Kriminaalasi nr 1-14-570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27 november 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.11.2015. a) Kriminaalasja number 1-14-5
§ 200
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 28.08.
- a. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.
- a otsusega nr 1-14-570 jäeti Harju Maakohtu 11.02.
- a kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 25.03.
- a. 1
(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.
- a ja lõpeb 28.11.
- a.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 28.10.
- a. 28.10.
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandr Zimini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksandr Zimini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. Prokurör leiab, et Tartu Vangla materjal Aleksandr Zimini kohta on üldjoontes negatiivse alatooniga. Kõiki asjaolusid hinnates asub prokurör seisukohale, et jätkuv suur kuritegelik aktiivsus, samuti toimepandud kuriteod ja nende iseloom ja Aleksandr Zimini enda isikuomadused ja – hoiakud ning piisavalt kõrge risk uue vägivallateo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust Aleksandr Zimini ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör märgib, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Aleksandr Zimin on kriminaalkorras karistatud korduvalt, mis näitab, et isik ei ole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole ka kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Prokurör palub jätta Aleksandr Zimin ennetähtaegselt vabastamata. Aleksandr Zimin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on saanud aru oma vigadest, ta tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse paranema, ei taha enam varastada ja narkootikume tarvitada. Aleksandr Zimin soovib minna tööle. Aleksandr Zimin selgitab, et juhul kui ta nüüd vabaneks, saaks ta keskusest abi, pärast karistuse ära kandmist ei ole tal kuhugi minna ning ta on taas sunnitud kuritegusid toime panema. Kinnipeetav tunnistas, et vanglas on tal mitmeid rikkumisi olnud. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Zimin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Ziminil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Zimini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Ziminit on kriminaalkorras kokku karistatud 11 korral, reaalset vangistust kannab 7 korda. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolevalt pani toime vägivallateo. Kuriteod on toime pandud rahaliste vahendite hankimiseks, soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Lisaks negatiivsele käitumisele vabaduses, ei ole Aleksandr Zimini käitumine ka vanglas paranenud. Aleksandr Ziminit on vanglas korduvalt karistatud ametnike korraldustele mitte allumise eest ning 2
(3)vangla iseloomustuse esitamise hetkel, s.o 23.09.
- a, on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et pärast iseloomustuse esitamist, s.o 30.09.
- a, on Aleksandr Ziminile määratud järjekordne distsiplinaarkaristus keelatud eseme valdamise eest. Istungil selgus, et Aleksandr Ziminit on ka pärast seda veel karistatud tööst keeldumise eest ja karistuseks on määratud kartser. Kõik eelnev on Aleksandr Ziminit negatiivselt iseloomustav materjal ning näitab, et ka range režiimiga kinnipidamisasutuses ei suuda ta kehtestatud korda järgida. Lisaks eelnevale ei ole Aleksandr Zimin vanglas läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, kuna ta ei ole selleks motiveeritud. Seega ei ole käesolev vangistus oma eesmärki täitnud ega Aleksandr Ziminile positiivset mõju avaldanud. Kuriteoriskid on tema puhul maandamata ning kohtu hinnangul on Aleksandr Zimini selgitused soovist paraneda paljasõnalised. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kohus nõustub, et Aleksandr Zimini edasist elukorraldust võiks aidata muuta vabanemise järgselt rehabilitatsioonikeskusesse elama asumine ja sealt toe saamine, samas ei saa see üksi olla aluseks ennetähtaega vangistusest vabastamisel. Rehabilitatsioonikeskusesse on süüdlasel võimalus elama asuda ka kogu karistusaja ära kandmise järel. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aleksandr Zimin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)