← Eesti

3-15-2102/44

Obsah (7)§ 278§ 213§ 223§ 279§ 108§ 109§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks 11.11.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse 3-15-2102 siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Keskkonnaagentuur avaldas 30.01.2015 riigihangete registris hanketeate väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamise teenuse tellimine“ (viitenumber 159729). Riigihankes esitati kolm pakkumust: Ragn-Sells AS ja Ragn-Sells Aktiebolag ühispakkumus, AS EcoPro pakkumus ning OÜ Paikre ja Eesti Keskkonnateenused AS ühispakkumus. Hankekomisjoni 16.06.2015 pakkumuste hindamise protokolli nr 4.1-7/52 kohaselt hinnati esitatud pakkumusi järgmiselt: AS EcoPro – 85 punkti, Ragn-Sells AS – 79,89 punkti, OÜ Paikre – 30,4 punkti. Keskkonnaagentuur tunnistas 09.07.2015 käskkirjaga nr 4.1-8/48-1 edukaks AS EcoPro pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.
  2. Ragn-Sells AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. (VAKO) vaidlustuse Vaidlustaja ei nõustu tema pakkumusele antud hindepunktidega hindamiskriteeriumi nr 1 osas. Hankija põhjendused punktide vähendamise osas on ebaõiged ja selgusetud. Vaidlustaja oleks pidanud saama maksimumpunktid. Vaidlustaja on põhjalikult selgitanud pakutavat tehnoloogiat, teinud viited parima võimaliku tehnoloogia (PVT) juhistele ja kinnitanud pakutava tehnoloogia vastavust PVT-le. Tehnoloogia detailse kirjelduse osas on vaidlustaja teinud pakkumusesiseseid viiteid. Vaidlustaja täiendas vastavalt läbirääkimiste käigus antud soovitustele pakkumust täiendavate viidetega PVT nõuetele. Läbirääkimiste protokollist nähtub, et täpsem võrdlus PVT-ga tuli esitada alles loa taotlemise, mitte pakkumuse esitamise etapis. Juhised hindamiskomisjonile koostati 08.07.
  3. Selleks ajaks oli hindamine juba toimunud (16.06.2015), seega ei saanud need juhised olla aluseks hindamise läbiviimisele. Olukorras, kus hankijale endalegi polnud pakkumuste hindamisel selge, millistest hindamisreeglitest lähtuda, ning sellised reeglid on välja töötatud alles pärast pakkumuste hindamist, pole hankija otsused tagantjärele tõhusalt kontrollitavad.
  4. VAKO jättis 12.08.2015 otsusega nr 166-15/159729 Ragn-Sells AS-i 20.07.2015 vaidlustuse Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 käskkirja nr 4.1-8/48-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel saab lähtuda 16.06.2015 hindamisprotokollist ja selle 08.07.2015 lisast. Juhiste koostamine pärast hindamisprotokolli ei anna alust vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna juhised on allkirjastatud vaid kahe komisjoni liikme poolt ja ühe liikme poolt pärast protokolli lisa koostamist ja allkirjastamist, ei saa neist lähtuda pakkumuste hindamise õiguspärasuse kindlakstegemisel ja tuleb seega jätta tähelepanuta. Pakkujatel tuli esitada pakkumuses võrdlus PVT-ga, mis võimaldaks vastustajal hinnata pakutavat tehnoloogiat. Mida põhjalikumalt ja üksikasjalikumalt pakutavaid tehnoloogilisi protsesse ja tehnoloogiaid kirjeldatakse, seda suuremad on võimalused saada kõrgemaid punkte. 28.04.2015 läbirääkimiste protokollist nähtub, et kaebaja on seda mõistnud. Hankija 2

(13)3-15-2102 on viidanud läbirääkimiste käigus vaidlustaja pakkumuse konkreetsetele puudustele, kuid viimane ei ole nendega täiendatud pakkumuses arvestanud. Vaidlustaja pakkumuses toodud viited PVT viitedokumendile või prügiladirektiivile (1999/31/EÜ) ei olnud piisavad. Hankija ei pidanud pakkumuse hindamisel viidete alusel hakkama ise tuvastama seda, kuivõrd keskkonnasäästlikud on vaidlustaja pakutavad tehnoloogilised protsessid. Kui tehnoloogiliste protsesside ja tehnoloogia kirjeldus ei võimaldanud keskkonnasäästlikkust piisavalt hinnata, oli hindepunktide vähendamine õige. Hindamisprotokollis ja selle lisas esitatud hankija hinnangud ja põhjendused ning nende alusel antavad punktid on kontrollitavad ja arusaadavad. Hankija on vaidlustaja pakkumust hindamiskriteeriumi nr 1 osas hinnanud kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ja RHS § 50 lg 2 teise lausega.
  1. Ragn-Sells AS esitas 24.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 12.08.2015 otsuse nr 166-15/159729 ja Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 käskkirja nr 4.1-8/48-1 tühistamiseks. 1) Kaebaja nõustub VAKO seisukohtadega hindamise juhiste osas. 2) Vastustaja on rikkunud RHS § 50 lõikeid 1 ja
  2. Vastustaja on valesti hinnanud kaebaja pakkumust hindamiskriteeriumi nr 1 osas. Seetõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Pakkumuste hindamisel tuleb lähtuda hankedokumentide lisast nr 4 „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“, mitte lisast 3 „Vastavustingimused“. Hankedokumentidest ei tulene kohustust esitada pakkumuses võrdlus PVT-ga. Pakkuja pidi esitama pakutava tehnoloogia kirjelduse, kusjuures pakutav tehnoloogia pidi olema sama või parem PVT-st. Samuti tuli kinnitada pakutava tehnoloogia vastavust PVT-le, mitte PVT-d kirjeldada. Võrdluse esitamise kohustusele ei juhitud tähelepanu ka läbirääkimiste käigus. Läbirääkimiste protokollist nähtuvalt tuli võrdlus PVT-ga esitada alles pärast pakkumuse edukaks tunnistamist loamenetluse käigus. Hankija saab pakkumuste hindamisel lähtuda vaid kriteeriumidest, mis on üheselt selgetena esitatud pakkujatele enne pakkumuste esitamist. Hiljem ei saa hakata tingimusi laiendavalt tõlgendama või neid juurde tuletama. 3) Hankedokumentide järgi polnud keelatud pakutava tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse küsimuses viidata erinevatele standarditele ja allikmaterjalidele, samuti polnud ette nähtud selle eest miinuspunktide andmist. Pakkuja kohustuseks oli kirjeldada tema pakutavat tehnoloogiat. Kaebaja kasutas viitamise võimalust, selle asemel, et valmistada ette mahukas ning nii hankijat kui ka pakkujat koormav dokumendipakk oma tehnoloogia üksikasjaliku kirjeldusega. 4) Vastustaja on hinnanud kaebaja pakkumust meelevaldselt ja vastuolus omaenda varasemate otsustega hankemenetluses. Selleks, et pakkumused jõuaksid hindamise etappi, pidid need vastama vastavustingimustele, mille kohaselt tuli pakutavat tehnoloogiat kirjeldada. Kaebaja pakkumus tunnistati vastavaks, seega oli ta oma tehnoloogiat vajalikul määral kirjeldanud. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik pakkumuste hindamise etapis väita, et kaebaja ei ole teatud osas pakutavat tehnoloogiat üldse kirjeldanud. 5) Arvestades, et vastustaja oli juba andnud kaebaja pakkumusele miinuspunkte tehnoloogia kirjelduse ebapiisavuse eest, oli PVT võrdluse ebapiisavuse eest miinuspunktide andmise näol tegemist topelt miinuspunktidega. Kui jätta arvestamata miinuspunktid PVT võrdluse ebapiisavuse või ebaselguse eest nii kaebajal kui ka kolmandal isikul, saab suurima arvu hindepunkte kaebaja.
