3-15-1234/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1234 Otsuse kuupäev

1. november 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla 27.02.2015 käskkirja nr 61/226 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Andri Ladev Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. detsember
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Halduskohtusse saabus 14.05.2015 Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla 27.02.2015 käskkirja nr 6-1/226 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kohaldati Tartu Vangla 27.02.2015 käskkirjaga nr 6-1/226 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise keelamist. Kaebaja esitas 16.03.2015 vaide Tartu Vangla 27.12.2015 käskkirja nr 61/226 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 15.04.2015 vaideotsusega nr 1-11/99-2 kaebaja vaide rahuldamata. 1.1 Kohus jättis 04.06.2015 määrusega kaebuse käiguta, kohustades kaebajat esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument või isikukonto väljavõte ühes taotlusega riigilõivust vabastamiseks. 1.2 08.06.2015 saabus kohtusse A. Ladevi taotlus riigilõivust vabastamiseks käesolevas haldusasjas. 1.3 29.06.2015 määrusega vabastas kohus A. Ladevi kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele. 1.4 10.07.2015 laekus kohtusse vastustaja vastus A. Ladevi kaebusele. 1 1.5 Tartu Halduskohus 25.09.2015 määrusega otsustas läbi vaadata A.Ladevi kaebuse kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 12.10.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 10.11.
7. Kaebuse põhjendused ja taotlus
8. Kaebaja leiab, et 27.02.2015 käskkiri nr 6-1/226 on õigusvastane, kuna kaebajal ei olnud umbes 10 kuu jooksul mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Kaebaja leiab, et teda paigutati lukustatud kambrisse vaid suulise vestluse käigus vanglaametnikule kaebajast jäänud negatiivse mulje põhjal. Kaebaja arvab, et temal diagnoositud haigus ei anna alust teda lukustatud kambrisse paigutamiseks ja seal hoidmiseks. 2.1 Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul tühistada Tartu Vangla 27.02.2015 käskkiri nr 61/
9. Vastustaja vastuväited
10. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb selle vastu. 3.1 Kaebaja on seisukohal, et teda on lukustatud kambrisse paigutatud muljete alusel. Vastustaja kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub selgelt, millistele asjaoludele tuginedes on Tartu Vangla esimese üksuse juht pidanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vajalikuks. Käskkirjas on välja toodud, et julgeolekuabinõude kohaldamise tingis asjaolu, et kaebaja võib olla ohtlik teatud ametnikele ja iseendale. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vanglateenistusele seadusest tulenev õigus võtta tarvitusele seaduses loetletud faktiliste asjaolude ilmnemisel meetmed võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHKo nr 3-3-1-33-10). 3.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud haiguse tõttu. Vaidlusaluses käskkirjas on viidatud kaebaja varasemale ebastabiilsele käitumisele ning seda just seoses erinevate enesevigastamise episoodidega ning kinnipeetavaga toimunud vestlustega, mille käigus on kaebaja väljendanud negatiivset suhtumist vastustaja ametnikesse ja kaaskinnipeetavatesse (27.02.2015 toimunud vestluse käigus selgitas kaebaja, et tema igasugustega koos istuma ei hakka). Kaebaja-poolsed väljaütlemised ning kaebaja impulsiivne käitumine lõid vastustajas põhjendatud kahtluse, et A. Ladev võib oma käitumisega ohtu seada nii kaaskinnipeetavate kui tema enese tervise ning seeläbi ka vangla julgeoleku. 3.3 Eeltoodu alusel palub vastustaja kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu seisukoht
11. Tartu Vangla 27.02.2015 käskkirjaga nr 6-1/226 kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise keelamist alates 28.02.
12. Käskkirja kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud VangS § 69 lg 1 põhjusel, et 20.01.2015 ja 10.02.2015 kaebaja tekitas endale tahtlikult kehavigastusi ning 27.01.2015 vestluses üksuse juhiga kasutas ähvardavaid väljendeid ja teatas, et „keegi ei teadvat kuna ta ähvardab ja kuna hakkab reaalselt tegevusi ellu viima“ ning 27.02.2015 vestluses vangla peaspetsialistiga avaldas negatiivset suhtumist konkreetsetesse esimese üksuse ametnikesse (tl 32-33). 25.05.2015 2 käskkirjaga nr 6-1/607 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 25.05.
14. Vaidlustatud otsuses tugines Tartu Vangla asjaolule, et julgeolekuabinõude kohaldamise tingis asjaolu, et kaebaja näol on tegemist ohtliku kinnipeetavaga, kes võib olla ohtlik teatud ametnikele ja iseendale, olles võimeline ründama ametnikke ja tekitama enda tervisele kahjustusi, kui tema nõudmisele ei reageerita vastavalt tema soovide kohaselt või piisavalt kiiresti. Vaidlustatavas käskkirjas on mainitud, et kaebajal varem esines ebastabiilset käitumist avatud eluosakonnas ja pärast kartserirežiimi lõppu 28.02.2015 on vaja tema suhtes teostada tugevdatud järelevalvet. Käskkirjas on põhjalikult kirjeldatud kaebaja käitumist intsidentide käigus, on analüüsitud võimalike meetmete kasutamist kaebaja suhtes ning on esile toodud põhjused ja asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks (tl 32-33).
