← Eesti

3-14-51248/65

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 21 eurot. Kohus jättis kaebaja 16.10.

  1. a määruskaebuse käiguta ning andis riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest.
  2. 19.11.2014 saabus Tartu Halduskohtule S. Semiskari 12.11.
  3. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.11.2014 määruse peale.
  4. 24.11.
  5. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata S. Semiskari 12.11.
  6. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.11.
  7. a määruse peale ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
  8. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.
  9. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.
  10. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.
  11. a määrus jõustus 17.04.2015 Riigikohtu 17.04.
  12. a lahendiga nr 3-7-1-3-1-
  13. Tartu Halduskohtu 14.05.
  14. a määrusega andis kohus S. Semiskarile täiendava tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks 16.10.
  15. a määruskaebuse esitamisel.
  16. Tartu Halduskohus tagastas 02.06.
  17. a määrusega S. Semiskari 16.10.
  18. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.10.2014 määruse peale. Halduskohtu määruse kohaselt ei tasunud S. Semiskar kohtu antud tähtajaks riigilõivu ega esitanud taotlust puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.

§ 206

lg 1 ls 3 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 3 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui tasutud ei ole riigilõivu.

§ 187

lg 4 sätestab, et kui apellant jätab kohtu nõudmise puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Seega on riigilõivu tasumine määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. S. Semiskar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.06.
  2. a määrus tühistada ja võtta 16.10.2014 esitatud määruskaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt piiras ja rikkus halduskohus 02.06.
  3. a määrusega kaebaja õigusi ja inimõigusi, mis on tagatud põhiseadusega. Kohus rikkus põhiseaduse (PS) §-i 11, kuna kaebajale ei tagatud õigust pöörduda kohtusse, sellepärast, et ta ei ole võimeline tasuma riigilõivu. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole selline käitumine vastuvõetav. Kaebajale ei ole lubatud pöörduda kohtusse oma inimväärikuse kaitseks (PS § 15) ja temale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks (PS § 25). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.06.
  5. a määrus tuleb jätta muutmata ja S. Semiskari määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Halduskohus tuvastas õigesti, et S. Semiskar ei ole tasunud 16.10.
  2. a määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu summas 15 eurot.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust võtta menetlusse nõuetele mittevastavat määruskaebust. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.
  4. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. 2 2
  5. Mis puudutab määruskaebuses toodud viiteid kaebaja põhiseadusega tagatud õiguste rikkumise kohta, siis selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid määruskaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud. PS § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.
  6. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.
  7. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.