  3. Keskkonnaagentuur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 3
(13)3-15-2102 1) Vastustaja nõustub VAKO-ga, et hindamise juhiste allkirjastamise aeg ei saa olla aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele. Samas ei nõustu vastustaja VAKO järeldusega, et juhised tuleb jätta tähelepanuta, sest need on allkirjastanud vaid 2 komisjoni liiget 3-st. Keskkonnaagentuuri direktori 11.03.2015 käskkirjaga nr 1.1-1/16 kinnitatud riigihangete ja lepingute menetlemise korra p 2.3.6 kohaselt kehtib komisjoni protokoll, kui sellele on alla kirjutanud üle poole komisjoni liikmetest. Hindamise juhiste allkirjastamine 3-liikmelise komisjoni 2 liikme poolt oli seega õiguspärane ega saa tuua kaasa juhiste tähelepanuta jätmist. 2) Kaebajal tuli esitada kasutatavate tehnoloogiliste protsesside ja tehnoloogia kirjeldus, mis pidi võimaldama hinnata seda, kas kasutatavad tehnoloogiad vastavad PVT nõuetele. Tehnoloogilise lahenduse sisu ning PVT tasemele vastavust ei ole piisavate lähteandmeteta võimalik hinnata. Ka vastavustingimustest nähtub üheselt, et hankija eesmärgiks on koguda põhjalikku teavet pakkuja kasutatava tehnoloogia detailide kohta ning teavet, mis võimaldab seostada pakkuja poolt kavandatud tehnoloogia PVT-ga. Hankija hindab pakkuja kasutatava tehnoloogia vastavust konkreetsele PVT viitedokumendile. Tegemist on tehnilise teabega, mille tuvastamine ja kogumine hankija poolt ei ole mõeldav. Seda, kas pakkuja poolt kasutatavad tehnoloogilised protsessid ja hankelepingu täitmisel kasutatav tehnoloogia vastab PVT nõuetele, on võimalik hinnata ainult pakkuja esitatava teabe alusel. Kui pakkuja vastavat teavet vajaliku detailsusega ei esita, ei ole hankijal võimalik asuda ise täitma pakkumuste hindamise käigus tuvastatud lünkasid. PVT-d käsitlevad viitedokumendid hõlmavad teatud tehnoloogilist taset, mille raames on võimalik erinevate tehniliste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Seega ei ole hankijal võimalik pelgalt tehnoloogia kirjelduse põhjal iseseisvalt seostada seda konkreetse PVT viitedokumendi ja selle konkreetse tingimusega. Kui hankija seda iseseisvalt teeks, tooks see kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkumuste hindamise dokumentidest nähtub, et viitamine asjakohastele allikatele oli võimalik ja vastustaja on seda pakutava tehnilise lahenduse kirjeldamise meetodina aktsepteerinud. Samas vastutab kaebaja selle eest, et viited avalikult kättesaadavatele standarditele ja allikmaterjalidele oleksid piisavalt täpsed ja võimaldaksid hankijal viidete alusel pakkumuse sisu hinnata. Viited peaks andma piisava teabe selleks, et vastustaja saaks kogumis kätte kriteeriumides sätestatud teabe. Praegusel juhul see nii ei olnud. 3) PVT-ga võrdluse esitamise kohustus ei olnud kaebaja jaoks üllatuslik. Vastustaja juhtis läbirääkimiste käigus korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et esialgselt kaebaja poolt esitatud tehnika kirjeldus ja PVT võrdlus on pinnapealsed ning pakkumuse kirjeldust tuleb vastavalt täiendada. Pakkuja möönis seda ja nõustus selgesõnaliselt, et kavatseb seda teha. Kaebaja ei seadnud vaidlustusmenetluses kahtluse alla seda, et pakkumuses pidi sisalduma võrdlus PVTga, vaid väitis vaidlustuses, et tema pakkumuses oli võrdlus piisava põhjalikkusega esitatud. 4) Hankedokumentidest ja vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, et kaebaja pakkumus ei sisaldanud teavet, mille alusel oleks olnud võimalik hinnata pakutava tehnoloogia sisu, taset ning seost PVT-ga. PVT-ga seostamata ei ole vastustajal võimalik tuvastada ega analüüsida kasutatava tehnoloogia keskkonnasäästlikkust. Kaebaja pakkumusele antud punktide vähendamine oli põhjendatud, õiguspärane ja vastavuses kriteeriumidega. Kriteeriumide alusel pakkumuste hindamine on vastustaja diskretsiooniotsus, mis tugineb esitatud tehnilise teabe analüüsile. Kohus saab kontrollida vaid menetlusnormide järgimist, põhjendamiskohustuse täitmist, asjaolude sisulist paikapidavust ja kaalutlusvigade puudumist. Ka juhul, kui kaebajal puudus kohustus PVT võrdluse esitamiseks, ei saa kohus vastustaja asemel hinnata seda, kas kaebaja pakutavad tehnilised lahendused on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (VOJK) käitamiseks sobivad, piisavalt keskkonnasäästlikud ning vastavad tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusamale ja kõige paremini välja arendatud tasemele (tööstusheite seaduse § 8 lg 1). Seega ei tooks kaebuse 4
(13)3-15-2102 rahuldamine kaasa kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamist. Vastustaja ei ole pakkumuste hindamisel teinud diskretsioonivigu, mis oleksid aluseks käskkirja tühistamisele. 5) Vastustaja ei vii pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis läbi pakkumuste detailset sisulist analüüsi. Pakkumuse vastavaks tunnistamine saab anda pakkujale kindluse vaid selles, et ei esine sisulisi kõrvalekaldeid esitatud tingimustest. Pakkumuse vastavaks tunnistamine ei tähenda seda, et pakkumus vastab tingimustele täiel määral ning väärib hindamisel maksimumpunkte. Pakkumuse detailne sisuline hindamine toimub hilisemas etapis. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja ei ole oma pakkumust üldse kirjeldanud, vaid et kirjeldus oli ebapiisav maksimumpunktide saamiseks.
  1. AS EcoPro vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajat ei koheldud võrreldes teiste pakkujatega ebavõrdselt. Samadel põhjustel võeti hindamisel punkte maha ka teistelt pakkumustelt. Pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis sai hankija kontrollida üksnes seda, kas pakkumused on esitatud vastavalt riigihanke tingimustele ja pakkumuse vormile IV. Muud pakkumuste sisu puudutavad küsimused kuulusid läbivaatamisele hilisemas pakkumuste hindamise etapis. Vastustaja ei heitnud kaebajale ette tehnoloogiliste protsesside kirjelduse täielikku puudumist, vaid konkreetse ja üksikasjaliku kirjelduse puudumist. Vastustaja saanuks pakkumuse mittevastavaks tunnistada vaid juhul, kui kirjeldus oleks üldse puudunud. 2) Tulenevalt praeguse riigihanke spetsiifikast, pidi kaebajale ja teistele pakkujatele olema teada, et pakutav tehnoloogia peab vastama PVT nõuetele ning seda hankemenetluse käigus kontrollitakse ja hinnatakse. Kui pakkuja ei ole teinud piisavalt selgelt viiteid PVT-le või on jätnud need üldse tegemata, on pakutud tehnoloogia ja tegevuskava vastavuse kontrollimine hankekomisjoni poolt raskendatud või võimatu. Kaebaja on nõustunud, et pakkumuses tuli esitada kinnitus enda pakutava tehnoloogia vastavuse kohta PVT nõuetele. Kuigi hindamiskriteeriumides vastavasisuline nõue puudub, tuleb hindamiskriteeriume käsitleda koos vastavustingimustega. Need dokumendid täiendavad üksteist, moodustades pakkumuste esitamise alused ja nõuded. Hindamiskriteeriumide järgi oli hankijal õigus hinnata madalamalt pakkumusi, milles oli ebaselgusi ja lünki. Enda pakutava tehnoloogia vastavuse kinnitamine PVT nõuetele tähendabki tehniliselt enda tehnoloogia võrdlemist PVT-ga. Arvestades asjaoluga, et PVT nõuded sisalduvad erinevates õigusaktides ning jagunevad erinevate tehnoloogiate lõikes, on igati õigustatud nõuda pakkujatelt täpseid ja selgeid viiteid ning vastavuse kinnitamist PVT-le. See tagab hankijale selge arusaamise pakutavast tehnoloogiast ja selle sobivusest VOJK käitamiseks. Kuna osadel juhtudel oli kaebaja viide PVT-le ebaselge või puudus üldse, on vastustaja kooskõlas hankedokumentidega vähendanud kaebaja pakkumusele antavat punktisummat. 3) Vastustaja ja VAKO on kaebajale ette heitnud, et tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse kirjeldus kaebaja pakkumuses puudub ning hankija ei pea hakkama pakkuja viidatud mahukast dokumentatsioonist ise otsima kaebaja tehnoloogia ja selle keskkonnasäästlikkuse kirjeldusi ning tuvastama nende vastavust hindamiskriteeriumidele. Hankijale sellise laialdase kohustuse panemine oleks ebamõistlik ega tagaks võrdset kohtlemist teiste pakkujatega. Kui kaebajal oli kahtlus, kui põhjalikult tuleb pakkumust kirjeldada, saanuks ta esitada vastustajale järelepärimise.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.10.2015 otsusega Ragn-Sells AS-i kaebuse ning tühistas VAKO 12.08.2015 otsuse nr 166-15/159729 ja Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 käskkirja nr 4.1 8/48-1, mõistis Keskkonnaagentuurilt Ragn-Sells AS-i kasuks välja riigilõivu 2575 eurot ja õigusabikulud 2400 eurot ning jättis Keskkonnaagentuuri ja AS-i EcoPro menetluskulud nende endi kanda. 5
(13)3-15-2102 1) Hanketeate p II.1.5 järgi peab pakkuja hankelepingu täitmisel kasutama PVT nõuetele vastavat tehnoloogiat, kuid ei hanketeade ega hankedokumendid, sh lisa nr 3 “Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused” p 4, ei näe ette iseseisvat kohustust esitada võrdlust pakutava tehnoloogia ja PVT vahel. Ka hankedokumentide lisas nr 4 „Pakkumuse hindamise kriteeriumid” toodud hindamismetoodika ei näinud ette, et pakkumuses tulnuks kirjeldada PVT-d ja esitada võrdlus pakutava tehnoloogia ja PVT vahel ning nende puudumise korral vähendatakse hindepunkte. 08.07.2015 selgitusi pakkumuste hindamise protokolli lisale („juhised“) pakkujatele enne pakkumuste esitamist teatavaks ei tehtud, mistõttu ei saanud pakkujad seda dokumenti oma pakkumuse vormistamisel arvestada. 2) 28.04.2015 läbirääkimiste protokollist nähtub, et vastustaja ei olnud rahul kaebaja esitatud tabelitega, kus olid vaid viited PVT punktidele, samas ei esitanud hankija selgesõnaliselt nõuet, et kaebajal tuleb oma pakkumuses esitada ka PVT kirjeldus ja võrrelda seda tema poolt pakutava tehnoloogiaga. Vastustaja viitas sellisele vajadusele loa taotlemise menetluses, kuid ei selgitanud kaebajale läbirääkimiste käigus, et selline võrdlus tuleb esitada juba hankemenetluses. Arvestades üsna konkreetseid ettepanekuid ja etteheiteid kaebaja pakkumusele, võis kaebaja eeldada, et vastustaja on suuteline ise PVT viitedokumentidega tutvuma ja oskab selle alusel pakutava tehnoloogia keskkonnasäästlikkust hinnata. Võimalik, et PVT kirjelduse ja võrdluse väljatoomine muutsid pakkumuse arusaadavamaks ja selle hindamise lihtsamaks, kuid kui sellist nõuet ei olnud üheski pakkujatele enne pakkumuse esitamist teatavaks tehtud hanke dokumendis esitatud, siis ei saanud vastustaja sellise nõude täitmata jätmise eest pakkumuste hindamisel hindepunkte vähendada (RHS § 50 lg 1). Viited pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele ei ole asjakohased, sest hankega seotud dokumentidest ei tulnud ühelegi pakkujale kohustust esitada võrdlus PVT-ga. Vastavustingimused nõudsid vaid kinnitust, et pakutav tehnoloogia vastab PVT-le ja sellise kinnituse on kaebaja oma pakkumuses ka esitanud. 3) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema pakkumusele on antud topelt miinuspunkte. 08.07.2015 protokolli lisast on selgelt näha, kui mitu miinuspunkti on saadud pakutava tehnoloogia kirjelduse ebaselguse eest ja kui mitu miinuspunkti PVT-ga võrdluse puudumise eest. Need on täiesti erinevad ja teineteisest sõltumatud asjaolud. 4) 08.07.2015 protokolli lisast nähtub, et kaebaja on saanud PVT-ga võrdluse esitamata jätmise eest miinuspunkte (vähem hindepunkte) järgmiselt: hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.i eest 1 miinuspunkt, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.ii eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iii eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iv eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.2.1.i eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.2.1.ii eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.3 eest 1 miinuspunkt. Kolmas isik on saanud PVTga võrdluse esitamata jätmise eest miinuspunkte järgmiselt: hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iii eest 1 miinuspunkt, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iv eest 1 miinuspunkt. Kui jätta eelnimetatud miinuspunktid arvestamata, oleks hindepunktid kujunenud järgmiselt: - kaebaja oleks saanud hindamiskriteeriumi nr 1.1 eest kokku 33 punkti ja kolmas isik 32 punkti. Kuna kaebaja punktide summa olnuks suurem, oleks ta saanud 28 väärtuspunkti ja kolmas isik 27,15 väärtuspunkti (32 ÷ 33 × 28); - kaebaja ja kolmas isik oleks mõlemad saanud hindamiskriteeriumi nr 1.2 eest kokku 17 punkti. Mõlemad oleksid saanud 18 väärtuspunkti; - kaebaja oleks saanud hindamiskriteeriumi nr 1.3 eest 8 punkti ja kolmas isik 10 punkti. Kuna kolmanda isiku punktide summa olnuks suurem, oleks ta saanud 10 väärtuspunkti ja kaebaja 8 väärtuspunkti (8 ÷ 10 × 10); - kokku oleks kaebaja hindamiskriteeriumi nr 1 eest saanud 54 väärtuspunkti ja kolmas isik 55,15 väärtuspunkti; 6
(13)3-15-2102 - kuna kaebaja ei vaidlustanud hindamiskriteeriumide nr 2-4 eest antud hindepunkte, oleks tema lõplikuks väärtuspunktide summaks kujunenud 88,79 (54 + 3,82 + 0,97 + 30) ja kolmanda isiku väärtuspunktide kogusummaks oleks olnud 84,15 (55,15 + 7 + 7 + 15). Seega mõjutasid juba üksnes PVT-ga võrdluse puudumise eest antud miinuspunktid hindamise lõpptulemust ning vastustajal tulnuks kolmanda isiku pakkumuse asemel tunnistada edukaks kaebaja pakkumus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Keskkonnaagentuur palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata. PVT-le vastavuse hindamine on võimalik pakutava tehnoloogia ja seadmete piisavalt üksikasjaliku kirjelduse ja nende andmete põhjal, mis tõestavad, et pakutud lahendused vastavad tõepoolest PVT-le. PVT võrdluse puudumine või selle ebatäpsus toob kaasa ebaselguse pakkumuses kirjeldatud tehnoloogia osas. Kaebajale oli teada, et VOJK käitamisel tuleb täita õigusaktide nõudeid PVT rakendamise kohta, kuna see on ka keskkonnalubade saamise üheks peamiseks eelduseks. Läbirääkimistel selgitas hankija kaebajale PVT võrdluse puudulikkust ning kaebaja lubas tehnika kirjeldust ja PVT võrdlust täiendada. Kaebaja ei seadnud hankemenetluses ega ka vaidlustuse esitamisel kordagi kahtluse alla PVT võrdluse esitamise vajadust. Kaebaja pakkumuses esitatud viited PVT-le ei andnud hankijale piisavalt teavet kasutatava tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse kohta. Pelgalt tehnoloogia kirjeldamine ei anna ka valdkonna eksperdile piisavalt teavet selleks, et mõistliku pingutusega seostada tehnoloogiline lahendus konkreetse PVT tingimusega ning anda hinnang tehnoloogia keskkonnasäästlikkusele. Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-336/12 ei saa hankija selgituste küsimisega või muul moel ise asuda kõrvaldama ebatäpsusi pakkumuses, kuna see tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Praegusel juhul on hankija pakkumuste hindamisel detailselt välja toonud selle, milline ebaselgus või teabe ebapiisavus on toonud kaasa hindepunktide vähendamise. Pakkumuse hindamise kriteeriumidest lähtuvalt tugineb pakkumuste hindamine ekspertteadmiste rakendamisele ning määratlemata õigusmõistete (efektiivsus, selgus, läbimõeldus) sisustamisele. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega, mille suhtes on kohtu kontroll piiratud. Halduskohus asus oma otsuses hankija eest kaalutlusõigust teostama. Isegi kui nõustuda halduskohtuga, et PVT võrdluse analüüs ei olnud pakkumuste hindamise etapis õiguspärane, ei saa see tuua kaasa eduka pakkumuse tuvastamist täiendavat pakkumuste hindamist teostamata.
