Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2015, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14692 Tsiviilasi AS XXXpankroti

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada AS XXXjuhatuse liiget XXX(isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. november 2015 kell 10.
3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada AS XXXjuhatuse liiget XXXesitama hiljemalt
5. november 2015 pankrotihaldurile AS XXXtäpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
6. Menetluskulud jätta võlgniku AS XXXkanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1187,50 eurot ja kinnitada kulutused 85 eurot, kokku 1272,50 eurot, millele lisandub käibemaks 254,50 eurot, kõik kokku 1527 eurot.
8. Ajutise halduri tasu + kulud summas 1527 eurot koos käibemaksuga mõista välja võlgniku AS XXXpankrotivarast Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks (konto nr EE732200221050996778 Swedbank).
9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Võlgnik AS XXXesitas Harju Maakohtule 02.10.2015 pankroti välja kuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik kanti äriregistrisse 07.03.
10. Võlgniku osakapital on 38 340 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on äriregistri andmete kohaselt muud õhutransporti teenindavad tegevusalad. Võlgniku majandusaasta on
11. jaanuarist
12. detsembrini. Võlgnik alustas äritegevust 2008 ning tegevus lõppes
13. Võlgniku seaduslik esindaja on juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Võlgniku aktsionär on AS XXX(registrikood XXX) osamakse suurus 38 340 eurot. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi teistes äriühingutes ei kuulu. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikul on pangakontod järgnevates krediidiasutustes: Swedbank AS: konto nr XXXXXXXXXX, saldo 11,52eurot (konto broneeritud summas 16,64 eurot kaardi hooldustasudest), saldo 0,01 dollarit; konto nr XXXXXXXXXXXXXXX (avati 13.06.2014), saldo -0,05 eurot (negatiivne); konto nr XXXXXXXXXXXX (avati 13.06.2014), saldo null. 3.1.3.2 Võlgnikul on rahalisi vahendeid kokku summas 0,00 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukid puuduvad, registris on kaks sõidukit, kus võlgnik on märgitud vastutavaks kasutajaks. Müüdav põhivara puudub. Raamatupidamislikult on kajastatud põhivara jäägina masinaid ja seadmeid summas 6383,20 eurot. Käibevara on viimases bilansis kajastatud summas 19 126,03 eurot, kuid tegelikkuses on tõenäoline, et vara võib olla amortiseerunud ja väheväärtuslik (tööriistad, materjalid). Debitoorsed nõuded on käesoleval ajal summaliselt võlgniku kõige olulisem ja suurem vara. Nii nagu nähtub ka pankrotiavaldusest, on selleks nõuded AS XXX (pankrotis) vastu, kogusummas 1 432 662,67 eurot. AS XXX (pankrotis) on hetkeseisuga tegevust teatud määral jätkanud, mistõttu ei saa välistada nõude osalist rahuldamist. Samas on ka võimalik, et tervendamine tulemust ei anna ja nõudeid rahuldada ei suudeta. Käesoleval ajal ei ole eeltoodud asjaolude tõttu nõude väärtusele võimalik adekvaatset hinnangut anda. Kogumis võib jõuda järeldusele, et võlgnikul reaalne vara puudub ja AS XXX (pankrotis) 2 vastu esitatud nõude väärtus on prognoosimatu. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksude ja maksete võlg seisuga 28.10.2015 järgmiselt: Intress 4912,62 eurot; kinnipeetud tulumaks 56 870,21 eurot; kogumispensionimakse 2520,01 eurot; käibemaks 56 683,99 eurot; sotsiaalmaks 108 777,92 eurot; töötuskindlustusmakse 6485,39 eurot, kokku 236 250,14 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 28.10.2015 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 24 347,87 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg alates 10.12.
14. Seega moodustub võlgniku maksuvõlgnevus kokku 260 598,01 eurot. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt edastatud registriväljavõtte kohaselt võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses olevad täiteasjad puuduvad. Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Võlgnikul on kohustus ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest summas 12 000 eurot; kohustused hankijatele tasumata arvetest summas 295 111,02 eurot; võlad konsolideerimisgrupi ettevõtete ees kokku summas 295 535,89 eurot; kohustused tarnijate ees (XXX) summas 14 685,39 eurot; võlad töövõtjate ees summas 65 323,64 eurot. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 882 555,60 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõetus on suure tõenäosusega tingitud võlgnikuga samasse kontserni kuuluva ning peamise deebitori AS XXX pankrotistumisest. Nimelt jäi AS XXX (pankrotis) poolt enne pankroti väljakuulutamist AS-ile XXXtasumata osutatud teenuste eest summa suuruses 1 432 662,67 eurot. Ilmselgelt halvendas võlgniku majanduslikku olukorda ka maksukohustuste täitmata jätmine. Aruande esitamise seisuga mistahes rahalised vahendid võlgnikul sisuliselt puuduvad. Äriühingul ainsate likviidse varana võib käsitleda võlgnikule kuuluvaid debitoorseid nõudeid, mida võib tõenäoliselt pidada lootusetuteks nõueteks. Arvestades võlgniku kohustuste ulatust ning varade väärtust tuleb jaatada võlgniku püsivat maksejõuetust. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2015 juunikuus, ajal mil Harju Maakohtu 26.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5677 otsustati välja kuulutada AS XXX pankrot. Ühtlasi pidi nimetatud ajaks olema selge, et võlgnik ei suuda tulenevalt oma majanduslikust olukorrast täita sissenõutavaks muutunud ulatuslikke rahalisi kohustusi. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest selgelt kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud ka tagasivõidetavaid ning võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Käesoleval hetkel ei saa ajutine pankrotihaldur välistada ettevõtlusega mitteseotud tehingute, - ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Raske juhtimisveana võib tõenäoliselt käsitleda pankrotiavalduse hilinenult esitamist võlgniku juhatuse poolt. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste ning juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval hetkel on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2015 alguseks, mil võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppes ning ulatuslik maksuvõlgnevus muutus sissenõutavaks. Seega, arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust ning mistahes likviidsete varade puudumist, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 882 555,60 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Ajutine 3 haldur leiab, et ehkki võib pikemas perspektiivis selguda, et võlgnikul vara täielikult puudub (vähene käibevara ei ole müüdav ja nõue osutub väärtusetuks) ja menetlus võib seetõttu raugeda, siis käesoleval hetkel oleks õigem pankrot välja kuulutada, et kõik varadega seonduv täpsemalt välja selgitada. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja AS XXX (registrikood XXX) pankrot. Ajutine haldur on nõus jätkama tööd pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid ca 882 555,60 eurot. Võlgniku ainsa likviidse varana võib käsitleda võlgnikule kuuluvaid debitoorseid nõudeid, mida võib tõenäoliselt pidada lootusetuteks nõueteks. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri hinnangul ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Nimetatu vajab täiendavaid uuringuid.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1187,50 eurot ja kinnitada kuludeks 85 eurot, kokku 1272,50 eurot + käibemaks 254,50 eurot, kõik kokku 1527 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks ja kuludeks kokku 1527 eurot koos käibemaksuga.

§ 150

lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4