← Eesti

3-14-51475/31

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-5147

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-51475 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juhatuse otsuse nr 1-25/4 alusel viis OÜ Kiili KVH ellu struktuuritoetusest rahastatavat projekti „Kiili valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt“. KIK-i juhatuse 17.03.2014 otsusega nr 1-25/30 nõuti OÜ-lt Kiili KVH tagasi toetus 54 958,06 euro ulatuses (p 1); muudeti KIK-i juhatuse otsuse nr 1-25/4 projekti eelarvet, lugedes projekti kogumaksumuseks 13 199 177,39 eurot, sellest omafinantseeringuks 2 018 027,45 eurot ning toetussummaks 11 181 149,94 eurot (p 2). Otsuse põhjendused: 1) KIK-i audiitor viis 18.02.2013-13.08.2013 toetuse saaja juures läbi projektiauditi, mille käigus kontrolliti muu hulgas OÜ Kiili KVH poolt avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanget nr 120037 „Kiili ja Luige vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenus“ ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihanget nr 132012 „Kiili ja Luige vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuse tähtaja pikendamine“. KIK-i projektiauditi 13.08.2013 lõpparuandes toodi välja seisukoht, et omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenus (edaspidi: teenus) on põhjendamatult lisatud projekti kuludesse ajaperioodi eest, kus teenust tegelikult ei osutatud (Luige piirkond) ning teenuse maksumus on teistkordselt lisatud täiendava teenusena, kui teenuse osutamine oli juba lõpetatud ning selle eest oli juba tasutud (Kiili piirkond). KIK-i poolt läbi viidud toetuse kasutamise nõuete võimaliku rikkumise kontrolli käigus jõuti järeldusele, et eelnimetatud auditi seisukoht on õige; 2) riigihankes nr 120037 tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Infrainsenerid ja Jurevičs un Partneri SIA pakkumus. Ühispakkujatega sõlmiti 20.09.2010 hankeleping nr 10-
  2. Hankeleping hõlmas teenuse osutamist nii Kiili kui ka Luige piirkonnas; 3) ehitustöövõtja leidmiseks viidi läbi riigihange nr 119496, mille tulemusena sõlmiti 21.09.2010 hankeleping Kiili piirkonna ehitustöödeks ühispakkujatega AS Terrat ja AS Viimsi Keevitus ning 13.01.2011 Luige piirkonna ehitustöödeks ühispakkujatega AS Water Ser ja OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine. Ehitustööd Kiili piirkonnas lõpetati õigeaegselt, ehitustöödega samaaegselt lõppes ka teenuse osutamise vajadus. Luige piirkonna ehitajaga sõlmitud lepingust taganes OÜ Kiili KVH 31.03.2011 ning korraldas uue riigihanke, mille tulemusena sõlmiti 14.09.2011 hankeleping AS-ga Skanska EMV. Kuna ajavahemikul 31.03.2011-14.09.2011 puudus Luige piirkonnas ehitusettevõtja, polnud seal võimalik teenust osutada. Toetuse saaja oleks pidanud vastavas osas teenuse hankelepingu peatama. Selle asemel jätkas teenuse osutaja aga arvete esitamist samas mahus nii Kiili kui ka Luige piirkonnas teenuse osutamise eest. Lisaks sõlmis toetuse saaja riigihanke nr 132012 raames lepingu Luige piirkonnas teenuse osutamise kohta, kus teenuse osutajale maksti tasu mahus, mis lähtus eeldusest, et teenust osutatakse nii Kiili kui ka Luige piirkonnas. Sisuliselt pikendati esialgset hankelepingut, kuigi ehitustööd Kiili piirkonnas olid juba lõppenud. KIK jättis 13.06.2014 vaideotsusega nr 1-16/15 rahuldamata OÜ Kiili KVH vaide KIK-i 17.03.2014 otsuse tühistamiseks. 2