  2. AS EcoPro palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata. Kaebajale nn miinuspunktide andmise tegelikuks põhjuseks ei olnud mitte PVT võrdluse puudumine, nagu leidis halduskohus, vaid see, et hankijal ei olnud võimalik anda hinnangut kaebaja pakkumuses kirjeldatud tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkusele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuste hindamisel võttis hankija ühe hindamiskriteeriumina arvesse pakutavate tehnoloogiate keskkonnasäästlikkuse aspektide kirjelduse olemasolu või selle puudumist. Kui pakkumus ei võimaldanud hankijal hinnata selles kirjeldatud tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkust, sai pakkuja vähem punkte. PVT võrdluse esitamine pakkumuses võimaldas hankijal teha järeldusi tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse kohta. Kuna kolmanda isiku pakkumus võimaldas hankijal hinnata tehnoloogiate keskkonnasäästlikkust, oleks kolmas isik igal juhul pidanud saama kaebajast rohkem punkte. Halduskohus on ebaõigesti lähtunud loogikast, et PVT võrdluse esitamata jätmise mittearvestamine oleks viinud kaebaja 7
(13)3-15-2102 pakkumuse edukaks tunnistamiseni. PVT võrdluse puudumine tähendas, et kaebaja pakkumuses puudus ka keskkonnasäästlikkuse kirjeldus või see oli ebapiisav. Halduskohtu otsus viib pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni ning piirab hankija õigust hinnata pakkumusi sisuliselt ja leida hankemenetluse eesmärki arvestades parim pakkumus. Halduskohus on ebaõigesti arvesse võtnud 4 miinuspunkti, mida kaebaja tegelikult ei vaidlustanud.
  1. Ragn-Sells AS vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja vaidlustas kõik temale antud miinuspunktid hindamiskriteeriumi nr 1 osas. Kaebajale antud miinuspunktid saab tinglikult jagada kaheks: 1) tehnoloogia kirjelduse ebapiisavus või lünklikkus ning 2) PVT võrdluse ebapiisavus. Kuna hindamiskriteeriumid ei andnud hankijale võimalust hinnata PVT võrdluse detailirohkust, on kõik PVT võrdluse puudumise eest antud miinuspunktid õigusvastased. Pakkujad pidid üksnes kinnitama enda pakkumuste vastavust PVT-le ning seda kaebaja ka tegi. Läbirääkimistel ei saanud hankija muuta hindamiskriteeriume. Läbirääkimistel antud hankija juhis täiendada PVT kirjeldust või selle võrdlust pakutava tehnoloogiaga puudutas üksnes hilisemat jäätmeloa menetlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
  3. Apellatsioonimenetluses vaidlevad menetlusosalised eelkõige selle üle, kas hankija võttis õiguspäraselt pakkujatelt punkte maha selle eest, et pakkumuses ei olnud hindamiskriteeriumi nr 1 all esitatud võrdlust PVT-ga või oli võrdlus ebapiisav või ebaselge. Halduskohus leidis, et kuna hanketeates ega hankedokumentides ei olnud kehtestatud nõuet esitada pakutava tehnoloogia võrdlus PVT-ga, on PVT võrdlust puudutavad miinuspunktid põhjendamatud ja tuleb jätta arvestamata.
  4. Hanketeate p II.1.5 kohaselt võtab edukas taotleja hankelepinguga kohustuse käitada Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust, sh võtta vastu, ladustada, taaskasutada, muuta prügilakõlblikuks ning kõrvaldada ohtlikke jäätmeid, tagades selleks parima võimaliku tehnika nõuetele vastavate seadmete olemasolu ja kasutamise. Toodu kohustab pakkujat kasutama hankelepingu täitmisel PVT nõuetele vastavat tehnoloogiat.
  5. „Nõuded pakkumusele-vastavustingimused“ p-st 4 tuleneb, et pakkuja esitab vormil IV VOJK käitamiseks vajaliku parima võimaliku tehnoloogia nõuetele vastavate tehnoloogiliste protsesside ja hankelepingu täitmisel kasutatava tehnoloogia kirjelduse. Tehnoloogiliste protsesside ja kasutatava tehnoloogia kirjeldus esitatakse arvestades HD Lisas 4 – Pakkumuse hindamise kriteeriumid – sätestatut: (a) jäätmete prügilakõlblikuks muutmisele vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 22 nõuetele; (b) saastunud pinnase käitlemisele; (c) hapete ja aluste neutraliseerimisele. Tehnoloogiliste protsesside ja kasutatava tehnoloogia kirjelduse esitamisel esitab pakkuja selgituse korraldatava jäätmekäitluse kohta koos tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse kirjeldusega ning vajalike skeemide ja joonistega ning kinnitab nende vastavust parimale võimalikule tehnikale tööstusheite seaduse § 8 mõistes.
  6. Hankedokumentide lisa nr 4 „Pakkumuse hindamise kriteeriumid” hindamiskriteeriumi nr 1 „VOJK käitamiseks vajalik parimale võimalikule tehnoloogiale vastav tehnoloogia“ osakaaluks on määratud 56 väärtuspunkti 100-st ning seega on tegemist kõige olulisema kriteeriumiga. Hindamiskriteeriumi nr 1.1 “Jäätmete prügilakõlblikuks muutmine vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise 8
(13)3-15-2102 nõuded” § 22 nõuetele” p 1.1.3 näeb ette, et iga eelnimetatud aspekti juures vaatleb hankija, kas pakkujal on selge ja läbimõeldud tegevuskava, kuidas tehnoloogia ja jäätmete prügilakõlblikuks muutmise protsess toimib või esineb pakkuja pakkumuses ebaselgusi või lünki. Hankija hindab kõrgemini pakkumust, kus pakkujal on selge arusaamine ning tegevuskava tehnoloogia ja protsesside toimimise kohta ning madalamalt pakkumusi, kus esineb ebaselgusi ja lünki. Hindamiskriteeriumi nr 1 p 1.1.5 järgi hankija hindab kõrgemini pakkumusi, milles kirjeldatud tehnoloogilised protsessid on keskkonnasäästlikumad ning tagavad paremini ohtlike jäätmete nõuetekohase käitlemise võimalikult lähedal jäätmete tekkekohale. Hindamiskriteeriumi nr 1.2 “Saastunud pinnase käitlemine” p 1.2.2 järgi iga eelnimetatud hindamisaspekti puhul hinnatakse omakorda kõrgemini pakkumusi, milles kasutatav tehnoloogia väldib kõige efektiivsemalt keskkonnahäiringute teket. Hindamiskriteeriumi nr 1.3 “Hapete ja aluste neutraliseerimine” p 1.3.
