3-15-1017 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1017 Haldusasi K.H.u kaebus AS-i Üh

§ 187

lg 4 kohaselt peab parkija maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Juhul, kui isik valib parkimistasu maksmise viisina määruse § 6 lg 1 p 6 sätestatud maksmise mobiilsideoperaatori vahendusel, peab tasumine toimuma enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

1. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud ja mootorsõiduki juhti sõiduki juures ei ole. Fotode ja ajatelje põhjal saab väita, et parkija ei tasunud ka vahetult pärast sõiduki parkimist parkimistasu. Arvestades kõiki toiminguid ajalises järjestused, võib väita, et sõiduk pargiti enne kella 11:46:38 (11.46:38 on kellaaeg, millal parkimisjärelevalvet teostav ametnik alustas sõiduki esmast ülevaatust). Seega oli kaebaja rikkunud kohustust tasuda parkimisel parkimistasu ning sõiduki parkimisel enne või vahetult pärast parkimise alustamist parkimistasu makstud ei olnud.
2. Eeltoodut arvestades on viivistasu otsus määratud seaduslikult

§ 188lg 1 p 1 alusel ning puudub alus viivistasu otsuse nr 0177001239 tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, analüüsinud poolte esitatud seisukohti ning uurinud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
2. Asjas ei ole vaidlust selles, et mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxxxx omanik on K.H.. Samuti ei ole vaidlust selles, et 13.03.2015 pargiti sõiduk Tallinna tasulise parkimise tsoonis (vanalinn) Tallinna linnatänaval, Pikk tn 68 maja ees. Sõiduki juht ei kasutanud parkimiskella, vaid tasus parkimise eest mobiiliga ja talle saabus sõnum, et sõiduk on pargitud alates kell 11:
4. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinna linnas reguleerib parkimistasu, selle tasumise korda ja tähtaegu Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ ning et

§ 187

lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Tasulise parkimise õigust kasutada sooviv isik on kohustatud enne auto juurest lahkumist veenduma, et on parkimise algusaja teinud teatavaks üheselt arusaadavalt.“ (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2010 a otsus haldusasjas nr 3-09-991, p 16). Seega juhul, kui isik valib parkimistasu maksmise viisina määruse § 4 lg-s 7 ja § 5 lg 1 p-s 6 sätestatud maksmise mobiilsideoperaatori vahendusel, peab tasumine toimuma enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

1. Kaebaja on vaidlustanud viivistasu otsuse, kuna ta leiab, et parkimistasu oli tasutud õigeaegselt ja vastustaja esitatud andmed on valed, sest kaebaja alustas parkimist kell 11:49, mitte aga viivistasu otsuses märgitud ajal, so kell 11:48, mil ta väidetavalt alles linnatänaval sõitis.
2. Kohus nõustub vastustajaga, et sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud ja mootorsõiduki juhti sõiduki juures ei ole. Ühtlasi saab järeldada, et tõele ei saa vastata kaebaja väide justkui oleks sõidukiga sel ajal linnatänaval sõidetud. Vastustaja ametniku tehtud fotode ja näidatud ajatelje põhjal saab järeldada, et kaebaja ei tasunud vahetult pärast sõiduki parkimist parkimistasu ja tegi seda mingil kohtule avaldamata põhjusel hiljem. Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et sõiduk pargiti enne kella 11:48:
3. Tõenäoliselt pidi sõiduk olema pargitud veelgi varem, sest enne ametniku poolt 11:48:38 ja 11:48:57 tehtud päringute ajaks pidi ametnik olema teinud ka sõiduki esmase ülevaatuse, mis vastustaja hinnangul võib aega võtta u 2 minutit. Seega võib usutavaks pidada vastustaja väidet, et sõiduk oli pargitud juba 11:46:
4. Mobiilside vahendusel parkimistasu tasumise kohta päringute tegemise tulemusena ametnik parkimistasu maksmist ei tuvastanud. Seda 4 3-15-1017 kinnitab vastav andmekogu väljavõte, mis on asja materjalidele lisatud. Kaebajat sõiduki juures ei olnud. Kuivõrd kaebaja on märkinud, et talle saabus sõnum, et sõiduk on pargitud alates kella 11:49, siis saabki järeldada, et ta tasus parkimise eest sõidukist eemal olles ning ei teinud seda vahetult pärast parkimist. Juhul, kui ei tuvastata parkimistasu maksmist mobiilsideoperaatori vahendusel, vormistab ametnik viivistasu otsuse parkimistasu maksmata jätmise eest ning teeb sõidukist fotod. Antud juhul on niimoodi talitatud. Ka parkimise andmekogust saadud info kohaselt alustati sõiduki parkimise eest tasumist 13.03.2015 kell 11:49:
5. Seda märgib ka kaebaja, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et andmekogust saadud andmed oleksid väärad.
6. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates ning asjaolusid analüüsides on kohtu hinnangul tõendatud, et parkimist alustati (parkimistasu maksti) alles pärast parkimist ning sõiduki juurest lahkumist. Tõeseks võib pidada vastustaja väidet, et parkimise eest tasumine toimus ca 3 minutit pärast parkimist. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja poolt esitatud vastavate andmekogude väljavõtete õigsuses.
7. Kuna kaebaja oli rikkunud kohustust tasuda parkimisel parkimistasu ning sõiduki parkimisel enne või vahetult pärast parkimise alustamist parkimistasu makstud ei olnud, siis on viivistasu otsus määratud seaduslikult (

