← Eesti

3-13-1883/130

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja numbe

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-13-1883 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juht kõrvaldas 30.07.2013 käskkirjaga nr 458 majandustöödel abitöölisena töötava kinnipeetava GB ajutiselt töölt distsiplinaarmenetluse ajaks töötasu maksmise peatamisega alates 30.07.
  2. Käskkirja kohaselt fikseerisid 26.07.2013 finants- ja majandusosakonna spetsialist AR ja laooperaator LB GB distsipliinirikkumise, mistõttu algatati distsiplinaarmenetlus. Töökohustuste täitmise ajal rikkus abitööline GB korduvalt sisekorda, rääkides teistes kambrites viibivate kinnipeetavatega ja korduvatele märkustele ei reageerinud. Distsiplinaarmenetluse ajaks on otstarbekas vanglas töötamise võimalust kuritarvitanud kinnipeetav ajutiselt majandustöödelt kõrvaldada. Käskkirja õigusliku alusena on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22, justiitsiministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi kord) § 5 lg 3 p 1 ja justiitsiministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 lg
  4. GB esitas 03.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 13.02.2014 menetlusse käskkirja nr 458 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. 1) Tuvastamisnõue on vajalik, et esitada hiljem töölt sunnitult puudumisega ja seeläbi palga saamata jäämisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. 2) 18.07.2013 võeti kaebaja pesu jagajana tööle pesumajja pesu lattu. Keegi polnud kaebajale tutvumiseks enne tööd mingeid tööjuhendeid andnud ega instrueerinud, mida kaebaja tohib töö ajal teha ja mida mitte. Kaebajat tööalaselt juhendamata kirjutati tema peale ebaõiglaselt ettekanne. Nõudmised ja norimised olid ebaõiglased. Pärast distsiplinaarjuurdluse lõppu ei teavitatud kaebajat juurdluse lõpust (distsiplinaarkäskkirja ei koostatud) ega ennistatud kaebajat tagasi tööle. 3) Kõik kaebaja jutuajamised teiste kinnipeetavatega olid seotud tööga, mis on tavaline. AR on jäme, kuri ja konfliktne inimene, kes hakkas iga tühja asja pärast norima kaebaja kallal. LB hakkas 26.07.2014 pärast seda, kui tal ei õnnestunud kaebajat laimata, et kaebaja rääkis kellegi võõraga, sundima kaebajat minna pesema tema kabinetti, kus ta töötab. Kaebaja sellest keeldus, kuna kaebaja kohustuste hulka kuulus pesu jagamine ja oma töökoha, st laoruumi, koristamine. Sellest teavitas kaebaja koheselt ka LB-t ning märkis veel, et LB kabineti koristamine on tema enda otsene kohustus. LB läks kohutavalt raevu, jooksis ja kaebas kaebaja peale AR-ile. Seejärel andis AR kaebajale mingid paberid tagantjärgi allkirjastamiseks, millest kaebaja aga loobus. Pärast seda võeti kaebaja töölt ära. Kaebaja kirjutas kaebuse vangla direktorile, mida kontaktisik MK läbi ei lasknud. MK üritas kaebajat samuti šantaaži ja petmise teel sundida pesumajas töö suhtes distsiplinaarrikkumise kohta paberitele alla kirjutama. Kui kaebaja oleks need paberid vastavalt MK nõudmisele alla kirjutanud, et vestlus kaebajaga on läbi viidud, siis see tähendaks, et tööalane instrueerimine oleks kaebajaga läbi viidud ja ettekanne oleks õigesti kirjutatud. Tegelikult polnud keegi kaebajaga mingeid tööalaseid juhendamisi läbi viinud, ka töölepingut instruktsiooniga ei antud, kaebaja ei olnud enne tööle asumist millelegi alla kirjutanud. 4) Töölt kõrvaldamise aluseks olnud distsiplinaarmenetluse ettekanne on kirjutatud alusetult, nõutava tööalase instrueerimiseta ja tagantjärgi. 2

(8)3-13-1883 5) Kaebaja tõde ei meeldi ühelegi ametnikule. Tõde on nagu kaunis naine. Kõik teda tahavad. Kõik teda armastavad. Ainult et keegi ei taha teda naiseks võtta.
