Obsah (4)

§ 212§ 213§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.02.2014 kella 21:05 paiku toimus Tartu Vanglas intsident, mille käigus lõi kaebaja ajal, mil valvur teostas osakonnas järelevalvet, mitu korda tugevalt kambri ukse pihta, et võita valvuri tähelepanu. Kui valvur kaebaja kambri juurde jõudis, nõudis kaebaja peavalu tõttu ravimit, ning kui valvur ravimiga tagasi tuli, kaebaja enam rohtu ei soovinud, kuna tema sõnul oli tal peavalu üle läinud. Kirjeldatu kohta koostas valvur samal päeval ettekande (tl 15) ning kaebaja esitas juhtunu kohta oma seletused (tl 16). Kaebaja selgitas, et 25.02.2014 kella 20:00 paiku hakkas tal pea valutama ning kui ta kuulis 21:00 paiku valvuri sisenemist osakonda, koputas ta vastu ust ja küsis temalt peavalutabletti. Kaebaja väitel toodi talle ravim 5-10 minutit hiljem, kui suurem peavalu oli järele jäänud, ning ta loobus ravimist. 24.03.2014 koostas inspektor-kontaktisik distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 14-14p), milles tõi välja, et videosalvestise väljavõttelt nähtuvalt täitis vanglateenistuse ametnik kaebaja palve peavalurohu saamiseks vähem kui ühe minuti jooksul. Arvestades juhtumi asjaolusid, on protokolli koostaja hinnangul ilmselge, et antud juhul oli tegemist kaebaja poolse vale kaebusega. Kaebaja pahatahtlikule käitumisele viitab ka asjaolu, et päev varem esitas kaebaja samuti vale kaebuse. Kuna kaebaja esitas 25.02.2014 vale kaebuse ajal, mil ametnik teostas järelevalvet, tuleb kaebaja tegevust lugeda ametniku teenistuskohustuse takistamiseks.
2. 25.03.
3. a käskkirjaga nr 6-2/373 (tl 12-12p) karistas inspektor-kontaktisik kaebajat 25.02.2014 toime pandud teo eest distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt takistas kaebaja 25.02.2014 kella 21:05 paiku vanglateenistuse ametnikku teenistuskohustuse täitmisel (eelvangistuse eluhoone
4. sektsioonis järelevalve teostamisel) ja rikkus vangistusseaduse (VangS) § 67 p-i
6. 14.04.2014 esitas kaebaja vanglale vaide (tl 2,10), milles taotles Tartu Vangla 25.03.
7. a käskkirja nr 6-2/373 kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla jättis 14.05.
8. a vaideotsusega nr 1-11/172-2 (tl 11) kaebaja vaide rahuldamata (tl 11).
9. 09.06.2014 saabus Tartu Halduskohtule kaebus (tl 1), milles kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 25.03.
10. a käskkirja nr 6-2/
11. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vanglateenistuse ametnikke töökohustuste täitmisel takistanud, mistõttu puuduvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud tema distsiplinaarkorras karistamiseks. Kaebaja ei nõustunud sellega, et ravimi küsimine ja sellest loobumine on valvuri töö takistamine. Antud juhul on kaebajat karistatud ravimist loobumise eest.
12. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 24-25) jätta see rahuldamata.
13. Tartu Halduskohus jättis 06.11.
14. a otsusega (tl 39-40p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus leiab, et kaebaja rikkus tahtlikult VangS § 67 p 2 nõudeid ja tema distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud videosalvestise vaatlusega on tuvastatud, et kaebaja väited ravimi toomisele kuluva aja kohta ei vasta tõele ning valvuril kulus kaebajale peavalurohu toomiseks üks minut. Kohtu arvates ei ole usutav see, et kui kaebaja kannatas peavalu rohkem kui tunni vältel, siis taandus see ühe minuti jooksul pärast seda, kui ta oli valvurilt ravimit küsinud. Tulenevalt VangS § 66 lg-test 1 ja 2 ning Justiitsministri 05.09.