§ 188lg 1 p 1 alusel) ning puudub alus viivistasu otsuse nr 0177001239 tühistamiseks.

1. Kaebaja ei ole enam täpsemalt kohapealset olukorda kirjeldanud ega kuidagi tõendanud oma väidet, et viivistasu otsuses märgitud ajal sõitis ta tegelikult veel linnatänaval. Vastustaja aga on esitanud asjaomased tõendid (väljavõtted andmekogust, fotod). Kui kaebaja oleks ka tõepoolest olnud pargitud sõiduki juures, oleks teda sõiduki juures märgatud ja loogiliselt järeldades oleks ta jäänud ka fotodele. Kuna nähtub, et parkimiskontrolör ei saanud kaebajat näha ja kaebaja ei märgi, et ta kontrollimist nägi, siis võib järeldada, et kaebaja ei olnud parkimiskohas ja oli sõiduki parkinud ning lahkunud. Samas oli parkimistasu maksmata.
2. Kohtule ei nähtu, et ametnikule saaks teha etteheiteid, kui ta kontrollis asjaolusid ja fikseeris need fotodega. Nagu nähtub, on ta igati täitnud uurimiskohustust. Tegelik olukord on fikseeritud õigesti. Seetõttu ei saa vastustajatele praegusel juhul heita ette uurimispõhimõtte rikkumist.
3. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-24-07 leidnud, et viivistasu näol ei ole tegemist karistusega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted. Antud juhul ei saa arvestada ka subjektiivseid ajendeid, millest lähtudes jättis sõiduki juht parkimiskorralduse nõuded täitmata. Kaebajal oli kohustus vastavalt

§ 187lg-le 4 tasuda parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

Kaebaja asus käesoleval juhul parkimise eest tasumiseks sõnumit saatma ilmselgelt pärast autost väljumist, mitte parkimise hetkel.