(6)3-14-51475
  1. OÜ Kiili KVH esitas halduskohtule kaebuse ning palus KIK-i 17.03.2014 otsuse nr 125/30 ja 13.06.2014 vaideotsuse nr 1-16/15 tühistamist, otsuse alusel tasutud summa tagastamist ning KIK-le ettekirjutuse tegemist tasuda makstud summalt intressi arvestusega 6% aastas. Otsuse põhjendused: 1) tasu eristamine Kiili ja Luige piirkonna lõikes on meelevaldne ja vale. Hankedokumentide kohaselt omas tähtsust üksnes teenuse maksumus kokku. Lisaks ei ole kahe piirkonna hinna eristamine vastustaja poolt pakutud viisil majanduslikult põhjendatud. Hankedokumentide kohaselt ei omanud teenuse mitteosutamine ühes piirkonnas mingit mõju konsultandi töörühma kuuluvate vastutavate spetsialistide arvule ega tööaja kestvusele ehk palgakulule. Teenuslepingu täitmist korraldav meeskond pidi koosnema kuuest vastutavast spetsialistist, kellest igaüks pidi täitma ühe hankedokumendis nimetatud ametikoha. Iga spetsialist täitis samaaegselt samu ülesandeid mõlemas piirkonnas. Hankedokumendid nõudsid, et vähemalt kaks konsultandi vastutavat spetsialisti peavad sisuliselt igal tööpäeval ning vastavalt vajadusele ka tööpäevade väliselt viibima ehitusobjektil kohal. Ehitusobjekti asupaigana oli määratletud Kiili vald, mitte eraldi Kiili alev või Luige alevik. Seega ei sõltunud konsultandi töörühma tööaeg sellest, kas teenust osutati ühes või kahes piirkonnas. Sellest ei sõltunud ka konsultandi muud kulud. Konsultant pidi organiseerima töörühma tööks kontori Kiili alevis koos vajaliku sisustuse ning töövahenditega ning legaalse tarkvara hanke täitmiseks. Kontorikulud ei sõltunud teenuse mahust. Vastustaja tagastusnõue on võimalikuks saanud üksnes seetõttu, et hankedokumendi vormil 5 oli palutud esitada eraldi hind erinevate piirkondade kohta. Paraku nõuti seda ekslikult; 2) kaebajal puudus õiguslik alus teenuslepingu täitmise peatamiseks ehituslepingute vahelisel 5-kuulisel perioodil (31.03.2011-14.09.2011). Konsultandi jaoks ei lõppenud teenuse osutamise kohustus ühest ehituslepingust taganemisega. Leping kehtis seni, kuni nii Kiili alevi kui Luige aleviku vee- ja kanalisatsioonirajatisi ehitati. Isegi kui kaebajal oleks õnnestunud teenuslepingu täitmine Luige osas peatada, poleks see õigustanud teenuslepingu järgse igakuise tasu alandamist. Teenuslepingu lisa C kohaselt oli tasumine ette nähtud kogu teenuslepingu kehtivuse perioodil igakuiste maksetena, mille suurus ei sõltunud sellest, kui palju ühes või teises piirkonnas teenust osutati. Konsultant ei oleks olnud valmis osutama teenuseid ainult Kiilis selle hinna eest, mida KIK on välja arvutanud. Konsultant ei olnud nõus teenuslepingut peatama ega teenustasu alandama. Konsultant on kinnitanud, et kaebaja pöördus tema poole küsimusega, kas on võimalik teenustasu muuta. Teenusleping ei võimaldanud lepingu peatamist; 3) konsultandile makstud tasu oli mõistlik. Teenuslepingu tähtaja pikendamisel ei olnud konsultant enam seotud algses teenuslepingus kokku lepitud tasuga. Asjaolu, et konsultant pakkus teenuslepingu pikendatud perioodil üksnes Luige osas sama hinda, mida algses lepingus mõlema piirkonna eest, tõendab, et ühe piirkonna äralangemine teenuse hinda ei mõjutanud. Teenuslepingu tähtaja pikendamine oli põhjendatud ning uue hankemenetluse läbiviimine ei olnud vajalik.
  2. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata ning jäi vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses avaldatud seisukohtade juurde.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus nõustus vastustaja otsuse ja vaideotsuse põhjendustega ning

§ 165lg 2 kohaselt ei pidanud vajalikuks neid korrata.

Halduskohtu otsuse täiendavad põhjendused: 1) vaidlust ei ole selles, et hankedokumentides oli pakkumuste hindamiskriteeriumiks pakkumuse maksumus kokku. Pakkumus tuli esitada vormil 5, kus maksumus tuli esitada täpsusega kaks kohta peale koma hinnapakkumuse ridadel 1-5. Maksumus tuli anda igale 3