15. a määruse nr 44 „Järelevalve korralduse vanglas“ (määrus nr 44) § 2 p-st 1, § 12 lg 1 p-st 5 ja § 12 lg-st 2 teostavad valvurid eluosakondades ringkäike, et kontrollida kambrites toimuvat, avastada võimalikke rikkumisi, neid ennetada ja takistada. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.9 kohaselt algab
16. osakonnas õhtune loendus kell 20:00 ja terve osakonna loendus kestab kauem kui mõned minutid (ligikaudu pool tundi). Loenduse ajal kontrollitakse kinnipeetavate kohalolekut, kinnipeetavate füüsilist seisundit, kambri ja kambrisisustuse tehnilist seisukorda. Valvurid jagavad loenduse ajal kinnipeetavatele ka ravimeid ja vajaduse korral valuvaigisteid. Seega on võimaliku ootamatu valu korral kinnipeetavatel loenduse ajal võimalik valvuritelt valuvaigistit küsida. Kui kaebajal algas peavalu kell 20:00, oli ka temal võimalik loenduse ajal küsida ravimit, kuid ta ei teinud seda. Asja materjalidest nähtuvalt on igas elukambris olemas sidepidamissüsteem Ringmaster, mille kaudu oli ka kaebajal võimalik anda teada peavalust ning soovist saada ravimit. Selline tegevus ei oleks kuulda osakonna teistesse kambritesse. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, vaid ootas aega, mil valvur tuleb osakonda. 2 Kaebaja paigutati
17. osakonda 13.01.2014 ning kuni rikkumiseni oli ta seal viibinud ligi poolteist kuud, mis on kohtu arvates piisav aeg selleks, et kaebaja saaks aimu nii vanglas kui konkreetses osakonnas toimuvatest tegevustest. Arvestades sündmuse toimumise kellaaega (21:05 paiku), pidi kaebaja teadma ja aru saama, et muud tegevused on selleks ajaks lõppenud ning osakond on vaikne. Kaebajale ei ole teadmata ka asjaolu, et tervisega seonduvate kaebuste ja ravimi vajaduse korral ei saa valvur sellist soovi ignoreerida ega tähelepanuta jätta, vaid katkestab sellise soovi avaldamise korral oma poolelioleva tegevuse ning seeläbi saab takistatud järelevalvetoimingute eesmärgipärane teostamine. Kaebaja käitumine, mis oli suunatud valvuri tegevuse segamisele, on käsitletav ametnike teenistuskohustuste – järelevalve teostamise – tahtliku takistamisena. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vastustaja otsuse tegemisel võtnud arvesse ka asjaolu, et tegemist oli kaebaja poolt korduvalt toime pandud samalaadse rikkumisega. Seega oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud ja vajalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
18. 19.11.2014 saabus ringkonnakohtule kaebaja apellatsioonkaebus (tl 4446) Tartu Halduskohtu 06.11.
19. a otsusele, milles ta palub halduskohtu otsuse tühistada ja tema kaebuse rahuldada. Kaebaja leiab, et VangS § 67 p-s 2 sätestatud teokoosseis ei ole täidetud. Valvuri käest peavalutableti küsimine ja sellest hiljem loobumine suurema peavalu möödumise tõttu ei saa takistada vanglateenistuse ametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Kuivõrd VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavat karistada ainult õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest, ei ole kaebaja antud juhul distsiplinaarsüütegu toime pannud ja tema karistamine oli õigusvastane. Kaebaja hinnangul ei oma tähtsust see, mil viisil kaebaja palve peavalurohu saamiseks valvurile edastas. Kuna valvur oli osakonnas, ei olnud kedagi valveruumis, ning keegi poleks sidepidamissüsteemi Ringmaster kutsungile vastanud. Tartu Vangla kodukorra kohaselt ei ole ravimi küsimine ja sellest hiljem loobumine keelatud. Seega on arusaamatud halduskohtu otsuses esitatud väited selle kohta, et kaebaja pidi olema teadlik vanglas ning konkreetses osakonnas toimuvast tegevusest. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.
20. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-51-11, mis on analoogne käesoleva vaidlusega. Kui viidatud asjas leidis Riigikohus, et kinnipeetava korduv teabenõude esitamine ei ole vanglateenistuja segamine ja VangS § 67 p 2 rikkumine, siis käesolevas asjas ei ole valvuri segamine temalt ravimi küsimine ja sellest hiljem loobumine.
21. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 65-66) jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitab, et antud juhul takistas kaebaja käitumine (valju heli tekitamisega ravimi nõudmine) valvuril järelevalve teostamist osakonnas. Kaebaja käitumise tulemusena katkestas valvur järelevalve teostamise ning väljus osakonnast ravimi toomiseks. Kaebaja käitumise tõttu ei olnud järelevalve teostamine osakonnas enam tõhus, kuna tema käitumine andis teistele kinnipeetavatele signaali keelatud tegevuste lõpetamiseks, mis aga ei võimaldanud valvuril enam avastada võimalikke rikkumisi või keelatud tegevusi. Kuigi ravimist loobumine ei ole keelatud, näitab kaebaja käitumine olustikku arvestades just tahtlust segada ametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Kaebaja on kinnitanud, et kannatas peavalu all alates 20.
22. Ravimit otsustas ta küsida aga alles kella 21:00 paiku ja mitte sidepidamissüsteemi vahendusel, vaid osakonnas valju heli tekitamisega. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et sedavõrd pikka aega kestnud peavalu, mis oli sellise intensiivsusega, et vajas kohest ravimi toomist, möödus ootamatult vähem kui minutiga. Kaebaja käitumist käsitleti rikkumisena just ravimi küsimise aja ning viisi tõttu. Sidepidamissüsteemi kaudu ravimi küsimisel ei oleks kaebaja oma käitumise tulemusena takistanud osakonnas tõhusa järelevalve teostamist ega võimalike rikkumiste avastamist. 3 Käesolevas vaidluses ei ole asjakohane Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-51-
23. Erinevalt viidatud asjas toimunud vaidlusest, ei ole kaebajat karistatud pelgalt selle eest, et ta soovis ravimit ning selle toomisel loobus sellest. Kaebaja karistamise tingis ravimi küsimise viis – osakonnas järelevalve teostamise ajal valjult vastu kambriust löömine, mis tõi kaasa valvuri poolt järelevalve teostamise pooleli jätmise. Seetõttu erinevad käesolevas asjas ja viidatud haldusasjas karistamise aluseks olevad asjaolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.11.
25. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses täies ulatuses korrata (

§ 201lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust selle rahuldamiseks. Vastuseks neile väidetele märgib kohus järgmist.

1. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 võib kinnipeetavale sama seaduse nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Antud asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja lõi 25.02.2014 kella 21:05 paiku, kui valvur teostas osakonnas järelevalvet, mitu korda tugevasti vastu kambri ust, et võita valvuri tähelepanu. Pärast valvuri tähelepanu saamist palus kaebaja valvurilt valuvaigistit ning kui valvur oli valveruumist rohu toonud, kaebaja seda enam ei soovinud. Apellatsioonkaebuses on kaebaja oma vaidlusaluse käitumise puhul rõhutanud üksnes peavalurohu küsimist valvurilt ning hiljem sellest vabatahtlikku loobumist. Seda, kuidas kaebaja valvuri tähelepanu rohu küsimiseks sai, ei ole kaebaja käsitlenud. Kaebaja osutab üksnes sellele, et ka juhul, kui ta oleks valvurile oma soovi edastanud kambrisse paigaldatud sidepidamissüsteemi kaudu, oleks valvur ravimit tooma tulles saanud teada, et kaebaja enam ravimit ei soovi. Kaebaja ei ole esitanud aga vastuväiteid sellele, et tekitas valvuri tähelepanu püüdmiseks osakonnas valju müra, lüües mitu korda tugevasti vastu kambri ust. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik peavalu korral valuvaigistit paluda ka sidepidamissüsteemi kaudu või eelnevalt kella 20:00 paiku toimunud loenduse ajal, on usutav, et kaebaja teguviis oli ajendatud ka muust kui üksnes valuvaigisti saamise soovist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda vastustajaga, et arvestades kõiki konkreetse sündmuse asjaolusid kogumis, võis kaebaja tegu olla ajendatud ka soovist takistada valvuri poolt ringkäigu teostamist. Arvestades asjaolu, et kaebaja tekitas valvuri tähelepanu saamiseks valju müra, ei ole välistatud ka vastustaja hinnang, et kaebaja soovis teistele kinnipeetavatele teada anda, et valvur liigub osakonnas ja võib teostada kambrites järelevalvet. Seda, et kaebaja poolt valvuri tähelepanu juhtimine ei olnud tingitud ainult valuvaigisti saamise soovist, kinnitab ka asjaolu, et üksnes minut pärast valuvaigisti küsimist kaebaja seda enam ei soovinud. Eluliselt ei ole usutav, et kui isikul on niivõrd tugev valu, et ta soovib tungivalt valuvaigistit, on tal juba minuti möödumisel valu sedavõrd taandunud, et ta enam rohtu ei soovi. Seega leiab ringkonnakohus, et asjas kogutud materjalide pinnalt saab järeldada, et kaebaja rikkus 25.02.2014 kella 21:05 paiku valvuri tähelepanu võitmise ja talle alusetu palve esitamisega VangS § 67 p-s 2 sätestatud nõuet mitte takistada vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist, ning esines alus tema distsiplinaarkorras karistamiseks VangS § 63 lg 1 järgi.
2. Alusetu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kui haldusasja nr 3-3-1-51-11 asjaoludel ei olnud Riigikohtu hinnangul vanglateenistuja segamine VangS § 67 p 2 mõttes kinnipeetava korduv teabenõude esitamine, siis ei ole seda ka valvurilt ravimi küsimine. Nimetatud haldusasjas leidis Riigikohus, et VangS § 67 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo 4 koosseis ei olnud täidetud, kuna teabenõude esitamine ei saanud takistada vangla julgeoleku tagamist. Erinevalt viidatud haldusasjast oli käesolevas asjas tegemist kaebaja poolt kambris valju müra tekitamisega ajal, mil valvur teostas osakonnas järelevalvet. Määruse nr 44 § 2 p 1 järgi on üheks järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Sama määruse § 12 lg-s 2 sätestatu kohaselt kontrollib valvur sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kambris toimuvat, ning vastavalt määruse § 12 lg 1 p-le 5 tehakse ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Asjaolu, et 25.02.2014 kella 21:05 paiku teostas valvur selles osakonnas, kus viibis kaebaja, järelevalvet, on tuvastatud valvuri 25.02.
3. a ettekandega (tl 15). Kuna valvuri sõnul kostis kaebaja kambrist valju kolkimist, on usutav, et seda oli kosta ka teistesse kambritesse ning selliselt oli teistel kinnipeetavatel võimalik teada saada, et valvur liigub osakonnas. Samuti võitis kaebaja oma tegevusega ning sellele järgneva palve esitamisega valvuri tähelepanu, mis takistas valvuril ringkäiku jätkamast. Kuivõrd kaebaja tegevusest tulenevalt olid teised kinnipeetavad saanud teadlikuks valvuri viibimisest osakonnas, ei pruukinud enam valvuri poolt kontrolli jätkamine olla sedavõrd tõhus, kui see oleks olnud juhul, kui kinnipeetavad valvuri poolt sel ajal järelevalve teostamisest teadlikud ei olnud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et keeld segada valvureid järelevalve teostamise ajal kannab endas vanglas julgeoleku tagamise eesmärki. Kuna asja materjalide pinnalt saab järeldada, et kaebajal puudus antud juhul valvuri poole pöördumiseks veenev põhjus, saab tema tegevuses jaatada tahet takistada ametnikku tema poolt osakonnas järelevalve teostamisel.
4. Eelnevalt esitatud põhjendustel on Tartu Vangla 25.03.
5. a käskkiri nr 6-2/373 õiguspärane, mistõttu jääb Tartu Halduskohtu 06.11.
6. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot, mis jääb tulenevalt

§ 108lgst 1 tema enda kanda.

Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/