4-15-9854/5

4-15-9854 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-9854 Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri 2015 määrus Deniss Zõkovile asenduskaristuse kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Deniss Zõkov (ik. 38003310255), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. detsembri 2015 määrus, millega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ja asendati Deniss Zõkovile määratud rahatrahv arestiga.
5. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 26.04.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2302,12,019248 karistati Deniss Zõkovit Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel 880 euro suuruse rahatrahviga ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Harju Maakohtu 21.05.
8. a otsusega tühistati menetleja otsus osaliselt ning määrati rahatrahv 880 eurot ning võimaldati see tasuda ositi 4 kuu jooksul. Samuti võeti D. Zõkovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 09.07.
9. a. Menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult ning see edastati kohtutäitur Urmas Tärnole, kes alustas väärteoasjas täitemenetluse 28.11.
10. a.
11. 20.05.
12. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat, so PPA Põhja prefektuuri, eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
13. PPA Põhja prefektuur esitas 18.11.2015.a Harju Maakohtule juhindudes KarS §-st 72 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 taotluse tasumata rahatrahvi jäägi summas 871,78 euro arestiga asendamise otsustamiseks. 1
14. Harju Maakohtu 03.12.
15. a määrusega rahuldas kohus, juhindudes TMS § 201 lg-st 1 ja KarS § 72 lg-test 1 ja 2, PPA Põhja prefektuuri taotluse ja asendas D. Zõkovile Harju Maakohtu 21.05.
16. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-2818, millega osaliselt tühistati Põhja prefektuuri 26.04.
17. a otsus väärteoasjas nr 2302,12,019248, määratud ja tasumata rahatrahv summas 871,78 eurot, arestiga 21 päeva. Kohus määras, et asenduskaristusena kohaldatud 21-päevane arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.06.
18. a ning arest kuulub ärakandmisele ositi kokku seitsmel korral 3 päeva kaupa. Arest kuulub ärakandmisele PPA Põhja prefektuuri arestimajas. Maakohus märkis, et asenduskaristuse kohaldamiseks esinevad alused kuivõrd D. Zõkov ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi summas 871,78 eurot. Sellega on ta üles näidanud ükskõiksust ja vastutustundetust. Kuivõrd D. Zõkovil rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks D. Zõkovi suhtes asenduskaristusena aresti.
19. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Zõkov, kes palub määrus ümber vaadata seoses võimalusega täiteasja nr 2302,12,019248 lõpetamisega aegumise tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd maakohtul puudus seaduslik alus kohaldada D. Zõkovile asenduskaristust.
21. Käesoleva asja lahendas maakohus TMS § 201 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohus osutab TMS § 201 lg 1 sõnastusele, mis sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Eelosutatud õigusnormi sõnastusest nähtuvalt on keskseks küsimus, kas kohtutäitur kohustub sissenõudmise võimatusest sissenõudjat teavitama 1 aasta jooksul rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest või 3 aasta jooksul alates väärteootsuse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul kohustub kohtutäitur sissenõudjat teavitama täitmise võimatusest TMS § 201 lg 1 kohaselt ühe aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. TMS § 201 lg-s 1 sätestatud alternatiivne 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest reguleerib aga neid olukordi, kus rahatrahvi maksmise tähtaega ei ole pikendatud (nt jäetakse pikendamise taotlus rahuldamata, vt ka TMS § 200, mis reguleerib osatamisega seonduvat, samuti võimalikud täitemenetluse peatamise alused – vt ka nt TMS § 45, 46) või on osatatud sedavõrd pika aja võrra, et alternatiivselt sätestatud 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest saabub enne nö üldtähtaja ehk 1 aasta saabumist ehk enne seda aega, mille jooksul kohustub täitur täitmise võimatusest sissenõudjale teatama. Käesoleval juhul on täitur täitemenetluse D. Zõkovi suhtes algatanud 28.11.
22. a ja teavitanud sissenõudjaks olevat PPA Põhja prefektuuri täitmise võimatusest 20.05.2015.a. Sellest järeldub, et kohtutäitur pole järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 1 aasta pikkust tähtaega ehk teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest 1 aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. Seejuures puuduvad andmed ka selle kohta, et rahatrahvi tasumist oleks ajatatud või osatatud või oleksid esinenud täitemenetluse peatamise alused, millega oleks põhjendatav 3 aastase tähtaja kohaldamine alates väärteootsuse jõustumisest. 2 Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri poolt rahatrahvi täitmise võimatusest teatamise tähtaja möödalaskmine on küllaldane selleks, et maakohus oleks pidanud jätma sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Seda vaatamata asjaolule, et käesolevaks ajaks ei ole möödunud KarS § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaeg (4 aastat) täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmiseks ning nõue ei ole aegunud. VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätab kohus määrusega sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud. Ringkonnakohtu arvates on kohtutäituri poolt TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul rahatrahvi täitmise võimatuse kohta teate esitamata jätmine selline asjaolu, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist käesoleval juhul. Kuivõrd kohtutäitur teate esitamisel ei järginud TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaega, oleks pidanud maakohus jätma VTMS § 211 lg 3 alusel avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuna kohtutäitur ei järginud teate esitamisel TMS § 201 lg 1 sätestatud 1-aastast tähtaega ning alused 3-aastase tähtaja kohaldamiseks puudusid, tuleb PPA Põhja prefektuuri avaldus TMS § 211 lg 3 kohaselt rahatrahvi asendamiseks arestiga jätta rahuldamata. Eelnimetatu ei ole aga TMS § 48 mõistes täitemenetluse lõpetamise aluseks.
23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4, 148 p 3, 150 lg 2, 194, 196, 198, 211 ning TMS § 201 lg 1, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab vaidlustatud Harju Maakohtu
24. detsembri 2015 määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ 3