15. Kohus leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ka kaebaja poolt uute võimalike intsidentide toimepanemise ennetamisele, julgeolekuriskide vähendamisele, s.o võimaliku ohu elimineerimisele ja tulevikus samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks. Seega kohus peab esmalt kontrollima, kas olid konkreetsed alused VangS § 69 kohaldamiseks ja teisalt kas on tegemist ennetuslikku laadi meetmetega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, mitte karistuslikul eesmärgil. Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-1-33-10 punktis 12 selgitanud varasemale parktikale tuginedes, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning ei ole nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oleks tuvastatud distsiplinaarmenetluse reeglite järgi rikkumine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vanglateenistusele seadusest tulenev õigus võtta tarvitusele seaduses loetletud faktiliste asjaolude ilmnemisel meetmed võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks, kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks.
16. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on prognoosotsus, mille tegemisel tuleb võtta seisukoht, kas isik on lähitulevikus vangla julgeolekule ohtlik või mitte. Käesoleval juhul asus Tartu Vangla seisukohale, et kaebaja oli ohtlik endale ning teiste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist K. Meho seisukohaga on tõendatud, et kaebaja on negatiivselt meelestatud konkreetsetesse ametnikesse, on nõudlik kambrikaaslaste suhtes ja ei „hakka igasugustega ühes kambris istuma ja kui temale pannakse mingisugune imelik inimene, siis oleks mõistlikum ta koheselt VangS § 69 alusel eraldi lukustatud kambrisse paigutada“ (tl 35).
17. Inspektor-kontaktisik M. Vigla 27.02.2015 iseloomustas kaebajat tema käitumise põhjal kui ebastabiilse käitumisega kinnipeetavat, kes enda suhtes kriitikameelt ei avalda, kuid süüdistab valvureid, et temaga käituvad kui „koeraga“. Kaebaja on jätkuvalt närviline ja pretensioonikas, nõuab, et tingimata peab magama kambris A kohal jne (tl 36-37).
18. On tõendatud, et 27.01.2015 on kaebaja üksuse juhi K-P. Petrovi vestluse käigus avaldanud ähvardavaid väljendusi, näiteks „vaatame-vaatame kui tulen tagasi S-hoonesse siis Teil algab paanika“ jne (tl 32). Nende väljendite eest kaebaja ei ole distsiplinaarkorras karistatud, kuid iseenesest ei ole välistatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes ka siis, kui ühtegi karistatavat tegu ei olegi toime pandud.
19. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud haiguse tõttu. Vaidlusaluses käskkirjas on viidatud kaebaja varasemale ebastabiilsele käitumisele ning seda just seoses erinevate enesevigastamise episoodidega ning kinnipeetavaga toimunud vestlustega. Kohtu arvates on kaebaja tervislik seisund tähtis asjaolu, 3 millega vastustaja on kohustatud arvestama igas konkreetses asjas ja võtma seda kaalumisel arvesse, et eesmärgipäraselt tagada vangla üldist julgeolekut. Kohtu hinnangul on vangla suhtunud kaebaja tervisesse delikaatselt ning märgatud on ka positiivseid märke tema käitumises (tl 39). Kui aga on tuvastatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud, ei saa neid jätta kohaldamata üksnes seetõttu, et käitumishäiretel võib olla ka seos kinnipeetava tervisliku seisundiga.
20. Kirjeldatud olukorras olid kohtu hinnangul täidetud VangS § 69 lõike 1 kohaldamise eeldused, kuna kaebaja võib tõepoolest vangla kontekstis kujutada ohtu endale, teiste isikute elule ja tervisele ning vangla üldisele julgeolekule. Kohtu arvates on oluline silmas pidada, et vangla on oma iseloomust tulenevalt asutus, mille julgeoleku tagamiseks on vältimatult vajalik reageerida kinnipeetava väljakutsuvale ja ähvardavale käitumisele preventiivselt. Seetõttu peab kohus kohaldatud meetmeid proportsionaalseteks.
21. Vaidlustatavas käskkirjas on põhjalikult kirjeldatud, miks on vaja kohaldada kaebaja suhtes vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning lukustatud kambrisse paigutamist (tl 33). Kohtu hinnangul kaebaja oli ohtlik vangla üldisele julgeolekule ning enda elule ja tervisele ning tema kohta kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on õiguspärased ja puuduvad alused vaidlustatava käskkirja tühistamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4