Obsah (5)

§ 184§ 68§ 76§ 331§ 121

Kriminaalasi nr 1-13-8738 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8738 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistatud 3 aasta 5-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.04.

1. a ja lõppeb 10.09.
2. a. Vangla toetab Viktor Melnitšenko vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Viktor Melnitšenko ja tema kaitsja, leiab, et Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Viktor Melnitšenko kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Melnitšenko temale mõistetud karistusajast (3 aastat 5 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on Viktor Melnitšenkol kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Sellest tulenevalt on formaalsed alused Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Viktor Melnitšenko on kriminaalkorras karistatud kümnel korral (9 karistust kustunud). Varasemalt on Viktor Melnitšenkot karistatud varavastaste süütegude (sh röövimiste eest), narkootikumidega seotud süütegude, aga ka valitsemisekorravastase süüteo toimepanemise eest. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 28.01.2008. a otsusega

§ 331järgi toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristus Harju Maakohtu 01.02.2006.

a otsusega 4 kuud 4 päeva vangistust) vabanes Viktor Melnitšenko pärast karistuse ärakandmist, s.o juunis 2008. a. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Viktor Melnitšenko jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Viktor Melnitšenkot õiguskuulekusele. Oluline on rõhutada, et Viktor Melnitšenkole on varasemalt mõistetud korduvalt karistusena vangistust, kuid ka kõige raskemaliigilisem karistus (reaalne vangistus) ei ole Viktor Melnitšenko käitumist mõjutanud. Veelgi enam, Viktor Melnitšenko on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, pannes kinnipidamisasutuses korduvalt toime narkootikumidega seotud süütegusid (KrK § 1773,

§ 331). Lisaks on Viktor Melnitšenko suhtes 22.06.2015.

a alustatud kriminaalmenetlust

§ 121

lg 1 tunnustel selles, et Viktor Melnitšenko on Tartu Vanglas karistuse kandmise ajal kasutanud kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Seega ei ole Viktor Melnitšenko olnud suuteline isegi karistuse kandmise ajal kontrollima oma käitumist ega hoolinud tagajärgedest, mis kaasnevad vangistuse ajal uute kuritegude toimepanemisega. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et vabanemise korral suudab Viktor Melnitšenko hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Viktor Melnitšenko poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. Viktor Melnitšenko on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on ohustatud rahva tervis. Kohus peab oluliseks sedagi, et käideldud narkootilised ained on tugevatoimelised - amfetamiin ja metamfetamiin - ja kuritegusid on Viktor Melnitšenko toimepannud narkosõltuvusest ajendatuna (narkosõltlane alates

1. a). Seega on Viktor Melnitšenko puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül, amfetamiin). Viktor Melnitšenko on küll väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume mitte tarvitada, kuid samas ei näe Viktor Melnitšenko endal probleeme. Viktor Melnitšenko on kohtule selgitanud, et ta on nii alkoholi kui ka narkootikumide suhtes praegu täiesti ükskõikne. Sellest järeldab kohus, et Viktor Melnitšenkol puudub siiani arusaam probleemi tõsidusest. Kohus peab oluliseks sedagi, et Viktor Melnitšenko on küll varasemalt tahtnud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid tal pole olnud selleks piisavalt tahtejõudu. Varasemalt ei ole Viktor Melnitšenko astunud mingeid samme selleks, et narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. Seega on alust kahelda, kas Viktor Melnitšenko on käesoleval ajal piisavalt motiveeritud, et maandada temast lähtuvaid kuriteoriske. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et Viktor Melnitšenko on vangistuses olles osalenud vahistatutele suunatud sõltuvus- ja terviserühmas ning anonüümsete narkomaanide tugirühmas. Lisaks on Viktor Melnitšenko osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, 12 Sammu ehk Igapäevane valik ja Viha juhtimine. Viktor Melnitšenko läbis riigikeele õppe A1 tasemel ja 17.04.
2. a alustas eesti keele õpinguid A2 tasemel. Sellele vaatamata ei saa Viktor Melnitšenko käitumist karistuse kandmise ajal pidada heaks, kuna Viktor Melnitšenkol on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on talle määratud kambris keeletud esemete hoidmise eest. Lisaks kehtivale distsiplinaarkaristusele on Viktor Melnitšenko 21.06.
3. a kaaskinnipeetava suhtes toime pannud vägivallateo, mistõttu on Viktor Melnitšenko suhtes Tartu Vangla 22.06.
4. a käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. 3 3.3 Vabanemise korral on Viktor Melnitšenkol kindel elukoht Kaluri 2-2, Tallinnas, kus ta elas ka enne vangistust. Nimetatud aadressil elab Viktor Melnitšenko abikaasa koos oma vanematega. Kohus leiab, et Viktor Melnitšenko risk tagasilanguseks on suur eelkõige seetõttu, et Viktor Melnitšenko abikaasa oli kinnipeetava kuriteokaaslaseks ja ühtlasi tarvitas narkootikume. Kohus, võttes arvesse Viktor Melnitšenko suhtes esinevaid kuriteoriske, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi, peab oluliseks, et vabanemise korral oleks Viktor Melnitšenkol tagatud regulaarne ja kindel sissetulek, mis omakorda kindlustaks majanduslikku toimetulekut. Vabanemise korral Viktor Melnitšenkol garanteeritud töökoht puudub. Viktor Melnitšenko peab küll võimalikuks koos abikaasa isaga tööle asuda tehase keevitustsehhi, kuid ühtegi sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kohus peab Viktor Melnitšenko väljavaateid töö leidmiseks aga ka vähesteks, kuna Viktor Melnitšenko töökogemus on olnud lühiajaline ja Viktor Melnitšenko on valdavalt teeninud sissetulekut ebaseaduslikult. Ühtlasi võib Viktor Melnitšenko töötamine olla komplitseeritud tingituna tema tervislikust seisundist.
5. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Viktor Melnitšenko tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused ning Viktor Melnitšenko isik. Viktor Melnitšenkol tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Mariona Valge Advokaadibüroost Valge&Uiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 133,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Tartu Maakohtu 18.11.
6. a istung süüdimõistetu Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks algas kell 14.00 ja lõppes kell 14.30, mistõttu on põhjendatud istungil esindamise ajakulu 0,5 tundi, s.o summas 24 eurot (koos käibemaksuga). Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 109,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Viktor Melnitšenkolt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4