  1. järgi iga eelnimetatud aspekti juures vaatleb hankija, kas pakkujal on selge ja läbimõeldud tegevuskava, kuidas tehnoloogia ja hapete ja aluste neutraliseerimise protsess toimib või esineb pakkuja pakkumuses ebaselgusi ja lünki. Hankija hindab kõrgemalt pakkumust, kus pakkujal on selge arusaamine ning tegevuskava tehnoloogia ja protsesside toimimise kohta ning madalamalt pakkumusi, kus esineb ebaselgusi ja lünki. Hindamiskriteeriumi nr 1.3 p 1.3.4 järgi hankija hindab kõrgemini pakkumusi, milles kirjeldatud tehnoloogilised protsessid on keskkonnasäästlikumad ning tagavad hapete ja aluste nõuetekohase neutraliseerimise võimalikult lähedal jäätmete tekkekohale. Iga alamkriteeriumi juurde on hankedokumentide lisas 4 märgitud vastava alamkriteeriumi eest saadav maksimaalne väärtuspunktide arv. Täpsustatud ei ole, millise kaalu omistab hankija alamkriteeriumi sees nimetatud kriteeriumidele, sh kasutatava tehnoloogia keskkonnasäästlikkusele.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hanketeates ega hankedokumentides ei ole otseselt kehtestatud nõuet esitada pakutava tehnoloogia võrdlus PVT-ga. PVT võrdluse olulisust on käsitletud 08.07.2015 dokumendis „Selgitused pakkumuste hindamise protokolli nr 4.1-7/52 lisale“ („juhised“), kuid see dokument on koostatud pärast pakkumuste esitamist ning pakkujatel ei olnud võimalik sellest pakkumuste koostamisel lähtuda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pakkumuses viidati PVT viitedokumentidele (BREF) ning kinnitati kasutatava tehnoloogia vastavust PVT-le. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas selle näol, et hankija arvestas hindamisel, kui põhjalik ja sisukas on pakkumuses kirjeldatud tehnoloogiliste protsesside võrdlus PVT-ga, on tegemist täiendava hindamiskriteeriumiga, mida hanketeates ega hankedokumentides kehtestatud ei olnud.
  3. Hankedokumentide p 16.2 järgi sõlmib hankija hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hinnates pakkumusi vastavalt hindamise kriteeriumidele (HD lisa 4 „Pakkumuse hindamise kriteeriumid“) omistatud väärtuspunktide suhtelisele osakaalule ning tunnistab edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. RHS § 50 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. RHS § 50 lg-d 1 ja 2 lubavad hankijal võtta pakkumuste hindamisel arvesse ainult selliseid kriteeriume, mis on kehtestatud hanketeates või hankedokumentides. Keelatud on ka tõlgendada kehtestatud kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumidest meelevaldselt tingimusi, mida hanketeates või hankedokumentides sätestatud 9
(13)3-15-2102 ei ole. Samuti tuleb arvestada, et RHS § 50 lg 2 sõnastusest tulenevalt on hankija kohustatud pakkumuste hindamisel lähtuma hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidest (D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Tallinn: Juura, 2014, lk 427).
  1. Pakkumuste hindamise protokolli on hankija hindamiskriteeriumi 1.1.1.i osas kaebaja pakkumuse kohta märkinud, et tööetappide võrdlustabel PVT-ga sisaldab pigem ettevalmistavate toimingute väljatoomist kui põhiprotsesside võrdlust ning jääb selles suhtes ebakonkreetseks. Pakkumuste hindamise protokolli lisast nähtub, et hindamiskriteeriumi 1.1.1.i osas on hankija kaebajalt võtnud maha 1 punkti põhjusel, et viited PVT BREF punktidele ei võimalda piisaval määral hinnata põhiprotsesside keskkonnasäästlikkuse aspekte. Hindamiskriteeriumide 1.1.1.ii ja 1.1.1.iii osas on hankija teinud sarnase märkuse, et tehnoloogia põhiprotsesside võrdlus PVT-ga praktiliselt puudub. Protokolli lisast nähtub, et selle eest on mõlemal juhul kaebajalt võetud maha 2 punkti. Samuti nähtub protokolli lisast, et ka hindamiskriteeriumi 1.1.1.iv osas on maha võetud 2 punkti, kuna puudub sisuline võrdlus PVT-ga põhitehnoloogia keskkonnasäästlikkuse seisukohalt. Hindamiskriteeriumi 1.2 juures on kaebaja kohta protokolli märgitud, et hankijale jääb ebamääraseks, kuivõrd vastab kavandatav tehnoloogia PVT-le, ning hindamiskriteeriumi 1.3 juurde, et esitatud on üldised viited PVT-le. Protokolli lisast nähtub, et esimesel juhul on kaebajalt võetud maha kokku 4 punkti (kaks alakriteeriumi 1.2.i osas ja kaks alakriteeriumi 1.2.ii osas) PVT-ga sisulise võrdluse puudumise eest, teisel juhul 1 punkt.
  2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et VAKO-le esitatud vaidlustuses vaidlustas ta hindamiskriteeriumi nr 1 osas kõik nn miinuspunktid, mis anti PVT-ga võrdluse puudumise eest. See nähtub selgelt vaidlustusest ning lisaks ka kaebusest.
  3. Kohtuasjas C-331/04 leidis Euroopa Kohus, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui hindamiskomisjon annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alamkriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, tingimusel, et selline otsus ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume; ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada, ning ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes. Euroopa Kohus rõhutas viidatud otsuse p-s 21, et tellija poolt määratletud lepingu sõlmimise kriteeriumid peavad olema seotud lepingu objektiga, ei või anda tellijale piiramatut valikuvabadust, peavad olema lepingudokumentides või hanketeates selgelt mainitud ning peavad eelkõige austama võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Sama otsuse p-des 23 ja 24 märkis Euroopa Kohus, et kõik esitatud kriteeriumid peavad olema selgelt mainitud lepingudokumentides või hanketeates, võimaluse korral tähtsuse järjekorras, selleks, et ettevõtjatele anda võimalus tutvuda nende olemasolu ja sisuga. Selleks, et tagada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte austamine, on samamoodi oluline, et kõik asjaolud, mida tellija võtab majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, ning võimaluse korral nende suhteline tähtsus, oleksid võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumust ette valmistavad. Selle põhimõtte olulisust on Euroopa Kohus samuti rõhutanud näiteks kohtuasjades C-513/99 (p 62) ja C-532/06 (p 37). Ringkonnakohtu arvates saab ka praeguses asjas juhinduda viidatud Euroopa Kohtu praktikast.