(6)3-14-51475 positsioonile. Tagasinõue põhineb kõnealusel vormil 5 esitatud pakkumuse ridadel 1 „Osale I osutatav järelevalveteenus“ ja 3 „Osale 2 osutatav järelevalveteenus“. Lepingu lisa C „Tasud ja maksed“ kohaselt põhineb teenusleping kogumaksumusel ning lepingu lisa A p 2.11.2 kohaselt tuli iga ehituslepingu kohta esitada eraldi aruanne järgneva kuu 10ndaks kuupäevaks, mis oli konsultandile maksete tegemise aluseks. Kuna Kiili ja Luige osas viidi läbi eraldi ehitushanked ning kaebaja ise nõudis pakkumuses mõlema objekti kohta maksumuste eraldi esitamist, Kiili ja Luige töömahud olid erinevad, hankelepingu lisas A oli ette nähtud eraldi kuuaruannete esitamine, siis on vastustaja õigesti leidnud, et erinevate piirkondade maksumused olid eristatavad. Paljasõnaline on kaebaja väide, et KIK-i arvamus püsi- ja muutuvkuludest on oletuslik ja spekuleeriv. Konsultandi seisukoht, millele kaebaja tugineb, on koostatud pärast tagastusotsuse tegemist kaebajale. Seega on tegemist konsultandi poolt nö tagantjärele avaldatud subjektiivse arvamusega. Vastustaja on tagasinõudeotsuses ja vaideotsuses põhjalikult analüüsinud konsultandi püsi- ja muutuvkulusid. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti kummutanud; 2) vastustaja on õigesti leidnud, et perioodil 31.03.2011-14.09.2011 oleks kaebaja pidanud teenuslepingu täitmise Luige piirkonna osas peatama. Hankelepingu täitmine oli otseses seoses ehitustööde hankelepingute täitmisega. Valge FIDIC p 26 koosmõjus hankelepingu eritingimuste p-ga 26 ei sätesta, millistel juhtudel võib teenuse tellija omalt poolt hankelepingu täitmise peatada, vaid reguleerib, millal on teenus peatunud teenuse osutaja riskiväliselt ehk millal peab teenuse lõpptähtaega pikendama. Isegi siis, kui asuda eritingimuste p 26 laiendava tõlgendamise tulemusena seisukohale, et see oli takistuseks tellija poolt hankelepingu täitmise peatamisele, on vastustaja asunud põhjendatud seisukohale, et valge FIDIC p 26 koosmõjus hankelepingu eritingimuste p-ga 26 ei hõlma olukorda, kus ehitusleping üldse puudub pikemat aega. Kaebaja ei ole tõendanud, et pöördus konsultandi poole teenuse peatamise ja kulude miinimumi viimise ettepanekuga või lepingu muutmiseks kokkuleppel. Konsultandi hilisemad arvamused ei ole hinnatavad tõendina, mis kinnitaks kaebaja pöördumist ja konsultandi reaktsiooni sellele. Ka juhul, kui kaebaja tegi konsultandile ettepaneku tasu vähendada ja arutelu tulemusena lepiti kokku, et tasu ei vähendata, ei ole kõnealune kulu saamata jäänud teenuse eest abikõlbulik perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 2 p 2 tähenduses; 3) vastustaja on leidnud põhjendatult, et kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke nr 132012 läbiviimise ajaks olid ehitustööd Kiilis lõppenud ja ajavahemikul 31.03.201114.09.2011 Luigel teenust ei osutatud, samas teenuse eest tasuti konsultandile täies mahus, maksti Luige osas lisateenuse tellimisel osaliselt tasu, mis oli abikõlbmatu STS § 2 p 2 tähenduses. Teenus oleks tulnud tellida üksnes Luige piirkonna osas. See oleks olnud saavutatav uue hankelepingu sõlmimise teel ning põhjendatud ei olnud hankelepingu muutmine riigihangete seaduse § 69 lg 4 mõttes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Kiili KVH palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.04.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. Lisaks nähtuvad apellatsioonkaebusest järgmised vastuväited: 1) halduskohus jättis arvesse võtmata, et konsultandi teenuslepingu täitmiskulud ei vähenenud Luige osa ehitustööde peatumise tõttu. Kaebaja selgitas kaebuses, et tööjõukuludelt ei olnud võimalik kokku hoida, samuti ei saanud vähendada kontori pidamisega seotud kulusid. Lisaks ei soetanud konsultant oma ülesannete täitmiseks topelt töövahendeid. Halduskohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata konsultandi poolt tehtud kalkulatsiooni, kust nähtub üksikasjalikult erinevatelt kuluridadelt, et konsultandil puudus minimeeritav kulu, mis oleks ainult Luige piirkonnaga seondunud. Konsultandi 04.12.2014 seletuskirja 4
(6)3-14-51475 ja kalkulatsiooni kohtule esitamise vajaduse tingis asjaolu, et kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kuulata konsultandi esindaja MS üle tunnistajana. Puudub objektiivne põhjus seada konsultandi seletus kahtluse alla. Halduskohus ei arvestanud sellega, et tagastusnõue on perioodi 31.02.2011-14.09.2011 eest ebaõigesti arvestatud ning vastuolus KIK-i enda põhimõtetega. Õige ei saa olla KIK-i arvestus, mille kohaselt on abikõlbulik vaid kulu, millega kaetakse üksnes 60,6% mõistlikust teenuse maksumusest; 2) halduskohus jättis arvesse võtmata, et teenusleping ei näinud lepingu peatamise võimalust ette. Kahtluse korral, kas teenuslepingu eritingimuste alapunkt 26 lubas või keelas konkreetsetel asjaoludel teenuslepingu peatamise, tuleb võlaõigusseaduse § 39 lg-st 1 tulenevalt punkti tõlgendada konsultandi kasuks. Kaebaja ei oleks saanud jätta teenuslepingu igakuist tasu osaliselt tasumata, sest hankedokumendid ja teenusleping ei näinud sellist võimalust ette. Vähem tasu oleks saanud maksta vaid pooltevahelise kokkuleppe alusel. Halduskohus jättis arvesse võtmata, et konsultant keeldus teenuslepingu järgse tasu alandamises kokku leppimast; 3) uue teenuslepingu sõlmimisel ei olnud konsultant teenuslepingu algse tasuga seotud. Kohus jättis tähelepanuta ka selle, et tagastusnõue perioodi 10.02.2012-07.01.2013 eest on KIK-i enda seisukohaga vastuolus, sest KIK-i hinnangul oleks abikõlbulik vaid 47% KIK-i enda poolt mõistlikuks peetavatest kuludest. Halduskohus ei võtnud arvesse seda, et konsultandiga teenuslepingu lisa 1 sõlmimise asemel uue hankemenetluse läbiviimine oleks olnud äärmiselt ebamõistlik ja põhjustanud kaebajale märkimisväärseid lisakulusid. Uus teenuse osutaja oleks pidanud ennast kurssi viima kõige sellega, mida eelmine konsultant oli teinud, tööde üleandmisprotsessi ajaks oleks teenuste osutamine ja sellest tulenevalt ka ehitustegevus mingiks ajaks katkenud, küsitav on, kas keegi üldse oleks asendushankel osalenud. 6. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Apellatsioonkaebuses on välja toodud mitmed asjaolud, mida halduskohus on väidetavalt tähelepanuta jätnud. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Kaebajaga mittenõustumine ei tähenda, et kohus ei ole kõiki asjas olulisi väiteid hinnanud. Arvestada tuleb ka seda, et halduskohus tugines otsuses

§ 165

lg-le 2, mis võimaldab kohtul oma otsuses mitte korrata vastustaja poolt haldusaktis ja vaideotsuses juba põhjendatud väiteid. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, et mingid tema väited oleks hindamata jäetud nii KIK-i otsuses, vaideotsuses kui ka halduskohtu otsuses. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kuna pakkumuse hind tuli esitada mõlema piirkonna kohta eraldi, kusjuures piirkonnad sisaldasid tööd erinevas mahus, ei saanud piirkondade selline eristamine olla juhuslik. Konsultant pidi ka kuuaruanded esitama mõlema piirkonna kohta eraldi. Kuna faktiliselt teenust mõlemas piirkonnas samaaegselt ei osutatud, aga tasuti teenuse eest kogu perioodi vältel täismahus, on osaliselt tegemist mitteabikõlblike kuludega STS § 2 p 2 mõttes. Kaebaja ei ole vastustaja sellekohast arvestust 5

(6)3-14-51475 veenvalt ümber lükanud. Kaebaja väited selles osas, et tal puudus võimalus teenuslepingus mingeid muudatusi teha, ei muuda kulutusi abikõlblikeks. Teenuse hankemenetluse viis läbi kaebaja ning kaebajal oli võimalus ette näha tingimused olukorraks, mil ehitushanked ei realiseeru samaaegselt.
  1. Halduskohus on õigesti leidnud, et tõendamata on asjaolu, et kaebaja pidas konsultandiga läbirääkimisi tasu vähendamise osas. Konsultandi sellekohane üldine kinnitus ei ole piisavaks tõendiks. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks ära kasutanud kõik võimalused, et kulusid minimeerida.
  2. Ka teenuslepingu lisa 1 sõlmimise osas tuleb nõustuda esimese astme kohtuga, et kaebaja ei võtnud tarvitusele abinõusid selleks, et kõik tehtavad kulutused oleksid abikõlblikud. Kaebaja aktsepteeris konsultandi poolt hinnapakkumist, mis oli sama suur kui kahe piirkonna kulu kokku. Eeltoodust ei saa järeldada, et sellises summas oligi teenuse maksumus ka ühe piirkonna eest reaalne, vaid pigem jättis kaebaja tähelepanuta vahendite säästliku kasutamise põhimõtte ning valis teenuse jätkamiseks viisi, mis oli osapoolte jaoks lihtsam. Kaebaja väide, et kulude vähendamine poleks nagunii võimalik olnud, on ebaveenev ning oletuslik.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja menetluskulud koosnevad apellatsiooniastmes riigilõivust summas 750 eurot ning õigusabikuludest 2940 eurot. Kulud on kantud. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.