  1. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine oli vajalik, kuna kaebuse esitaja kuritarvitas võimalust vanglas töötada. Kaebuse esitaja käitumine tööülesannete täitmise ajal oli lubamatu ning seadis kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Distsipliinirikkumise toimepanemise asjaolud selgitati välja distsiplinaarmenetluse, mitte töölt ajutise kõrvaldamise käigus. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et kaebuse esitaja oleks toime pannud distsipliinirikkumise. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga, et distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine ei oleks olnud õiguspärane. Kuna 26.07.2013 ettekandes märgitu pinnalt oli vanglal tekkinud kahtlus, et kaebuse esitaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada, siis oli põhjendatud tema töölt kõrvaldamine. Seda kinnitab Tartu Halduskohtu 14.03.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1739 antud tõlgendus. 2) Kaebuse esitaja väited erinevate vanglateenistujate kiusliku tegevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Vastavalt vanglateenistuja eetikakoodeksi punktile 1.3 teeb vanglateenistuja oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju. 3) 26.07.2013 viis AR läbi kaebuse esitaja instrueerimise töötervishoiu ja tööohutuse juhendamise kohta ning kuigi juhendamiskaart on eesti keeles, rääkis AR kaebuse esitajaga vene keeles, mistõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et teda ei ole talle arusaadavas keeles instrueeritud. LB, kes 25.07.2013 korduvalt ütles kaebajale, et lõpetagu kaaskinnipeetavatega suhtlemine, rääkis GBga ainult vene keeles. 4) Pärast kaebaja töölt eemaldamist määrati ta ühe kuu pärast uuesti tööle majandustöödele. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta on üle aasta olnud töötu.
  2. Tallinna Halduskohtu 29.10.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebuse lahendamisel ei oma olulist tähtsust kaebaja väidetud üleastumise toimumine, selle iseloom ega hilisem otsus. Oluline on välja selgitada, kas töölt kõrvaldamise eeldused olid täidetud ja kas käskkiri vastab sellele sätestatud vormilistele ja sisulistele nõuetele. 2) Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes. Kaebaja oli tööle võetud ja täitis 25.07.2013 pesulao abitöölise ülesandeid LB järelevalve all, väljastades koridorist kambritesse pesuvahetuse käigus pesu. Kaebaja vestles kinnipeetavatega kambrites läbi luugi ja koridoris liikuvate kinnipeetavatega. 26.07.2013 hommikul andis LB kaebajale korralduse koristada teine laoruum, millest kaebaja keeldus, väites, et ta töötab pesulaos ja ei pea koristama LB kabinetti, sest see on LB kohustus. 26.07.2013 tõi AR kella 9.30 ajal kaebajale abitöölise tööks vajalikud juhendid, millele alla kirjutamisest kaebaja keeldus, märkides, et ei saa eesti keelest aru (I tl 138). See intsident toimus pärast seda, kui kaebaja oli keeldunud teist laoruumi, mis oli ka LB tööruumiks, koristamast. LB teavitas oma ülemust AR 26.07.2013 hommikul eelmisel päeval toimunust ja kaebaja käitumisest ning AR palus kirjutada selle kohta ettekande, mida LB ka tegi (I tl 14). AR selgitas kaebajale, et kui ta talle antud tööga seotud juhenditele alla ei kirjuta, siis ta tööle ei saa. 3
