KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 02.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 19.11.2015 koht Kohtuasja number 1-09-16339 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Kaido Kooga Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kaido Pikkati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kaido Pikkat, isikukood 37711226512, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx. Karistuse kandmise algus 01.12.2010 ja lõpp 09.04.2018 RESOLUTSIOON Vabastada KAIDO PIKKAT temale Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Kaido Pikkatile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 09.04.2018, käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Kohustada Kaido Pikkatit käitumiskontrolli ajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Kaido Pikkati suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel järgmist lisakohustust: - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 14 päeva jooksul vabanemise päevast arvates. Määrata Kaido Pikkat kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Kaido Pikkat tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Kaido Pikkatile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaido Pikkati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega nr 1-09-16339 tunnistati Kaido Pikkat süüdi KarS § 184 lg 1-§ 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati karistust 10.10.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aastat ja 8 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.12.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, sissetungimise teel varguste (grupis), röövimiste (grupis, sissetungimisega, ühel juhul raske tervisekahjustuse tekitamisega), raske tervisekahjustuse tekitamise ja grupiviisilise põgenemise eest kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt. Kuritegude muster kordub, enamasti on teod ette kavandatud. Samas ei ole õigusrikkuja käitumine viimase kuriteo sooritamisel sarnane varasema käitumisega, sest eelnevalt ei ole isik narkokuritegusid toime pannud. Kõik teod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud taastava õiguse programmi Tee, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning vestelnud inspektor-kontaktisikuga hoiakute teemal. Ta on töötanud vanglas majandustöödel koristajana ning alates 21.05.2014 töötab AS EVT puidutsehhis abitöölisena. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Vabanemise korral asub isik elama xxxx, mis on kahe pere vahel pooleks jagatud. Elamispind on saadud kasuisa kaudu ning elamist jagab ta ema ja kasuisaga. Kinnipeetav on lõpetanud
- klassi Murru vanglas ning omandanud lukksepa eriala Viljandi õhtukoolis. Enda sõnul õpi- ja käitumisraskusi ei olnud. Kinnipeetava ema sõnul said probleemid alguse algkoolis, kus esines koolikiusamist ja kaklusi. Kinnipeetav on töötanud Ämari vanglas majandustöödel puidutöölisena, Murru vanglas puusepana, keevitajana ja ehitajana. Varasemalt on ta töötanud 2 ametlikult puidutöödega tegelevas ettevõttes OÜ Varola. Vabaduses tegeles vanametalli ostumüügiga. K-raha andmetel on maksmata nõudeid 15 324,73 euro eest. Kinnipeetava ema toetab teda rahaliselt. Kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema, tütre ja abikaasaga. Praegusel abikaasal on kaks last eelmisest kooselust. Kinnipeetaval on ka kaks venda, kellega ta ei suhtle. Isiku suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud. Enda sõnul ei soovi ta endiste kuriteokaaslastega suhelda. Isik on olnud mõjutatav, kuid on aru saanud, et see on probleem. Kuritegusid toime pannes on isik olnud hoolimatu, ei ole mõelnud tagajärgedele. Alkoholi tarvitas harva, põhiliselt kergeid alkohoolseid jooke. Kuriteod on toime pandud kainena (ametlikud andmed puuduvad). Isikut on ühel korral karistatud väärteokorras alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest. Alkoholijoobes lahendab probleeme pigem sõnadega ja kui see ei aita, siis lahkub üldse. Isik on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid pannes toime uue kuriteo olles tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Vanglas puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav tunnistab, et pikk karistus on täitnud oma eesmärki ja pannud teda teisiti mõtlema. Tulevikus kaaluks ta enne läbi, mida ja kuidas teeks. Ta üritaks vältida kuritegelikku käitumist ja tahaks elada seaduskuulekalt. Samuti arvestaks ta rohkem teiste inimeste arvamusega, eriti abikaasa omaga. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Terviseprobleeme isik ei kurda. Kinnipeetav valitseb tavaolukorras oma tundeid, vestlusel on arutav ja tasakaalukas. Kohanemisraskusi vangla igapäevaeluga ei ole, kuna on varem vanglas viibinud. Kinnipeetav on aktiivse ja praktilise ellusuhtumisega, tasakaalukas ning hea analüüsioskusega. On esinenud vägivallajuhtumeid. Kui on raskusi majandusliku toimetulekuga, siis otsib pigem kiiret tulemust kui pikaajalist lahendust. Ta tunnistab, et käitus varem emotsioonide ajel impulsiivselt. Ta ei loo endale tuleviku suhtes illusioone, eesmärgid on reaalsed – töö leidmine ja terved peresuhted. Isiku ohtlikkus seisneb majandusliku kasu eesmärgil füüsilise vägivalla kasutamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 21% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 32%. Eeltoodust lähtuvalt toetab vangla Kaido Pikkati ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Kaido Pikkatile katseaeg kuni 09.04.2018 ja käitumiskontroll pikkusega 12 kuud ning määrata talle lisakohustus asuda vabaemisjärgselt tööle või võtta ennast Töötukassas arvele. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Kuigi vangla poolt koostatud iseloomustuses nõustutakse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega, leiab prokurör, et K. Pikkati vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud ega kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Prokurör märgib, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud, mida kohus tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtab, ei ole kõik ühe kaaluga ning isegi kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. K. Pikkat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglakaristust kannab ta neljandat korda. K. Pikkat on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 3 01.12.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistatud 1 aasta 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 10.10.2005 kohtuotsusega KarS § 118 p 2, § 199 lg 2 p 4, 8, § 200 lg 2 p 4, 5, 8, § 328 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 64 lg 1, 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõistetud ära kandmata karistuse 6 aastat 8 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestati alates 01.12.2010, karistuse lõpp on 09.04.
