes viidanud ka ajutine pankrotihaldur. Väärteoasjas nr 6-3/437 kogutud tõendite kasutamisega seonduvale on ammendavalt vastatud MTA 24.07.2012 vaideotsuses nr 6-1/922-2. 6. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2014 otsusega PP kaebuse rahuldamata. Vaidlus on selles, kas antud juhul on täidetud
§-s 40 sätestatud vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused, eelkõige tuvastatud PP tahtlik või raskest hooletusest tingitud kohustuste rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses OÜ Sonic Software maksuvõla tekkimisega. Maksuhalduri poolt
lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse tegemise tingimusi ning äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest on kohtupraktikas põhjalikult käsitletud (nt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12; 3
lg-st 1 tulenevat kohustust tagada OÜ Sonic Software maksukohustuste täitmine.
lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist ei saa vabandada pelgalt asjaoluga, et esindataval puudus maksukohustuste täitmiseks vajalik vara, vaid nimetatud sätte rikkumiseks tuleb kindlasti lugeda ka olukord, kus vastava vara puudumine on otseselt tingitud vastutava isiku tegevusest või tegevusetusest. Oluline ei ole, kas juhatuse liige sai sellest isiklikku kasu või mitte. Sisuliselt on
lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega tegemist, kui juhatuse liige rikub ükskõik millist talle seadusega pandud kohustust ning selle tagajärjel tekib esindataval maksuvõlg. Vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida. Vastutusotsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, et PP ei ole OÜ Sonic Software juhtimisel tegutsenud viisil, mis võimaldanuks äriühingul täita seadusest tulenevaid maksukohustusi. Vaidlus puudub selles, et OÜ Sonic Software majandustegevus sõltus OÜ-st Smartlink, kes oli OÜ Sonic Software ainsaks kliendiks ning kattis kõik OÜ Sonic Software majandustegevuseks vajalikud kulutused (äritegevuseks vajalikud kontoriruumid, arvutid, sõiduautod, töötajate mobiiltelefonide arvete tasumine). OÜ Sonic Software töötajad, keda äriühing rentis OÜ-le Smartlink, olid OÜ Smartlink projektide elluviimiseks varasematel perioodidel tööle vormistatud OÜ-desse Blue Technologies, Vennrok Group ja Jerrawa Group, kes jätsid samuti tööjõumaksud tasumata. PP omas samaaegselt varalisi huve OÜ-s Smartlink (oli kuni 09.05.2014 OÜ Smartlink juhatuse liige), mis viitab ilmselgele huvide konfliktile, mis väljendus eelkõige OÜ Smartlink, mitte aga OÜ Sonic Software huvide kaitsmises. Kaebaja pidi mõistma, et ta loob olukorra, kus OÜ Sonic Software ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja väidet, et OÜ Sonic Software rahavoogudest piisas vaid töötajatele palga maksmiseks ja deklareeritud käibemaksu osaliseks tasumiseks. Kaebaja väide, et maksud jäid maksmata, kuna OÜ Smartlink ei tasunud arveid, on vastuolus OÜ Sonic Software ajutise pankrotihalduri 09.09.2011 aruandega, mille kohaselt puudusid võlgnikul pankrotimenetluses nõuded kolmandate isikute vastu ning hoopis OÜ Sonic Software võlgnes OÜ-le Smartlink 135 eurot. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja tegevust OÜ Sonic Software kahjumlikul majandamisel ei saa liigitada tavapärase äririski alla, sest ettevõtte tegevus ei põhinenud mõistlikul analüüsil ning kaebaja ei teinud midagi selleks, et korraldada äriühingu majandustegevus ümber selliselt, et maksukohustused saaksid täidetud. Vastutusotsuses on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud, et kaebaja tegevus oli tahtlik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. PP palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant ei ole korraldanud OÜ Sonic Software majandustegevust viisil, mille tõttu puudusid äriühingul rahalised vahendid deklareeritud maksukohustuste täitmiseks. Vastutusotsus on vastuoluline, sest maksuhaldur on selles läbivalt märkinud, et osaühing ei omanud iseseisvat majandustegevust ning tegemist oli OÜ 4