(8)3-13-1883 3) Enne 26.07.2013 ei olnud vangla kaebajale kirjalikult allkirja vastu tööülesannete kirjeldust teatavaks teinud. Kaebajale anti ilmselt esimesel päeval töö juhenddokumendid, kuid kaebaja tagastas need AR-ile allkirjastamata. Kaebajale suuliselt vene keeles tööülesandeid ei tutvustatud, ent need olid talle siiski teada. Pesulao abitöölise tööülesanded ei ole keerulised ja nendest arusaamiseks ei ole vaja põhjalikke tööjuhendeid. Seda kinnitab kaebaja ise ja see nähtub ka kaebaja keeldumisest koristada LB kabinetti ja nõustumine väitega, et kaaskinnipeetav tutvustas kaebajale tema tööülesandeid. 4) LB tegi kaebajale 25.07.2013 pesu jaotamise töö ajal mitu korda märkuse, hoidumaks töövälisest suhtlemisest teiste kinnipeetavatega. Seda tõendavad LB ja AR ütlused, kogu distsiplinaarasja algatamisega seotud sündmuste üldine loogika ning LB ettekanne. LB ettekandele on tehtud märkus, et kaebaja keeldus selle allkirjastamisest ja väitis, et talle ei ole selgitatud, et ta teistega vestelda ei tohi. Kaebaja ei eita, et ta suhtles kinnipeetavatega, kes vaidlusaluse sündmuse ajal koridoris liikusid ja kambris olid. Küll aga väitis kaebaja, et tema rääkis ainult tööülesannetega seotud küsimustes. Selline väide ei ole usutav, sest isikutega, kes koridoris liikusid, ei olnud kaebajal võimalik rääkida oma tööülesannetest, kuna pesu vahetus toimus kambrites olevate isikutega ja läbi kambriluugi. Esimesi päevi tööl olnud vanglaametnikul LB-l puudus igasugune tõsiseltvõetav motiiv omistada ettekandes kinnipeetavale väljamõeldud distsipliinirikkumist. LB kinnitas oma ettekandes sisalduvat ja toimunut vande all olles tunnistajana kohtuistungil. Valeandmete esitamise korral riskiks LB enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või kohtumenetluses tunnistajale valeütluste andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusega. Kaebajal on seevastu ilmselge motiiv enda tegelikku käitumist ja allumatust varjata, mis nähtub muu hulgas ka sellest, et ta keeldus ettekannet allkirjastamast. Vastavast märkusest ettekandel nähtub ka, et ta väitis sel ajal, et talle ei ole selgitatud, et ta ei tohi tööl olles teiste kinnipeetavatega rääkida. See näitab, et kaebaja tunnistas, et ta rääkis teiste kinnipeetavatega ja püüdis ennast õigustada asjaoluga, et teda ei ole vajalikul määral instrueeritud. Ei ole usutav, et LB ei teinud kaebajale kordagi märkust ja ei nõudnud kaebajalt teiste kinnipeetavatega rääkimise lõpetamist. Tõendatud on seetõttu, et kaebaja käitumine oli vastuolus talle 25.07.2013 ja 26.07.2013 vanglaametniku LB poolt antud otseste korraldustega ja andis aluse ettekande esitamiseks distsiplinaarmenetluse algatamiseks kaebaja suhtes. 5) Vastavalt VangS § 38 lg-le 22 võib kinnipeetava töölt kõrvaldada muu hulgas juhul, kui töötamine ohustab vangla julgeolekut või on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Korra § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks. Korra § 5 lg 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vastavalt VSKE § 12 lg-le 1 on vangla üksuse juhi pädevuses muu hulgas teha otsus kinnipeetava tööle vormistamiseks. 6) Vaidlusaluse käskkirja on allkirjastanud Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialistüksuse juht. Vanglal oli LB ettekandest tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja käitumine tööülesannete täitmise ajal ja nende täitmisest keeldumisel oli lubamatu ja omas distsipliinirikkumise iseloomu. Vaidlusaluses käskkirjas on võimaliku distsipliinirikkumisega seotud faktilised asjaolud välja toodud ja põhjendatud, miks on vajalik tema ajutine kõrvaldamine majandustöödelt töötasu maksmise peatamisega distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Samuti on käskkirjas korrektselt ära toodud selle õiguslik alus ja vaidlustamise kord. 4