  4. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oli hankija tegevus kooskõlas viidatud Euroopa Kohtu otsustes seatud tingimustega. Hindamise käigus ei muudetud tehnilises kirjelduses või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise tingimusi. Hindamiskriteeriumi nr 1 kohaselt tuli hinnata kasutatava tehnoloogia vastavust parimale võimalikule tehnoloogiale ning kõrgemalt tuli hinnata keskkonnasäästlikke lahendusi. Sellest on hindamiskomisjon pakkujatele punktide andmisel ka juhindunud. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et pakkujaid oleks 10
(13)3-15-2102 hankemenetluses (sh läbirääkimiste pidamisel) ebavõrdselt koheldud. Hindamiskomisjoni otsus ei sisalda asjaolusid, mis oleksid võinud mõjutada pakkumuse ettevalmistamist, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada.
  1. Kuna hindamiskriteeriumidest tulenes selgelt, et kõrgemalt hinnatakse neid pakkumusi, milles kirjeldatud tehnoloogilised protsessid on keskkonnasäästlikumad, pidi pakkumus järelikult võimaldama hankijal seda ka reaalselt hinnata. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebajale ette heidetud mitte lihtsalt võrdluse puudumist PVT-ga, vaid hankija märkustest saab välja lugeda, et pakkumuses ei ole piisavalt informatsiooni, et hinnata kaebaja kasutatavate tehnoloogiliste põhiprotsesside keskkonnasäästlikkust. Ehkki hanketeates ega hankedokumentides ei olnud otseselt nõuet esitada pakkumuses võrdlus PVT-ga, nõustub ringkonnakohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et sellise võrdluse esitamine aitab hinnata pakkuja kasutatavate tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkust. Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus hankija oleks hindamise staadiumis tuletanud hindamiskriteeriumidest täiendava tingimuse, mida hanketeates või hankedokumentides ei olnud kehtestatud. Kaebaja seejuures ongi oma pakkumuses esitanud tabelid, milles on kajastatud kasutatavate tehnoloogiliste protsesside võrdlus PVT-ga tööetappide kaupa. Seega ka kaebaja ise leidis pakkumust koostades, et pakkumuses kirjeldatud tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkuse hindamiseks on mõistlik esitada võrdlus PVT-ga.
  2. Hankedokumentide p 15.3 kohaselt on läbirääkimiste objektiks muu hulgas VOJK-s kasutusele võetavad tehnoloogiad. Läbirääkimiste eesmärgiks oli kohandada vastavaks tunnistatud pakkumused hanke eesmärgile ja hankedokumentides sätestatud nõuetele (p 15.1). Läbirääkimiste protokoll oli pakkumuse lahutamatu osa (p 15.7) ning vajadusel tuli pakkujal läbirääkimiste tulemusel esitada kohandatud pakkumus, mis oli aluseks hindamisele (p 15.9). 28.04.2015 toimunud läbirääkimiste protokolli kohaselt märkis hankija kaebajale, et küsitud oli ka kinnitust PVT-le ja esitatud on tabel, aga see on pinnapealne, viitab vaid üksikutele PVT punktidele, samas PVT dokumentides (füüsikalis-keemilised töötlused) on kohati protsesside üksikuid etappe täpsemalt kirjeldatud. Tegelikult iga punkti juures, kus on tehnoloogiast juttu, tuleb loa taotlemisel seda iga asjakohast etappi täpsemalt lahti kirjutada. Kas kinnitate, et olete sellele täpsemalt mõelnud ja kavatsete seda põhjalikult ja läbivalt lähtuda PVT-st. Kaebaja vastas seepeale: kinnitame ja võime ka pakkumust täiendada ja rohkem lahti kirjutada, st kas meie kirjeldus on arusaadav, et hindamise käigus rohkem punkte saada. Hankija vastas kaebajale: tuleks täpsemalt lähtuda PVT tingimustest. Samuti on hankija 28.04.2015 läbirääkimiste protokolli kohaselt kaebajale selgitanud, et raskemetallidega saastunud pinnase osas tuleks eristada PVT võrdluse juures selgelt kahte protsessi: bioloogiline ja füüsikalis-keemiline pinnase puhastamine. Protokolli märgitud otsuse kohaselt pakkuja täiendab oma pakkumuse kirjeldust vastavalt läbiräägitule. Läbirääkimiste protokollist nähtub, et hankija heitis kaebajale ette PVT võrdluse pinnapealsust ning soovis täpsemate kirjelduste esitamist, arvestades, et PVT dokumentides on protsesside üksikuid etappe üksikasjalikult kirjeldatud ning ka keskkonnaloa taotlemisel on vaja täpsemat kirjeldust. Hankedokumentide ja läbirääkimiste põhjal pidi kaebajale olema arusaadav, et üksnes viitamisest PVT juhistele ning kasutatava tehnoloogia vastavuse PVT-le kinnitamisest ei pruugi piisata maksimaalsete punktide saamiseks, vaid tehnoloogiliste protsesside vastavust PVT-le peaks pakkumuses täpsemalt kirjeldama.
  3. 13.04.2015 ning 05.06.2015 esitatud kaebaja pakkumusi võrreldes nähtub, et tabelis 1 („Ohtlike jäätmete stabiliseerimise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-ga“), tabelis 2 („Pinnase töötlemise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-ga“) ning tabelis 3 („Raskemetallidega saastunud pinnase käitlemise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVTga“) on pärast läbirääkimisi muudetud ja täiendatud viiteid PVT (ing.k BAT) 11
(13)3-15-2102 viitedokumendile (Integrated Pollution Prevention and Control, Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries, August 2006). Tabelis 4 („Neutraliseerimise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-ga“) kaebaja muudatusi ei teinud. Seejuures on tabelites 1 ja 2 nimetatud ühe tööetapina märgsepareerimine ja stabiliseerimine, tabelis 3 aga on nimetatud üksnes stabiliseerimist, kuid PVT viited on vastava tööetapi osas kõigil juhtudel samad (BAT nr 72-94, 34, 61; 2003/33/EC 2.4). Ringkonnakohus märgib, et viitedokumendis on artiklites 72-94 käsitletud nii vee (artiklid 7284), tahkete jäätmete (artiklid 85-90) kui ka saastunud pinnase (artiklid 91-94) füüsikaliskeemilist töötlemist. Hankija on rõhutanud, et märgsepareerimine ja stabiliseerimine on kaks sisuliselt erinevat tehnoloogiat, kuid kaebaja pakkumuses on neid mitmel juhul käsitletud ühtse tehnoloogiana, mistõttu jääb ebaselgeks, kuidas täpsemalt on iga protsessi juures tagatud parima tehnoloogia kasutamine ja seeläbi keskkonnasäästlikkus. Eeltoodut arvestades tuleb nõustuda vastustaja ja VAKO-ga, et üksnes viidetest PVT viitedokumendile ei piisa, et hankija saaks tuvastada, kui keskkonnasäästlikud on kaebaja kasutatavad tehnoloogiad. Hankija ei pidanud viidete alusel ise hakkama tuvastama kaebaja kasutatavate tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkust.