- Ära on kandmata vangistust üle 2 aasta ja 3 kuu. Seega K. Pikkat kannab liitkaristust mh rahvatervisevastase (narkokuriteo), I astme isikuvastase (raske tervisekahjustuse tekitamise) ning vägivaldse varavastase (röövimise) kuritegude toimepanemise eest. Selliste raskete kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. K. Pikkati puhul on oluline välja tuua, et tema poolt toimepandud kuritegude muster kordub. Enamasti on teod ette kavandatud ja kõik varasemad teod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Viimane narkokuritegu ei sarnane küll varasema käitumisega, kuid see on toimepandud vangistuses olemise ajal. Seega on K. Pikkat näidanud, et varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning ka vanglas, range järelevalve tingimustes, on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu puudub prokuratuuril alus arvata, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik piisavalt efektiivselt ja tulemuslikult tema käitumist õiguskuulekuse suunas mõjutada, suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskust ja tehiolusid on ärakantud karistus võrreldes kandmata karistusega ebaproportsionaalselt lühike ning arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei saa tema ennetähtaegset vabastamist õigustatuks lugeda. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta prokuratuur Kaido Pikkati tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 19.11.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib asuda korralikku elu elama, mitte vana elu juurde. Tal on saanud täis 11 aastat kinnipidamises. Ta selgitab, et kui põgenes, siis oli ta vahistatu, tal oli selline võimalus ning ta ei mõelnud ega arvestanud hilisemate tagajärgedega. Tal ei ole plaani hoiduda kohustustest, ta saab kriminaalhooldusest abi ja kasu ning tal on eesmärk leida töökoht ja olla toeks oma lähedastele. Viimane kuritegu, mille ta pani toime vanglas, oli
- aastal. Ta selgitab, et tuttav tegeles tema tööasjade ajamisega, ta sai aru, et tegemist on ehitusvaldkonnaga ning üle Eesti pidid tööd pakkuma. Ta ise sooviks puusepa ametit pidada, tal on 10 aastat tööstaaži. Kinnipeetav tunnistab, et on varem tingimisi enne tähtaega vabastatud ning käitumiskontrolli aja lõpus pani ta toime uue kuriteo. Vanglas toimepandud kuriteo kohta märgib, et
- aastal saadeti vanglasse narkootikumid, ise ei ole ta kunagi tarvitanud, kuid ta ei soovinud ema käest raha küsida ning talle pakuti sellist teenust, et kui tema nimele saadetakse, siis tema saab selle eest raha. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et K. Pikkati ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Vangla iseloomustus on positiivne ja Pikkat ei ole pikka aega toime pannud ühtegi rikkumist, on töötanud suurema osa ajast. Vabadus, mis teda ees ootab on positiivne, tal on olemas elu, garanteeritud töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik – ema, kasuisa, elukaaslane, laps.
- aastal lahendas Viru Maakohus 4 tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, sel ajal oli kohtu hinnangul tema vabastamine ennatlik. Määrus kaevati edasi ning Tartu Ringkonnakohus märkis, et isik peab näitama ennast õiguskuulekana. Kinnipeetav on ennast parandanud, viimase aasta sündmused on seda näidanud. Täidetud on individuaalne täitmiskava, kõik programmid on läbitud, vangla poolt pakkuda ei ole enam midagi. Praegu töötab kinnipeetav AS EVT puidutsehhis, sealt esitatud iseloomustus on positiivne. Võrreldes eelmise aastaga on langenud kuritegude toimepanemise risk. See, et vangla on otsustanud ta paigutada avavanglasse näitab, et vangla ei pea oluliseks seda riski, mis seisneb vabaduses Pikkati poolt kuritegude toimepanemises. Isik on vangistuse ajal abiellunud, loobunud suitsetamisest. Vastuseks prokuröri seisukohale ütleb kaitsja, et kui isik on vangistuses viibinud 11 aastat, siis tema vabastamine 2 aastat enne karistuse ära kandmist ei ole ebaloomulikult lühike. Viimane karistus pandi toime 7 aastat tagasi, selle ajaga on palju muutunud. Kaitsja leiab, et Pikkati suhtes on karistuse täideviimise eesmärgid saavutatud ja on põhjendatud, et ta jääb ühiskonna järelevalve alla, saab minna tööle, suhelda perekonnaga. Kaitsja palub K. Pikkat tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul Kaido Pikkati ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetaval on vabanedes kindel alaline elukoht oma ema ja kasuisa juures. Kinnipeetav on esitanud garantiikirja, mille kohaselt saab ta asuda tööle xxxx, kahjuks ei ole kriminaalhooldusametnik saanud kinnitust garantiikirja õigsusele ega informatsiooni töötingimuste kohta. Siiski tuleb positiivseks lugeda asjaolu, et isik soovib olla tööalaselt hõivatud ning otsib võimalusi ametliku töösuhte loomiseks. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetaval on olemas sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa, elukaaslase ja lapse näol. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid ning olnud tööga hõivatud. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Seda, et kinnipeetav on tõestanud valmidust elada seaduskuulekalt näitab ka asjaolu, et ta on paigutatud avavanglasse. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Kuigi isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist 5 toetab ka vangla. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist ning kohus võtab prokuratuuri seisukohta arvesse, ei ole nimetatud seisukoht kohtu jaoks siduv. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Kaido Pikkati vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui 24 kuuks. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6