(8)3-13-1883 7) Käskkirja andmisele järgnenud distsiplinaarmenetluses ei leidnud tuvastamist, et kaebaja oleks toime pannud distsiplinaarsüüteo. Käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohalt omab tähtsust üksnes asjaolu, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada ja selle kahtluse selgitamiseks oli vaja läbi viia distsiplinaarmenetlus. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas hilisemas distsiplinaarmenetluses distsipliinirikkumine tuvastati ja distsiplinaarkaristus määrati või mitte. Tähtsust ei oma ka see, kas kaebajale oli tutvustatud enne tööle asumist ametijuhendit või mitte, sest nimetatud asjaolu selgitati lõplikult välja alles distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebaja keeldumine allkirjastamast tööjuhenditega tutvumise lehte 26.07.2013 ilma vajadusel selgituste palumiseta andis põhimõtteliselt uue aluse kaebaja töölt kõrvaldamiseks, kuid praeguses haldusasjas see tähtsust ei oma. 8) Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et LB ja AR oleksid käitunud kaebaja suhtes isikliku kättemaksu või kiusu ajendil. Mõlemad vanglateenistujad tunnistasid kohtus, et nad ei olnud kaebajaga enne intsidenti praktiliselt kokku puutunud ja neil puudus igasugune ajend kaebajat vaenata. Lisaks sellele oli käskkirja aluseks olnud ettekande tegija LB intsidendi toimumise ajal tööl alles esimesi päevi (asus tööle 22.07.2013) ja seetõttu on usutav, et tal ei saanud olla tekkinud tõsiseltvõetavat isiklikku vaenu või kiusu kaebaja suhtes. Allumatuse probleemi tekkimisel vanema kolleegi poole pöördumine edasiseks tegevuseks nõu saamiseks on usutav. AR-i soovitus kirjutada toimunu kohtu ettekanne oli sellises olukorras asjakohane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. GB apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 29.10.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Ametnikud valetavad, kui väidavad, et on andnud kaebajale tööalaselt juhiseid. Enne tööd ei ole kaebajat keelatud teiste kinnipeetavatega rääkida. Kõik kinnipeetavad suhtlevad omavahel. VSKE p 1.12.3 keelab kinnipeetavatel valjusti teiste kinnipeetavatega infot vahetada, karjuda või muul moel häirida muid vanglas viibivaid isikuid. Keelatud pole aga kinnipeetavate omavaheline suhtlus, sh käepigistused. On normaalne, et kinnipeetavad vanglas teretavad kättpidi ja suhtlevad. Teised kinnipeetavad küsisid kaebajalt töö ja pesu kvaliteedi kohta ja küsisid kaebajalt paremaid ja ilusamaid voodilinu ja rätikuid. Et sellest aru saada, on vaja vanglas töötada või vähemalt kohapeal vaadata. 2) Ettekanne kirjutati õigusvastaselt. Halduskohtu põhjendus, et vanglaametnik ei ole huvitatud valeväidete esitamisest ning valeütluste eest ähvardab vanglaametnikku kriminaalasi, ei ole veenev. Vanglaametnikke ei karistata distsiplinaarsüütegude eest kunagi ning ametnikud võisid omavahel ütlustes kokku leppida, et kriminaalvastutusest pääseda. LB oli tööl esimesi päevi ja pidas tühist rikkumist kuritahtlikuks. 3) Kaebajale anti enne tööle asumist tööohutuse juhend, mitte aga tööjuhend, kus oleks märgitud, mida ja kuidas tuleb töö ajal teha. Vanglaametnike valet kinnitab see, et pole esitatud ühtegi kaebaja allkirjaga kirjalikku dokumenti, milles oleks kirjas tööinstruktsioonid. Kirjalikud juhised esitati allakirjutamiseks alles 26.07.2013, seega pärast konflikti. Seda oleks tulnud teha kohe tööle asumisel 18.07.
