) § 21 sätestab, et perekonna eluasemena käsitatakse eluruumi, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Hagis esitatu kohaselt oli peale abiellumist perekonna (hageja ja kostja) eluase kostja elukohas * *.
lg 1 sätestab, et kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid.
lg 2 sätestab, et kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sama kehtib, kui ühele abikaasadest üksi või ühiselt kolmanda isikuga kuulub asjaõigus kinnistule, millel asub perekonna ühine eluase.
järgi käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud vaidlused lahendab kohus hagimenetluses kas koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana. Kohus leiab, et eeltoodud sätetest tulenevalt on võimalik perekonna ühise eluasemena kasutatava eluruumi määramine teise abikaasa kasutusse vaid juhul kui poolte abielu on lõppenud ning see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Kohtule hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et poolte abielu oleks lõppenud ja pool(ed) sooviks abielu lahutada. Hageja on hagis kinnitanud, et ta ei soovi abielu lahutada, kuna abiellus selleks, et mitte tunda üksindust ja elada oma abikaasaga elu lõpuni koos. Seega käesolevaga ei esine olukord, mille kohaselt hagejal oleks seadusest tulenevalt õigus taotleda kohtu poolt kostja eluruumi määramist hageja kasutusse (hagis elamisõiguse andmine abikaasa, s.o kostja elamus). Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 alustavad abiellumisega mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks (
MS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagi menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast Riida Lõppe hagi Rauli Lõppe vastu elamise õiguse andmiseks elamus * *. Hagis esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes selgitab kohus hagejale, et vastavalt
§-le 16 on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.