1. AS-i Ühisteenused parkimise veebilehel (http://www.parkimine.ee/Parkimisinfo/tallinn/kuidasmaksta/sms-parkimine) on mobiilisõnumiga parkimise osas kirjas juhis: „Palun ärge lahkuge enne sõiduki juurest, kui olete saanud kinnituse, et parkimine on aktiveerunud.” Ka Tallinna linna veebilehel (http://www.tallinn.ee/est/mobiilis/m-parkimine) on juhised, kuidas mobiiliga parkida ja mida ning mis järjekorras täpselt peab sisaldama vastav sõnum. Juhil lasub liikluses hoolsuskohustus. Vajaliku hoolsuskohustuse järgimiseks oleks kaebaja pidanud saatma sõnumi auto juurest lahkumata ja sealsamas ootama ära kinnituse, et parkimine on aktiveeritud. Auto juurest ilma kinnitust saamata lahkudes võttis kaebaja endale riski, et parkimise eest tasumine näiteks ebaõnnestub või ei saa ta parkimise eest õigeaegselt tasutud.
2. Seotult kaebaja täiendava pöördumisega märgib kohus, et tegi kaebajale 15.10.2015 kohtunõude, milles selgitas esitatud nõuete perspektiivikust ning palus kaebajal oma nõudeid 5 3-15-1017 täpsustada. Kohus märkis, et osas, milles kaebaja pöördumine puudutab lahendamisel olevat kaebust ja selle asjaolusid, saab kohus nendega arvestada asja lahendamisel ja otsuse tegemisel. Kohus hoiatas, et kohtunõudele vastamata jättes järeldab kohus, et kaebaja ei soovi oma kaebust muuta. Kaebaja kohtunõudele ei vastanud. Kuna oma pöördumises viitas kaebaja mitmel korral süüteomenetlusele ning süütuse presumptsioonile, selgitab kohus veelkord, et viivistasu saab määrata avalikul tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumisel. Viivistasu otsuse koostamise näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega ning tegemist on kohaliku maksu (parkimistasu) maksmata jätmise eest kindlas summas (31 eurot) määratud viivisega, mille puhul kohus kontrollib vaid seda, kas viivistasu määramiseks esines õigusaktist tulenev alus. Viivistasu otsuse vaidlustamisel ei ole kohtul võimalik arvestada ka nt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (kas esines tahtlus või mitte) või muuta seadust. Kohtule ega viivistasu määranud haldusorganile ei ole kohaldatava normiga antud kaalutlusõigust. Tulenevalt eeltoodust ei ole viited süüteomenetlusele ja sellega seotud kohtupraktikale asjakohased ning kohus ei saa nendega arvestada. Samuti ei ole asjakohased viited väärteomenetluse seadustikule.
3. Kohus selgitas kaebajale juba varem, et alles pärast mobiilsideoperaatori kinnituse saabumist loetakse, et parkija on alustanud parkimistasu maksmist. Segamini ei saa ajada parkimistasu arvestamise aega parkimistasu maksmise alustamise (parkimise alustamise) ajaga. Parkimistasu arvestamise aluseks on minutipõhine arvestus. Samal ajal parkimistasu maksmise (parkimise algusaeg) algusaeg fikseeritakse reaalajas. Parkimistasu maksmise algusaeg peab kattuma parkimise algusajaga.

§ 187

lg 4 kohaselt peab parkija tasuma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kohus jääb selle selgituse juurde ega nõustu kaebajaga, et kogutud tõenditega ei saa arvestada. Kuigi kaebaja esindaja märgib, et vastustaja ei võimaldanud tutvuda tõenditega ja et vastustajalt oli 18.03.2015 e-posti teel küsitud selgelt „Palun saatke mulle muud dokumendid selle otsusega seoses, sh foto parkimise kohta“ ja et sellele vastati, et „Nõudega on võimalik tutvuda meie kodulehel”, on kaebaja esindaja samas ise märkinud, et veebilehel asusid viivistasu otsus ja sõidukist tehtud fotod, kui see parkis Pikk tn 68 maja ees. Seega on kaebajale tehtud kättesaadavaks olulised dokumendid, millega ta sai tutvuda ning vajadusel oma seisukohad kohtule esitada. Ilmselgelt olid kaebajale teada tegelikud asjaolud, tal oli olemas ka viivistasu otsus. Lisaks sai ta tutvuda sündmuskohal tehtud fotodega, mistõttu nendega tutvumisel sai ta esitada vaide ja ka kohtukaebuse. Kaebaja nimetab, et ühtegi muud dokumenti seal ei olnud, sh ei olnud ka faile kuvatõmmistega KONTROLL ja PARKIMINE. Kuigi kaebaja leiab, et sellega rikuti õigust tutvuda menetlustulemustega, mis on sätestatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-is 19, ei ole järeldus õige. Käesoleval juhul ei olnud tegemist väärteomenetlusega, mistõttu ei toimu see ka VTMS alusel. Nagu kohus eelnevalt märkis, oli viivistasu määramiseks ja selle vaidlustamiseks vajalik tõenduslik materjal olemas, kohus on seda hinnanud ning sellest tulenevalt järeldanud, et otsus on õiguspärane.

1. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas oleks kaebaja positsioone muutnud asjaolu, kui tal olnuks juurdepääs kõikidele vastustaja käes olnud tõenditele. Kaebajale on kohtumenetluses esitatud kogu vajalik materjal, mis on vastustajal olemas, ometi ei ole kaebaja oma seisukohti muutnud ning kohtule ei nähtu, mismoodi oleks kaebajal olnud võimalus ennast paremini kaitsta. Kui kaebaja ei teinud seda hilisemalt kohtumenetluses, siis ei saa eeldada, et ta oleks seda teinud kohtuvälises menetluses. Kuigi kaebaja hinnangul on rikutud ausa ja õiglase menetluse põhimõtet, mis annavad aluse viivistasu otsuse tühistamiseks, on selline järeldus meelevaldne. Kaebaja pidi arvestama, et vastustajal on samuti õigus ja kohustus koguda tõendeid ja neid kohtule esitada ning see ei ole kuidagi ausa ja õiglase menetluse vastu, kui kaebaja ei arvesta, et sündmuskohal olnud olukord fikseeritakse ning vajadusel kontrollitakse mobiilset parkimist. 6 3-15-1017
2. Kaebaja leiab, et viivistasu otsuse tõenditeks olevad fotod mootorsõiduki parkimisest on kõik tehtud ajal, kui kaebaja poolt toimus parkimise eest tasumine ning talle jääb arusaamatuks, kas vastustaja hankis tõendeid pärast asjas tehtud „väärteo otsust“ (viivistasu otsust) või oli vastustaja kell ebatäpne. Kohus kordab, et fotodelt on näha, millal need tehti ning kohus on juba varasemalt tuvastanud, et kaebaja alustas parkimistasu maksmist hilinenult. Lisaks fotodele on see tõendatud ka muude asjakohaste tõenditega (andmekogu väljavõttega). Kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja peab silmas väitega, et fotod hangiti pärast viivistasu otsuse tegemist. Viivistasu otsuse tegemisel jäädvustatakse olukord sündmuskohal ning ka antud juhul on niimoodi tehtud. Kohtule esitatud fotod on varustatud fotografeerimise ajaga.
3. Kuigi kaebaja märgib, et parkimise puhul on süüteo ja õiguspärase käitumise vahe määratav sekunditega, siis palub kaebaja kohtul hinnata, missugune peaks olema antud väärteomenetluse uurimistoimingute ja otsuse tegemise õiguspärane kronoloogia, kas väärteo asjas tuleb tõendid ajaliselt hankida enne või pärast väärteo otsuse tegemist või võib teatud liiki väärteoasjades, milles küll aeg on määrava tähtsusega, teha toiminguid ka ajaliselt hiljem. Kohus selgitab, et parkimise puhul ei ole tegemist väärteoasjaga. Tegevuste ajatelje on kaebajale lahti selgitanud vastustaja ja kohus selle kordamist siinkohal vajalikuks ei pea. Asjaoludest nähtub selgelt, et toimingud viiakse läbi kindlas järjestuses, ajaliselt on need kontrollitavad, seega on sündmuskohal toimunu fikseeritud ajaliselt toimingute tegemise järjekorras. Parkimise puhul on tõepoolest võimalik, et sõiduki parkimise ja parkimistasu maksmisel võivad ka suhteliselt väikesed ajavahemikud kinnitada viivistasu mittetasumisele asumist vahetult parkimiskohas. Antud juhul on parkimistasu asutud mobiiliga tasuma ca 3 minutit hiljem, kui parkimiskontrolör oli alustanud sõiduki esmast ülevaatust ehk see on piisavalt pikk ajavahemik, et veenduda, et juht ei ole parkimiskohas ja kontrollimise hetkel sõiduki parkimisel tasu maksnud. Kui tasumine toimub hiljem ehk pärast parkimist, ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha, millal sõiduk tegelikult pargiti ja kui pikka aega sõiduk antud kohas juba pargitud on. Samas ei takista see tegeliku olukorra fikseerimist ning seejärel ka viivistasu määramist.
4. Seotult kaebaja küsimusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 20 osas selle põhiseadusega kooskõla kohta märgib kohus, et on juba selgitanud kohtutäituri tegevuse aluseid ja tegevuse vaidlustamise korda ja kuivõrd käesolevas kaebuses ei ole TMS kohaldatav norm, siis ei hinda kohus selle põhiseadusele vastavust.
5. Kohus andis kaebajale kuni 22.10.2015 aega oma nõudeid täpsustada ning hoiatas, et vastamata jätmisel kuulutab kohus otsuse tühistamisnõude osas juba varem väljakuulutatud ajal. Tulenevalt sellest, et kaebaja kohtunõudele ei vastanud, jätab kohus kaebaja pöördumise muus osa tähelepanuta.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlusi ega kuludokumente esitanud ei ole. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Karin Kalmiste kohtunik 7