  2. Juhiste allkirjastamisest keeldus kaebaja seetõttu, et need olid eesti keeles, mida kaebaja ei valda. AR ei vaevunud seda dokumenti isegi suuliselt tõlkima. 4) Kaebaja sai teada oma ülesannetest teiselt kinnipeetavalt, mitte vanglaametnikelt. 5
(8)3-13-1883 5) Kaebaja kõrvaldati töölt pärast seda, kui ta keeldus pesemast kabinetti. Kaebaja pidi koristama vaid ladu. See oli tegelik töölt kõrvaldamise põhjus. Kaebaja ülesanne oli jagada pesu, mitte koristada. LB võiks oma töökohta ise koristada. 6) Operatiivtöötaja GG põhjendab töölt kõrvaldamist sellega, et kaebaja keeldus pesukotte kandmast. Seda kaebaja ei ole teinud. 19.12.2014 vestluse ajal töökoha saamise kohta GG ja operatiivtöötaja RH-ga avaldati kaebajale survet, et kaebaja loobuks kaebusest haldusasjas nr 3-14-51503, ja sellest keeldumisel paluti kaebajal hakata ette kandma teiste kinnipeetavate käest saadud teavet.
  1. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 1) Apellant jätab tähelepanuta, et halduskohus lahendas kaebaja töölt kõrvaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mitte kaebust distsiplinaarkaristuste määramise peale. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et apellant oleks toime pannud distsipliinirikkumise, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et tema distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine ei olnud õiguspärane. 2) Apellant vestles kaaskinnipeetavatega kambrites läbi luugi ja koridoris liikuvate kinnipeetavatega. LB tegi 25.07.2013 pesu jaotamise töö ajal apellandile mitu korda märkuse hoiduda töövälisest suhtlemisest teiste kinnipeetavatega. Teiste kinnipeetavatega suhtlemist ei eitanud apellant ka kohtuistungil. Apellandi käitumine oli vastuolus talle 25.07.2013 ja 26.07.2013 LB poolt antud otseste korraldustega, mis andis aluse ettekande esitamiseks distsiplinaarmenetluse algatamiseks apellandi suhtes, mida LB tegigi. Distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine oli vajalik, kuna kaebuse esitaja kuritarvitas võimalust vanglas töötada. 3) Vaidlustatavas käskkirjas on võimaliku distsipliinirikkumisega seotud faktilised asjaolud välja toodud ja põhjendatud, miks oli vajalik apellandi ajutine majandustöödelt kõrvaldamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohalt omab tähtsust üksnes see, kas vanglal oli tekkinud kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise põhjendatud kahtlus. Apellandi väitel seda ei tekkinud ja vanglaametnike väited on valed ning esitatud eesmärgiga kaebaja töölt kõrvaldada, sest kaebaja ei täitnud LB korraldust koristada tema kabinetti.
  3. Tähtsust ei oma, et kaebajale ei olnud enne LB ettekandes märgitud väidetavat distsiplinaarsüütegu tööülesandeid allkirja vastu teatavaks tehtud. Töölt kõrvaldamist põhjendati sellega, et kaebaja ei täitnud talle antud korraldust mitte vestelda töö ajal kaaskinnipeetavatega. Tähtsust ei oma, kas selline või muu tööalane kohustus oli kaebajale juba eelnevalt teada või mitte. Samuti ei oma tähtsust see, kas 26.07.2013 tutvustati kaebajale tööks vajalikke juhendeid või mitte. Sellele asjaolule on tuginenud LB ettekandes ja põhjendanud sellega kaebaja tööle rohkem mitte võtmist, ent vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette üksnes teiste kinnipeetavatega rääkimist ja sellekohastele märkustele mittereageerimist. Seetõttu pole ka oluline, kas kaebaja pani toime uue distsiplinaarsüüteo, kui ta ei allkirjastanud 6
(8)3-13-1883 26.07.2013 talle esitatud dokumente. Tähtsust ei oma eelnevast tulenevalt seegi, kuidas kaebaja oma tööülesannetest teada sai.
