2.2 Hagejad taanduvad täies ulatuses (nii põhinõuete kui ka kõrvalnõuete osas) haginõuetest kostjate vastu. 2.3 Menetluskulud jäävad iga poole enda kanda. 3.1 Juhindudes
lg-st 1 Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-13-41605 kirjalikus menetluses seoses kompromissi saavutamisega ilma poolte osavõtuta ja kohtuistungit pidamata. 3.2 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
sisust, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3.3 Seoses Poolte vahel kompromissi sõlmimisega hagejad taotlevad
lg 2 p 1 alusel tagastada neile ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 62 eurot 50 senti. 3.4 Juhindudes
lg-st 4 loobuvad Pooled määruskaebuse esitamisest kohtumäärusele, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 2
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejad taotlevad poole menetluses tasutud riigilõivust 125 eurot tagastamist. Kohus määrab sellest poole (62,50 eurot) hagejale tagastamise. Hagejad on kohtule avaldanud, et riigilõiv tuleb tagastada Ljudmila Kuljuhhina kontole, kes riigilõivu tasus. Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele riigilõivu tagastamise kolmanda isiku kontole. 4.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud selles, et pooled kannavad oma kulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ning jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost kristi.aarde@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.