  1. Olukorras, kus hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, on hankijal pakkumuste hindamisel kaalutlusruum. Kohus ei saa ise teostada hankija eest kaalutlusõigust ega asuda hindama näiteks seda, kuivõrd keskkonnasäästlik on pakkumuses kirjeldatud tehnoloogia. Kuna hankija leidis kaebaja pakkumuse hindamisel, et selles ei ole piisavalt informatsiooni, et hinnata kaebaja kasutatava tehnoloogia põhiprotsesside keskkonnasäästlikkust, kolmanda isiku pakkumus seevastu seda aga võimaldas, oli õigustatud anda kaebajale vastavas osas vähem punkte kui kolmandale isikule. Ka muus osas peale PVT võrdluse on hankija nn miinuspunktide andmist motiveerinud ning ringkonnakohtule ei nähtu, et need oleksid põhjendamatud. Seega ei ole kaebajalt hindamiskriteeriumi nr 1 osas ebaõigesti punkte maha võetud (nn miinuspunkte antud). Hankija on hinnanud pakkumusi hanketeates ja hankedokumentides sätestatud kriteeriume arvestades ega ole pakkumuste hindamisel teinud kaalutlusvigu. VAKO otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebajale antud miinuspunkte, sh neid, mis ei ole seotud PVT võrdlusega, ning ringkonnakohus nõustub VAKO seisukohtadega ega pea vajalikuks neid üle korrata.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hankija on tema pakkumuse hindamisel läinud vastuollu oma varasema otsusega tunnistada kaebaja pakkumus vastavaks. Kaebaja pakkumuses ei olnud selliseid puudusi, mis oleks välistanud pakkumuse vastavaks tunnistamise, küll aga oli pakkumuse kvaliteet selline, mis tingis hindamisel punktide vähendamise.
  3. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hankija 09.07.2015 käskkiri nr 4.1-8/48-1 ja VAKO 12.08.2015 otsus nr 166-15/159729 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ning halduskohtu 08.10.2015 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Ragn-Sells AS-i kaebuse rahuldamata. 28.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 109lg 4). 12

(13)3-15-2102 29. Ragn-Sells AS-i kohtukulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

30. Keskkonnaagentuur oli apellatsioonkaebuse esitamisel

§ 15

lg 2 ja § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ega ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad Keskkonnaagentuuri apellatsiooniastme menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. 31. AS Eco

Pro taotles halduskohtus õigusabikulude hüvitamist summas 6804 eurot (ilma käibemaksuta, nagu AS EcoPro esindaja ringkonnakohtu istungil kinnitas): 31.08.2015 arve nr 409 (tl 109) alusel 4800 eurot 40 töötunni eest, 23.09.2015 arve nr 416 (tl 111) alusel 1260 eurot 10,5 töötunni eest ning 28.09.2015 arve nr 419 (tl 121) alusel 744 eurot 6,2 töötunni eest. Arved on tasutud (maksekorraldused tl 110, 112 ja 122). Ringkonnakohtus taotleb AS EcoPro menetluskulude hüvitamist summas 4280 eurot: riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1280 eurot (tasumine on ringkonnakohtu poolt elektrooniliselt kontrollitud) ning õigusabikulud 19.10.2015 arve nr 456 (tl 176) alusel 3000 eurot 25 töötunni eest. Arve on tasutud (maksekorraldus tl 177). Arvelt nr 409 nähtub, et AS-i EcoPro esindaval advokaadil on kulunud kaebuse ja halduskohtu määrusega tutvumisele ning kliendiga e-kirjavahetuse pidamisele kokku 9 tundi ning kolmanda isiku seisukoha koostamisele 31 tundi. Arvelt nr 416 nähtub, et advokaadil on kulunud 1 tund suhtlemisele S. Vili ja ajakirjandusega, 8 tundi esialgse õiguskaitse küsimuses seisukoha koostamisele, 1 tund kaebaja ja vastustaja seisukohtadega tutvumisele ning 0,5 tundi õigusabikulude taotluse (menetluskulude nimekirja) koostamisele. Samuti kajastab arve nr 419 menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aega (0,5 tundi). Arvelt nr 456 nähtub, et kliendi konsulteerimisele jäätmekäitlusuudiste osas on advokaadil kulunud 2 tundi ning e-kirjavahetusele vastustaja esindajaga 1 tund. Apellatsioonkaebuse koostamisele ja sellega seotud tegevustele on kulunud kokku 22 töötundi. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindaja kulu vajalik ega põhjendatud kulu

§ 109lg 6 mõttes (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 (p 12) seisukohta sarnase sisuga Ts

MS § 175 lg 1 tõlgendamisel). Põhjendamatu on ajakulu ajakirjandusega suhtlemisele. Samuti ei saa täies ulatuses põhjendatuks pidada asja materjalidega tutvumisele, e-kirjavahetusele, seisukohtade halduskohtule ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulutatud aega. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtus on vaieldud põhiliselt PVT võrdluse eest punktide andmise üle ning asi ei ole eriliselt keerukas ega mahukas. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakuluks saab mõlemas kohtuastmes pidada 16 töötundi, mis teeb 120-eurose tunnitasu juures 1920 eurot (ilma käibemaksuta) ühe kohtuastme kohta, s.o põhjendatud õigusabikulud kokku on 3840 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb Ragn-Sells AS-lt AS EcoPro kasuks esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja mõista kokku 5120 eurot, sh õigusabikulud 3840 eurot ja riigilõiv 1280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.