  1. Usutav on, et kaebaja ja vanglaametnike intsident eskaleerus seetõttu, et kaebaja ei olnud täpselt teadlik oma tööülesannetest. Oluline ei ole välja selgitada, kas LB nõudis kaebajalt oma kabineti koristamist või mitte ja kui ta seda nõudis, siis millisel viisil kaebaja sellele reageeris. Distsiplinaarkorra ohustamine, mis on aluseks kinnipeetava töölt kõrvaldamisele, leiab aset juba distsiplinaarsüüteo toimepanemise kahtluse korral, kui pole alust arvata, et edaspidi kinnipeetav distsiplinaarsüütegusid toime ei pane. LB ettekandes väidetud korduv kaaskinnipeetavatega rääkimise keelamiseks antud korraldus korduvuse võimalusele viitab.
  2. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13; 01.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14; 14.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-12, p 17). Seetõttu ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik tuvastada, kas kinnipeetavale korralduse andmine kaaskinnipeetavatega mitte vestelda oleks õiguspärane või mitte.
  3. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel ei pea kohus tuvastama, kas nõudmise esitamine mitte suhelda kaaskinnipeetavatega on tõendatud. Kaebaja enda väidetest teiste kinnipeetavate tervitamise, elu-olu kohta küsimise ja voodilinade ja rätikute värvi, puhtuse jms kohta küsimise kohta saab järeldada, et kaebaja tööülesannete täitmiseks ei olnud selline suhtlemine vältimatu. Seetõttu ei saa LB poolt suuliste korralduste andmist pidada ebausutavaks. Pole ka alust arvata, et kinnipeetavale anti ilmselgelt ebaseaduslik korraldus koristada kabinetti ning sellest keeldumisel koostati teadvalt valeväiteid esitav ettekanne ning kõik tunnistajad ühiselt andsid valeütlusi.
  4. Distsiplinaarsüüteo toimepanemise kahtlus on LB ettekande ja halduskohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega tõendatud. Distsiplinaarmenetluse ülesanne oli süüteo toimepanemine välja selgitada. Töölt distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldamiseks piisab juba sellise süüteo toimepanemise põhjendatud kahtlusest.
  5. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebajal võimaldati pärast distsiplinaarmenetluse lõppemist tööle asuda või mitte. Isegi kui kaebajat ei võimaldatud tööle asuda ebaseaduslikult – selle küsimuse väljaselgitamiseks tõendid puuduvad –, ei saa järeldada, et juba töölt kõrvaldamine oli ebaseaduslik.
  6. Apellandi 08.10.2015 vastuväide ringkonnakohtu poolt vastustaja vastuse apellatsioonkaebusele tõlkimata jätmise ja sellekohase taotluse lahendamata jätmise kohta ei anna alust asja arutamise uuendamiseks. Viga ei olnud

§ 130

p 1 tähenduses oluline, sest kaebajal oli võimalik esitada vastuväiteid vastustaja seisukohtadele ringkonnakohtu istungil. Vastustaja esitas kirjalikus vastuses esitatud vastuväited ka suuliselt ringkonnakohtu istungil, kus osalesid kaebaja ja tõlk. Kirjalikus vastuses ei esitanud vangla uusi väiteid, mida halduskohtus ei esitatud. 15. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled kohtule tõendeid menetluskulu kandmise kohta esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(8)3-13-1883 Oliver Kask Kaire Pikamäe Ruth Plaks 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.