Obsah (8)

§ 197§ 200§ 152§ 124§ 155§ 88§ 28§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ein

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3312608, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on A. Järvekülje hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud A. Järvekülje poolt esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 21.01.2014 ning seejärel on registreerinud 10.04.2014 kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 18.08.2014 kohtusse saabunud A. Järvekülje hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 11 919,60 eurot. Seega loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse eset arvestades asjassepuutumatuks kaebaja 02.11.
6. a taotluses esitatud nõude seada vastustajale sanktsioonid menetlustähtaja rikkumise eest, mistõttu jätab selle tähelepanuta.
7. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse 4 menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
8. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.
9. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tähtajast A. Järvekülg iseenesest ka teadlik olnud nähtuvalt tema tähtaja ennistamise taotluses märgitust, et ta ei pöördunud peale 2 kuu möödumist kahjunõude esitamisest koheselt 30 päeva jooksul kohtusse, kuna eeldas, et vangla vastab. Seejuures on kaebaja taotluses asjakohaselt märkinud, et menetlustähtaeg hakkab kulgema vastustaja nõutud puuduste kõrvaldamisest arvates. Seega oli kaebajal käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale 10.04.2014 esitatud kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 10.07.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 18.08.
10. Seega on A. Järvekülg esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 02.11.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
11. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.
12. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi (Riigikohtu 01.10.
13. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
14. Kaebaja ei ole käesolevas asjas väitnud, et ta oli teadmatuses halduskohtusse pöördumise tähtajast, vaid tema väitel ei pöördunud ta peale kahju hüvitamise nõude esitamisest 2 kuu ja 30 päeva möödumist kohtusse, kuna eeldas, et vangla vastab ja kuna ta oli teinud vanglale ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja ei ole pidanud oluliseks järgida kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega, mitte et ta ei olnud sellest teadlik ning seda hoolimata õigusalaste teadmiste väidetavast puudumisest. Ringkonnakohus peab siinkohal ka vajalikuks märkida, et kaebaja väidetav õigusalaste teadmiste puudumine ei ole asja materjalidest nähtuvalt takistanud tal esitamast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet ning ka kohtumenetluse raames kaebust, apellatsioonkaebust ja täiendavaid seisukohti. Kaebaja eelduslik ootus vastustaja suhtes ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist, vaid pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 02.11.
15. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb A. Järvekülje kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud A. Järvekülje kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 5 19.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

1. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse, siis puudub vajadus koguda käesolevas asjas täiendavaid tõendeid, mistõttu tagastab ringkonnakohus vastustajale 24.09.2015 esitatud täiendava seletuse koos lisadega.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse saada koopia 02.11.
3. a taotlusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal käesolevas asjas vajadus enda õiguste kaitseks taotlusest koopia saamiseks. Seega on kaebaja taotlus läbimõtlematu ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 37150215). 22.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus rahuldas 16.10.

1. a määrusega (tl 18-20) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 257,59 euro ulatuses ning määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 100 eurot. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27.03.
2. a määrusega (tl 86-87) osaliselt kaebaja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 100 eurot. Nii esimese astme kui ka apellatsiooniastme kohtus nõutud riigilõivu on asjas tasunud E. Koppel vastavalt 100 eurot 22.10.2014 ja 100 eurot 07.04.
3. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv kokku summas 200 eurot E.

Koppelile tagastamisele. 23. Kuna apellatsiooniastmes oli Tallinna Vangla riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 7