2-15-8941 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8941 Tsiviilasi

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Hageja XXX on XXX ja XXX ühine alaealine laps. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab pärast vanemate kooselu lõppemist oma emaga ja kostja elab hagejast eraldi. Seega on elatise nõude esmane eeldus täidetud. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.10.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja on oma vastuses kohtule avaldanud, et on elatist lapsele maksnud igakuiselt 2014 aastal 177.50 eurot ning alates jaanuarist 2015- juuni 2015 177.50 eurot ning juuli ja august 2015 igakuuliselt 195 eurot (tl 48). Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmisel eelkõige siis, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamiskohustuse on vanem täitnud eelkõige siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vanemad oleksid lapse ülalpidamise tasumise osas leppinud kokku teisiti. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on kohtu hinnangul tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja ei ole elatist käesoleval aastal maksnud piisavalt vastavalt kehtestatud elatise minimaalmäärale, kuna kostja maksis elatist 2014 aastal 177.50 eurot ning alates jaanuarist 2015- juuni 2015 177.50 eurot ning juuli ja august 2015 195 eurot. Eelpool märgitud elatise maksmist on kostja kinnitanud oma pangatehingute väljavõttega (tl 48). Seega ei ole kostja täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt ja esineb alus elatise väljamõistmiseks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kaaluda elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-118-12 selgitanud, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülal pidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-11 märkinud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-14 selgitanud, et elatise nõudes miinimummääras ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras ei hinda kohus hageja kulude põhjendatust. Kuivõrd elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal 390 eurot), tuleb kostjal tasuda hagejale elatist alates hageja poolt taotletule so
2. oktoobrist 2015 195 eurot igakuuliselt so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 195 eurot kuus muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXX täisealiseks saamiseni. Seega on põhjendatud hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates hageja poolt taotletule so alates 01.10.2015 igakuuliselt 195 eurot lapse täisealiseks saamiseni so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 195 eurot kuus muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei ole tegemist juriidiliselt keeruka vaidlusega, mis eeldaks hagejalt juriidiliste teadmiste olemasolu, hageja on ise koostanud hagi ning selle kohtule esitanud, ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulude kostja kanda jätmine. Menetluskulude väljamõistmine kostjalt toimuks seega lapsele tehtavate kulutuste arvel. Samuti ei ole elatise väljamõistmise eesmärk seada kohustatud pool menetluskulude kandmisega raskesse majanduslikku olukorda, vaid tagada lapsele igakuine elatusraha. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Tulenevalt eeltoodust ei hinda kohus menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1755 eurot (9 x 195 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik