§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 08.01.
Pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku pangakontodel 1,92 eurot. Pankrotivarasse on laekunud rahalisi vahendeid võlgniku töötasu, riigi poolt tagastatud enammakstud tulumaksu, lõpparve ja haigusraha arvel, kui nende summa on ületanud kinnipidamisele mittekuuluvat alampalgamäära kalendrikuus. Kokku on pankrotivarasse laekunud 448,9 eurot, käesoleval ajal on pankrotivaras 1,25 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed kokku on 1 191,34 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise taotlusi ei esitatud, massikohustuseks on pangakulu 1,08 eurot. Pankrotimenetluse kulud kokku on 1 190,26 eurot, millest kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu on 810 eurot ja kulude hüvitis 86 eurot (riigivahenditest on välja makstud ajutise halduri tasust 397 eurot, pankrotivara arvel on välja makstud 86 eurot ajutise halduri kulude hüvitiseks ning ajutise halduri tasuks 67,23 eurot, seni saamata ajutise halduri tasu 345,77 eurot) ning erinevad bürookulud kokku 294,26 eurot (üür, kommunaalkulud, telefon, elekter, valve, kantseleikaubad, IT jne. Bürookulud on pankrotihaldurile hüvitatud pankrotivara arvel). Haldurile esialgset tasu määratud ei ole, toimkonna liikmete tasu ei ole. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta. Jaotiste alusel võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Panditud vara võlgnikul ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata 2 pankrotivara haldurile teada ja tema valduses ei ole, ka ei ole teada teistelt isikutelt saadaolevat vara, va töötasu tööandjalt, mis reeglina aga ei ületa kehtivat alampalgamäära ja mida seetõttu pankrotivarasse arvata ei saa. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur vormistas end võlgniku pangakontode kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud. Võlausaldaja Saamata jäänud summa Riigi Tugiteenuste Keskus (Eesti Vabariik) 1 037 eurot Kohtutäitur Katrin Vellet 583 eurot Kohtutäitur Hille Kudu 152,62 eurot Kohtutäitur Kristiina Feinman 328,61 eurot Tallinna linn 48,92 eurot Kohtutäitur Risto Sepp 132,6 eurot Võlgnik ühegi võlausaldaja nõude tunnustamisele vastu ei vaielnud. Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta. Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 86 eurot ning need on talle pankrotivara arvel hüvitatud. Halduri tehtud vajalikud kulutused moodustavad 294,26 eurot, mis on haldurile hüvitatud. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 02.06.
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.09.
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik võlgniku XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud halduri tasu määramise ja menetlusabi andmise taotluse kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi. Haldur on palunud 4 määrata pankrotihalduri tasuks 7 töötunni eest 630 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks. Lõpparuande kohaselt palus haldur kõigil teadaolevatel võlausaldajatel avaldada oma seisukoha menetluskulude ja halduri tasu osas, kuid vastas vaid üks võlausaldaja, kohtutäitur Risto Sepp, kes märkis, et tal pole vastuväiteid halduri tasule. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks võlgnikku ära kuulata. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Kalle Mõtsnik töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Haldur palub kinnitada menetluskulud summas 294,26 eurot. Lõpparuande kohaselt koosnevad seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud erinevatest bürookuludest (üür, kommunaalkulud, telefon, elekter, valve, kantseleikaubad, IT jne). Nimetatud bürookulud on pankrotihaldurile hüvitatud pankrotivara arvel. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 294,26 eurot kinnitamisele. Haldur palub anda halduri tasu väljamaksmiseks riigi menetlusabi summas 397 eurot ning välja maksta halduri tasu OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel
MS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning
Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXXon esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XXXkohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. 5 Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.