Obsah (9)

§ 102§ 171§ 29§ 31§ 1§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Kohtujurist Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13750 T

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku XXXkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. november 2015 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku XXX esitama hiljemalt
5. november 2015 pankrotihaldurile täpsustatud varade ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 769,50 eurot ning kinnitada kulud 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks) ning mõista nimetatud summast välja 423,10 eurot võlgniku XXX pankrotivarast välja ajutise halduri Maire Arm kasuks.
7. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 ajutise halduri Maire Arm kasuks. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kontole nr EE
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 16.09.2015 esitas võlgnik XXX kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi teistes äriühingutes ei kuulu, ega ole kunagi kuulunud. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Kuni 2015 aprillini kuulus võlgnikule korteriomand reg.osa nr-ga XXX asukohaga XXX. Nimetatud vara võõrandati täitemenetluse raames hinnaga 300 eurot 2015 aastal. Võlgnikul on pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: Swedbank AS: konto nr XXXXXXXXXX, saldo seisuga 06.10.2015 0,04 eurot; konto nr XXXXXXXXXXX, saldo seisuga 06.10.2015 274,16 eurot. Kokku on võlgnikul rahalisi vahendeid summas 274,19 eurot. Maanteeameti 28.09.2015 andmete kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu, ega ole kuulunud. Mistahes muud varad võlgnikul puuduvad. Ühtlasi puuduvad ajutise halduril andmed realiseerimisväärtusega vallasvara kohta, millele oleks seaduse kohaselt võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku ainsaks varaks on igakuised riiklikud toetused ning pension, millele ei ole seaduse kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 30.09.2015 võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt 28.09.2015 edastatud registriväljavõtte kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täiteasjad: täiteasi nr 095/2014/1860, sissenõudja XXX AS (reg.kood XXX), nõue summas 5 003,40 eurot; täiteasi nr 042/2013/1131, sissenõudja XXX OÜ (reg.kood XXX), nõue summas 4 121,15 eurot. Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Muud kohustused võlgnikul puuduvad. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 9124,55 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. 2 Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõetus on tingitud võlgniku erinevatel eluetappidel aset leidnud äärmiselt ebasoodsatest majanduslikest- sündmustest ning ebaõnnestumistest. Kogutud materjalidest ei nähtu pahauskset kohustustest kõrvalehoidmist võlgniku poolt ning võlgniku ulatuslik kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud mitmete majanduslikult halbade asjaolude kokkulangemise tõttu. Ajutine haldur ei välista seejuures maksejõuetuse tekkimist kolmandate isikute pahatahtliku käitumise tõttu. Võlgniku äärmiselt rasket majanduslikku olukorda süvendab võlgniku töövõimetus ning asjaolu, et võlgniku ainsateks sissetulekuteks on riiklikud sotsiaaltoetused. Võlgniku maksejõuetuse algusajaks tuleb ajutise pankrotihalduri arvates lugeda 2013, mil esitati kohtutäiturile täitmiseks Kiviõli kinnisvarahoolduse OÜ-le kuuluv nõue. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada ning katta pankrotimenetluse kulusid. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus otseselt ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mida saaks käsitleda tagasivõidetavana. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise pankrotimenetluse jooksul ei ilmnenud. Analüüsides menetluses kogutud dokumente, asub haldur seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku suhtes võimalik, kuivõrd puuduvad

§ 171lg-s 2 sätestatud eeldused kohustustest vabastamata jätmiseks.

Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja tõenäoliselt juba 2013. Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest ja andmebaasidest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 9124,55 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt

§ 29lg.

1-st oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohtule esitada kohustustest vabastamise avalduse, siis PankS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur peab täiendavalt vajalikus märkida, et Riigikohtu praktika kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13 p. 11).Ajutise halduri hinnangul ei nähtu võlgniku tegevuses võlausaldajate huvide kahjustamist, mistõttu on kohustustest vabastamise menetluse algatamine perspektiivne. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot

§ 31lg 1 alusel.

Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 3 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 9124,55 eurot. Vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku koos käibemaksuga 899,50 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku koos käibemaksuga 899,50 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest ning summa 423,10 eurot (sh käibemaks) võlgniku pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4