Maksuhalduri viidatud asjaolud ei kinnita PP eesmärki hoiduda OÜ Smartlink heaks töötavatele töötajatele tehtud väljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksude tasumisest. Äriühingu ebaotstarbekas juhtimine ei too kaasa juhatuse liikme vastutust
Halduskohus ei ole viidanud, milliste tõendite alusel luges ta tuvastatuks, et OÜ Smartlink kattis kõik OÜ Sonic Software majandustegevuseks vajalikud kulutused. OÜ Sonic Software oli iseseisev juriidiline isik ning tal oli iseseisev majandustegevus. Asjaolu, et OÜ Smartlink oli äriühingu ainus klient, ei saa olla PP vastutuse aluseks. Väide, et OÜ-le Smartlink renditud OÜ Sonic Software töötajad olid OÜ Smartlink projektide heaks varasemalt tööle vormistatud OÜ-desse Blue Technologies, Vennrok Group ja Jerrawa Group, kes jätsid samuti tööjõumaksud tasumata, on pelgalt maksuhalduri tõendamata oletus. Maksuhaldur ei ole tegelikult tuvastanud, kas ja millisel põhjusel on nimetatud äriühingutel maksuvõlad tekkinud. Maksuhaldur püüab teha PP vastutavaks selle põhjal, mida ta oletab seoses teiste äriühingutega. OÜ Nordic CF Advisory analüüs OÜ Smartlink tegevuse kohta on tehtud seisuga jaanuar 2011 ega puuduta OÜ Sonic Software tegevust perioodil jaanuar kuni mai 2011. Tegemist on asjakohatu ja lubamatu tõendiga. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et PP eelistas OÜ Smartlink huve OÜ Sonic Software huvidele. OÜ Smartlink poolt sisseostetava teenuse maht vähenes alates aprillist 2011 ja OÜ Smartlink viivitas ka arvete tasumisega, millega PP ei olnud rahul ja reageeris sellele juhatusest tagasiastumisega. Peamine probleem, miks tööjõumaksud jäid tasumata, oli OÜ Smartlink poolt arvete tasumisega viivitamine ja tellitava teenuse mahu vähenemine. Alates maist 2011 kujunenud olukorra väljapääsmatust mõistes esitas OÜ Sonic Software pankrotiavalduse. OÜ Smartlink võlgnevus OÜ Sonic Software ees tasaarvestati juulis 2011, kuid algselt pidid need summad laekuma OÜ-le Sonic Software. Seega ei kummuta ajutise pankrotihalduri aruanne apellandi väidet, et OÜ Smartlink ei tasunud esitatud arveid tähtaegselt. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuses põhistanud väidet, et OÜ Sonic Software poolt OÜ-le Smartlink esitatud arvetest piisas vaid töötajatele palga maksmiseks ja deklareeritud käibemaksu osaliseks tasumiseks, mistõttu ei ole vastutusotsus
Apellant ei pea ümber lükkama maksuhalduri kontrollimatuid väiteid, mille paljasõnalisusele juhtis PP tähelepanu juba maksumenetluses. Vastutusotsus tuleb tühistada, sest pole tuvastatud, et apellandi eesmärgiks oli õigusvastane maksuõiguslik tagajärg. Vastutusotsusest ei nähtu, millisel alusel on avaldatud väärteoasjas nr 6-3/437 kogutud andmeid. Kui tõendite avaldamisel on rikutud menetlusõigust, siis võib selline tõend olla lubamatu menetluses, kuhu see väärteomenetlusest seadust rikkudes üle kanti. Käesoleval juhul ei ole kontrollitav, kas tõendusteabe avaldamine väärteomenetluses on toimunud õiguspäraselt, mistõttu tuleb eeldada, et väärteomenetluses kogutud tõendite kasutamine vastutusotsuse koostamisel on lubamatu ning need tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist on väärteoasjas toimunud läbiotsimise käigus OÜ Smartlink arvutitest kopeeritud e-kirjadest tuleneva teabega. Töötajate e-kirjavahetus on PS § 43 kaitsealas ning vastutusotsusest ei tulene, et e-kirjade lugemiseks ja neis sisalduva teabe avaldamiseks oli olemas kohtu luba. 8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemalt esitatud vastuväidete ja haldusaktides toodud põhjenduste juurde. Maksuhaldur viitas OÜ-l Sonic Software iseseisva majandustegevuse puudumisele põhjusel, et äriühingu 5
lg 1 tähenduses õigusvastase tagajärje soovimine PP tegevuses avaldub selles, et apellandi tegevuse tulemusena kanti OÜ-lt Smartlink OÜ-le Sonic Software rahalisi vahendeid üle vaid ulatuses, mis võimaldas välja maksta töötajatele palgad, kuid mitte täita väljamaksetega seonduvaid maksukohustusi. OÜ-le Smartlink esitatud arved ei taganud OÜ Sonic Software deklareeritud maksukohustuste täitmiseks vajalikku rahavoogu (vt OÜ Sonic Software pearaamatu andmed). OÜ Sonic Software töötajate varasem tööle vormistamine OÜ-desse Blue Technologies, Vennrok Group (endine ärinimi Smartlink Group OÜ) ja Jerrawa Group (endine ärinimi Anesoft Projekt OÜ) on tõendatud OÜ Smartlink pangakonto väljavõtetega, Asse Sauga seletuse ja väärteomenetluse raames saadud tõenditega. Samale järeldusele on jõutud ka Nordic CF Advisory OÜ koostatud OÜ Smartlink tegevuse analüüsis. Viimatinimetatud analüüs on asjakohane, sest ka OÜ Sonic Software maksuvõlg sai alguse jaanuarist 2011 ehk kohe pärast seda, kui töötajatega sõlmiti töölepingud OÜ Sonic Software nimel. Läbiotsimine OÜ-s Smartlink toimus kohtu loal ning väärteomenetleja kaalutlused kogutud andmete avaldamiseks ei pea sisalduma vastutusotsuses. Väärteoasjas kogutud tõendid ei ole lubamatud. PP huvide konflikt nähtub OÜ Smartlink, OÜ Sonic Software ja OÜ Asterix äriregistri väljavõtetest. Apellant oli OÜ Smartlink juhatuse liige 01.03.2010–09.05.2011 ja osanik 29.06.2004–06.12.
lg-s 1 sätestatud kohustused täitmata alates jaanuarist 2011, millest tuleneb ka tema vastutus OÜ Sonic Software maksuvõla tasumise eest alates nimetatud perioodist. PP kogu tegevus oli suunatud selle, et OÜ Sonic Software majandustegevuse korraldamine toimuks OÜ Smartlink huvides. Tegemist ei olnud tavapärase äririskiga. OÜ Sonic Software oma tarkvaralahenduse väljatöötamisega tegelemine pole millegagi tõendatud. Lisaks ei töötanud OÜ-s Sonic Software ainuüksi programmeerijad/arendajad, vaid ka IT-spetsialistid ja tehnikud, kelle ülesandeks oli klientide teenindamine. Juhatuse liikme vastutuse tekkimine ei eelda tema poolt äriühingu vara omastamist või selle arvelt rikastumist. 6
lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.
lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Nimetatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-1612, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk
lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (
) ei ole möödunud; 4)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine; 5) vastutusotsus
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28). Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (
lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (
) on põhjalikult käsitletud mitmetes Riigikohtu lahendites: nt 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 10; 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13 (p 12); 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt
lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.
lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid 7
lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 33-1-17-13, p 18). Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14; samuti Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-4314, p 15) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette
lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine).
lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub
§-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid nr 3-3-1-43-14, p 18; nr 3-3-1-37-13, p 24). 11. PMTK 28.05.2012 vastutusotsusega (I kd, tl 17-31) on PP kohustatud tasuma OÜ Sonic Software (kuni 06.07.2011 ärinimega OÜ Smartlink Haldus) maksuvõlga seonduvalt perioodidel jaanuar-juuli 2011 esitatud maksudeklaratsioonidega. PP oli äriühingu juhatuse liige 17.05.2010–25.07.2011 (I kd, tl 283-284). Äriühingu seaduslik esindaja saab tekkinud maksuvõla eest vastutada üksnes ulatuses, milles temal lasus
lg-st 1 tulenev kohustus tagada äriühingu maksuõiguslike kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Seejuures ei kohusta
lg 1 juriidilise isiku seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just äriühingu majandustegevusega seotud n-ö igapäevaste
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste (nt deklareerimiskohustuse) tähtaegset ning täielikku täitmist. Maksuvõlg tekib hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16). Vastutuse esinemise seisukohalt on seega oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel (nt vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval).
lg 1 ja § 40 lg 1 järgi juhatuse liikmele maksunõude esitamiseks ei oma iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte. Kuivõrd praegusel juhul oli PP kõigi vaidlusaluste maksusummade deklareerimise ajal äriühingu ainus juhatuse liige (perioodil 03.12.2010–25.07.2011), siis oli tema ka
Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Sonic Software oli vastutusotsuse tegemise seisuga tasumata maksuvõlg, mida ei olnud õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Samuti ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg ning kuivõrd OÜ Sonic Software kustutati äriregistrist 06.06.2012, siis on PMTK 28.05.2012 vastutusotsus tehtud ka enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. Seega on formaalsed eeldused PP suhtes vastutusotsuse tegemiseks olnud täidetud. 12. Vastutusotsuses on tõepoolest korduvalt märgitud (lk-d 5, 8, 9, 11, 12, 13, 14), et OÜ Sonic Software (ega ka OÜ Jerrawa Group, OÜ Vennrok Group ja OÜ Blue Technologies) ei omanud iseseisvat majandustegevust, vaid oli loodud üksnes OÜ-s Smartlink töötavatele isikutele palkade maksmiseks, vältides samas töötasudelt deklareeritavate maksude tasumist. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et viiteid OÜ Sonic Software iseseisva majandustegevuse puudumisele tuleb mõista esmajoones selliselt, et äriühingu tegevus toimus selgelt OÜ Smartlink huvides ja viimase kontrolli all, kuid see ei tähenda siiski, et maksukohustus oleks pandud valele isikule või eitaks maksuhaldur OÜ-l Sonic Software majandustegevuse olemasolu üldse. Seda on vastutusotsuse lk-del 15-16 asjakohaselt 8
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Kuivõrd PP tegevuses ei esinenud erinevate maksustamisperioodide lõikes mingeid sisulisi erinevusi, puudus maksuhalduril vajadus hakata kaebaja käitumise süülisust põhjendama iga maksustamisperioodi lõikes eraldiseisvalt. Väited üksnes äriühingu ebaõnnestunud juhtimisest ei ole vastutusotsuse aluseks olevate asjaolude valguses eluliselt usutavad, samuti on jätkuvalt üksnes paljasõnalised väited OÜ Sonic Software oma tarkvara väljatöötamise kohta. Palkade ja neilt tasumisele kuuluvate maksude tasumiseks (rääkimata muude tegevuskulude katmisest) ei oleks esitatud arvete summadest lähtudes OÜ-l Sonic Software raha jätkunud juba alates
(vt ka Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-3-1-9-15, p-d 15, 19). Praeguses vaidluses ei ole ka tegemist jälitustoiminguga saadud teabega, mille kasutamiseks maksumenetluses peab olema eraldiseisev seaduslik alus. Tõendamise üldreeglitest tulenevalt on süüteomenetluses kogutud tõendite kasutamiseks maksumenetluses eelkõige oluline, et tõendid oleksid vastavas menetluses põhimõtteliselt lubatavad ja kogutud seaduse nõudeid järgides. Käesoleval juhul on need tingimused täidetud (isikute ütlused ja dokumentaalsed tõendid on kogutud väärteomenetluse reegleid järgides) ning seetõttu ei saa väärteomenetluses kogutud tõendite kasutamist vastutusotsuse koostamisel pidada õigusvastaseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.